Palgatöölisel (kui ta just jurist või raamatupidaja ei ole), pole seadustega igapäevaselt vaja tegeleda. See vähene, mis sul reaalselt vaja läheb, on reeglina ajaleheartiklites korduvalt lahti räägitud. Ettevõtjal läheb juba keerulisemaks – ettevõtlusega seonduvad seadused peavad veidi rohkem selgemad olema . Probleem kipub olema selles, et sa isegi ei tea, mida sa peaksid teadma (ja tegelikult ei tea).
Milline on Eesti õigusaktide loogika?
Eesti seaduste süstemaatilise liigituse leiab siit:
https://www.riigiteataja.ee/jaotused
Päris palju seadusi meil juba, eks ole? Juristid ja advokaadidki on meil spetsialiseerunud, tunnevad oma kitsast valdkonda hästi ja ülejäänut suhteliselt pealiskaudselt. Aga see pole veel kaugeltki kõik – lisaks on suur hulk määruseid (ministrite poolt antud rakendusjuhised, mis on samamoodi järgimiseks kohustuslikud) ja loendamatu hulk Euroopa Liidu direktiive ja määruseid. Lisaks veel Eesti ja EL kohtulahendid, mis seaduseid tõlgendavad.
Kui lähed vajaliku seaduse teksti peale, näed üleval menüüriba ja sealt valides Rakendusaktid – saad selle seadusega seotud määruste loetelu.
Millised seadused on ettevõtjale kõige olulisemad?
Äriõigus
Äriseadustik reguleerib ettevõtete asutamist, majandamist, ümberkorraldamist ja lõpetamist.
Lepinguõigus
Võlaõigusseadus reguleerib kõikvõimalikke lepinguid. Äritegevus ju põhinebki lepingutel – üks müüb, teine ostab. Lisaks selle seaduse „katus-seadus“ Tsiviilseadustiku üldosa seadus defineerib suure hulga mõisteid, mis teistes seadustes kasutusel, lisaks hulk põhimõtteid (nt füüsilise ja juriidilise isiku õigusvõime, tähtajad ja tähtpäevad, nõuete aegumiste reeglid).
Tööõigus
Töölepinguseadus reguleerib töösuhteid. Lisaks töötervishoiu seadus, mis paneb ettevõtjale hulga kohustusi seoses töötingimustega, sh ka haigusraha maksmise.
Maksuõigus
Maksukorralduse seadus on selle valdkonna „katus-seaduseks“, mis määrab ettevõtja kohustused ja käitumisjuhised.
Iga maksu jaoks on oma seadus, mis annab sellega seotud täpsed reeglid – olulisemateks on tulumaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus, käibemaksuseadus.
Lisaks on maksuseadustega seotud hulk konkreetseid reegleid andvad määruseid (nt töölähetuste reeglid on kirjas määruses nimega „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ ja isikliku auto kompensatsiooni reeglid on kirjas määruses nimega „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“). Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni kohta saad lugeda ka teisest atiklist lähemalt.
Maksudest olen ma juba varem kirjutanud – e-raamat Maksuvabad kulud ettevõttes ning kogumikud Käibemaksu põhitõed ja Rahvusvaheline käibemaks, leiad need ikka https://pilvekool.ee/ e-poest.
Konkreetsed tegevusala seadused
Ja siis on lisaks need seadused, mis on otseselt sinu tegevusalaga seotud. Näiteks raamatupidajatel on kõige olulisemaks Raamatupidamise seadus koos Raamatupidamise toimkonna juhenditega. Kui tegeled kinnisvaraäriga, siis on sulle väga oluline Asjaõigusseadus, mis kinnisasjade reeglid paika paneb. Audiitoritel on Audiitortegevuse seadus ja kindlustusseltsidel Kindlustustegevuse seadus. Ja nii edasi.
Soovitus – kui hakkad ettevõtjaks valdkonnas, mida sa põhjalikult ei tunne, telli tunnike konsultatsiooni mõnelt kogenud juristilt, saad parema ülevaate oma valdkonna reeglitest.
Mis vahe on õigusbürool ja advokaadibürool?
Sisuliselt pakuvad mõlemad sama teenust: õigusnõustamine ja õigusabi erinevates valdkondades, kohtus esindamine, dokumentide koostamine.
Jurist on Eestis isik, kes on omandanud õigushariduse kõrgkoolis. Kohtus võib olla poole (hageja või kostja) lepinguliseks esindajaks jurist, kes on õiguse õppesuunal omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi. Eestis on juristide kutseorganisatsiooniks Eesti Juristide Liit.
Advokaadi tegevust reguleerib täiendavalt advokatuuriseadus. Advokaat on õigushariduse omandanud isik (jurist), kes on esitanud avalduse Eesti Advokatuuri liikmeks astumiseks ja sooritanud advokaadieksami. Advokatuuri liikmed on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid (koondnimetus advokaadid). Seadus annab õiguse teatud toiminguid teha ainult vandeadvokaadile, näiteks esindada klienti Riigikohtus kassatsioonimenetluses. Üldreeglina on advokaatide tasumäärad juristide omast kõrgemad.
Kumba bürood peaks ettevõtja kasutama?
Igapäevase õigusabi osas saab edukalt abiks olla jurist / õigusbüroo.
Väga keeruliste äriühingutega seotud tehingute puhul on suurte advokaadibüroode kompetents laiem, sest suurematesse advokaadibüroodesse kuulub 10-20 advokaati ja nad on spetsialiseerunud erinevatele valdkondadele.
Õigusbürood on tavaliselt väiksemad (sageli 1-5 juristi) , samas on nende eeliseks personaalsem kliendisuhe ning soodsamad tasud. Soovitame kliendil eelnevalt juristi poole pöördudes uurida, millises ülikoolis on ta kõrghariduse omandanud (tunnustatuim juristide seas on Tartu Ülikool ja TÜ Õigusinstituut) ja millist kogemust omab juristina praktiseerides (s.h. kas ta on tegelenud valdkonnaga, milles klient vajab abi).
Kuidas jurist saab ettevõtjat aidata?
Juristi poole võiks alustav ettevõtja pöörduda juba asutamisel, kui plaanitakse tegema hakata ühist äri teiste partneritega. Sellisel juhul tasuks selgeks teha põhilised reeglid äriühingu juhtimisel ja vajadusel sõlmida osanike leping. Alati on vähem kulukas alguses asjad läbi mõelda ja kirja panna, kui hakata hiljem vaidlema.
Sama on lepingutega. Kui teema ei ole tuttav, siis annab jurist nõu, millised tingimused tuleks lepingus kajastada ja lepingu koostamisele või ülevaatusele tehtav investeering on märksa arukam ja soodsam kui kulutada kordades rohkem raha ja närve hilisemates kohtuvaidlustes.
Mõningaid konkreetseid ettevõtlusega seonduvaid seaduseid võib sul vaja minna, kohtulahendite ja EL õigusega ei maksa oma pead küll vaevama hakata, jäta need juristidele.
| muudetud |
Leave A Comment