Kas suurte kasumite aeg on läbi?

/, hinnastrateegia/Kas suurte kasumite aeg on läbi?

Sa oled ühe tubli Eesti väikeettevõtte omanik. Müük vaikselt kasvab, aga kulud kasvavad samas tempos. Või veel kiiremini. Aasta lõpus vaatad oma ettevõtte kasumiaruannet ja tõded, et ega just väga palju üle ei jäänud. Tööd on tehtud, müüki on, kliente on, aga kus siis kasum on? Natuke ikka plussis on, 3-5% kasumit võrrelduna müügituluga .. võiks ju rohkem olla?

Aga kas sinu tegevusalal ongi enam võimalik suurt kasumit teenida?

Vaatame mõne levinuma tegevusala maksudejärgset kasumimarginaali (puhaskasum/müügikäive).

Tegevusala Eesti 2005 Eesti 2016 Lääne-Euroopa
Kõigi sektorite keskmine 8% 6% 6%
Tarkvaraarendus 71% 10% 10-15%
Kinnisvaraarendus
(Eesti andmed: ehitus kokku)
11% 5% 12%
Teenused (nii B2B kui B2C) 5%
Eesti B2B (v.a juhtimisteenus) 18% 11%
Eesti B2C 11% 7%
Koolitusäri
(Eesti andmed: haridus)
22% 12% 5%
Transporditeenus 4% 0% 5%
Hotellid 17% 3% 5%
Jaekaubandus 3% 2% 3%
Meelelahutusäri 17% 7% 3%
Põllumajandus 9% -12% 4%
Kirjastamine 8% 2% -3%

Allikad: http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/, https://www.stat.ee/

Mõni aasta tagasi oli Äripäevas üks kasumlikkuse kahanemise teemal kurtmise artikkel. Kommentaarides üks kirjutas – inimesed, tulge mõistusele, puhaskasumi marginaal 5% on Euroopas lihtsa tegevusalaga ettevõtte tavaline kasum. Teine vastas – kamoon, alla 20% kasumimääraga ei ole mõtet ju äri tehagi!

Eesti ettevõtete kasumid on viimaste aastatega tublisti kukkunud. Ma täpsemat analüüsi ei teinud, aga kuna keskmine palk on selle ajaga kasvanud pea 2x (601 eurolt 1146 euroni), siis eks see on üks oluline tegur.

Kuskilt meelde jäänud kommentaar – kui mujal maailmas on väikese poe või toidukoha omanik ise enamvähem 24/7 leti taga ametis, siis meil palkas ühe pisipoekese omanik endale miinimumpalgaga müüja ja ise läks Kanaaridele päevitama, unistades suure kontserni ehitamisest.

Kui sa tegeled lihtsa jaemüügi või tavapäraste teenuste osutamisega, siis sinu äri reaalne tulevik ongi paraku 3-5% kasumimarginaali.

Jah, see tundub madal – aga arvuta ka seda, kui palju sa reaalselt kapitali sisse oled pannud? Milline on sinu omakapitali tootlikkus? Ei ole korrektne puhaskasumi marginaali võrrelda võlakirja tootlikkusega.

Aga ikkagi, kasumid on harjumatult madalad ja pole ka näha, et need iseenesest tõusma hakkaks. Iseenesest need pigem kukuvad veelgi, palgakulude edasise kasvu tõttu. Müügitulu samas tempos ei kasva kui turul konkurents olemas on.

Kui efektiivsed me oleme?

Võrreldes madalama palgatasemega riikidega ja Eesti 25a taguse ajaga oleme siiski päris kaugele jõudnud.

Egiptuse pisikeses kommipoes oli neli müüjat. Üks võttis tellimuse, teine pakkis kommid, kolmas võttis raha ja neljas andis kliendile kauba. Eestis teeb sarnase töö üks müüja (kui selline väike kommipood veel kuskil alles peaks olema). Egiptuse keskmine netokuupalk on suurusjärgus 150 eurot, Eestis 1100.

Tänapäeval ostetakse Eestis (vähemalt Tallinnas) järjest enam toidukaupu, sh komme, hoopiski internetipoest. Või supermarketist, aga kassiiri asemel on automaatkassa. Amazon testib USAs praegu täisautomaatset kauplust, kus üldse müüjaid ei ole.

Nii 20-25a tagasi ostis üks Eesti väikelinn toetuste abile endale uue kaasaegse keskküttesüsteemi. Ostmata aga jäeti süsteemile pakutud lisa – automaatne pelletite ahju söötja. Kui põhjust uuriti, siis selgituseks tuli – kütja palk on nii madal, et me jõuame talle päris kaua selle raha eest palka maksta. Tänasel päeval ilmselt oleks see lisa juurde ostetud. Võibolla on nad seda ka nüüdseks teinud.

Jaapanis on toidukohti, kus tellimus esitatakse laual paiknevast ekraanilt ja toit tuuakse kohale robotikeste või lintide abiga. Eestis on kontoritöös levimas juba tarkvararobotid ja sel suvel testiti Tallinnas juhita liinibusse.

Osades valdkondades ongi juba mõistlik keskenduda automatiseerimisele, aga tihtilugu pole see veel otstarbekas. Seniks pead sa oma olemasolevate töötajate töö efektiivsust tõstma – et sa oleksid võimeline nende palka tõstma ja ettevõtet elus hoidma. Ja see on sinu kui ettevõtte omaniku vastutus.

Mida siis teha?

Sul on nüüd põhimõtteliselt kaks valikut:

  1. Sa ei lepi sellise kasumimarginaaliga ja hakkad tegelema oma ärimudeli edasiarendusega, muudad oma hinnastrateegiat (ja koos sellega tegeled tõsiselt oma brändi ja toote edasiarendusega) või valid hoopiski mõne kasumlikuma tegevusala.
  2. Sa lepid sellise madala kasumimarginaaliga, kuna see valdkond sulle meeldib ja seda sa oskad. Selleks, et siiski kasumit teenida, pead sa rohkem pingutama. Arvesta, et palgatõus Eestis ei ole veel kaugeltki läbi. Kuigi meie palgatase on juba kõrgem kui Ida-Euroopa riikides ja läheneb Lõuna-Euroopa tasemele, on meie võrdlusbaasiks siiski Skandinaavia. Kasumi teenimiseks ja ettevõtte jätkusuutlikuks kasvatamiseks tuleb sul tõhusamalt juhtida oma töötajaid, viia sisse kuluarvestus oma kulude paremaks mõistmiseks, hoida rangelt oma kulud kontrolli all ning tegeleda tõsiselt efektiivsuse tõstmisega, sh protsesside kaardistamisega.

Loe kasumlikkuse tõstmise võimalustest lähemalt uuest e-raamatust: Kasumlikkuse kasvatamine.

Osta siit: https://pilvekool.ee/pood/kasumlikkuse-kasvatamine/

- |2018-11-23T10:13:21+00:0021. november 2018|ettevõtlus, hinnastrateegia|2 kommentaari

2 kommentaari

  1. John Doe 22. november 2018 at 10:55 - Reply

    5+

  2. Krista Teearu 22. november 2018 at 11:16 - Reply

    No see on lihtsalt nii aktuaalne teema ja pea liiva alla peitmine ei aita kedagi 🙂

Kommenteeri

13 + thirteen =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Arhiiv