
Jah, ostja võib müüja eest endale arve koostada, kui selleks vajalikud tingimused on täidetud. Seda nimetatakse endale arve koostamiseks ehk self-billing’uks. Tehingus on endiselt müüja ja ostja; muutub see, kumb arve vormistab ja teisele poolele saadab.
Lahendus on kasulik siis, kui täpne kogus, teenuse maht või tasu arvutamiseks vajalik info on ostja käes. Selle asemel, et ostja saadab andmed müüjale ja müüja koostab nende põhjal arve, saab ostja kogu dokumendi ise valmis teha.
Kolm põhiasja: sõlmige kokkulepe enne käibe toimumist, määrake müüja heakskiidu kord ning lisage käibemaksuarvele märge „endale arve koostamine”.
Millal on ostja koostatud arvest kasu?
Levinud näide on põllumajandustoodete kokkuost. Piima, liha või vilja ostja mõõdab koguse ja kvaliteedi ning arvutab nende alusel hinna. Nii on tal arve koostamiseks vajalik info olemas. Seda kasutusviisi kirjeldab ka Maksu- ja Tolliameti juhend.
Sama töökorraldus võib sobida näiteks vahendustasu või partnerprogrammi tasu arvestamisel, kui tasu aluseks olevad müügiandmed on teenuse ostjal. Oluline on kõigepealt selgeks teha, kes kellele millist kaupa või teenust müüb. Platvormi müügiaruanne ega väljamakse kokkuvõte ei ole automaatselt kõigile arvenõuetele vastav dokument.
Milline kokkulepe peab olemas olema?
Käibemaksuseaduse § 37 lõike 5 järgi peab ostja ja käibemaksukohustuslasest müüja vahel olema enne käibe toimumist kirjalik kokkulepe, et ostja väljastab arve ja müüja aktsepteerib seda. Kokkulepe peab sisaldama arvete aktsepteerimise korda.
See võib olla eraldi kokkulepe või põhilepingu osa. Lisaks seadusest tulenevale miinimumile tasub selles fikseerida:
- Ulatus: milliste kaupade või teenuste ja perioodide eest ostja arve koostab.
- Andmed ja tähtaeg: kust tulevad kogused ja hinnad ning millal ja kuhu arve saadetakse.
- Heakskiit ja parandused: kuidas müüja kinnitab arve või teatab veast ning kes koostab paranduse.
- Topeltarvete vältimine: sama tehingu kohta ei koosta müüja eraldi arvet.
- Maksuandmete muutused: kuidas teatatakse käibemaksukohustuslaseks registreerimisest, registrist kustutamisest ja muudest arvet mõjutavatest asjaoludest.
- Maksmine ja lõpetamine: maksetähtaeg ning hetk, millest alates koostab arveid taas müüja.
Müüja võib arve aktiivselt kinnitada, näiteks e-kirja või kokkulepitud süsteemi kaudu. MTA juhendi järgi võib kokku leppida ka tähtaja, mille jooksul müüja saab arve vaidlustada ja mille möödumisel loetakse see heakskiidetuks. Vaikimist ei tasu heakskiiduna käsitada, kui sellist korda pole kokku lepitud. Arve tuleb müüjale päriselt edastada.
Kokkuleppe punkti näidissõnastus
Järgmine näide kirjeldab arve koostamise ja kinnitamise korda. Täiendage seda tehingu ulatuse, kontaktide, maksetähtaja ja muude eespool nimetatud tingimustega.
Ostja koostab Müüja nimel ja arvel käesolevas lepingus nimetatud teenuste arved ning edastab need Müüjale kokkulepitud e-posti aadressil seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Arvele lisatakse märge „endale arve koostamine”.
Müüja kinnitab arve e-kirjaga või teatab põhjendatud vastuväidetest kolme tööpäeva jooksul arve kättesaamisest. Vastuväite korral kontrollivad pooled arvestust ning Ostja edastab vajaduse korral parandatud dokumendi. Müüja sama tehingu kohta eraldi arvet ei väljasta.
Kolm tööpäeva on selles näites poolte valitud kinnitamistähtaeg, mitte seadusest tulenev tähtaeg. Arve kinnitamise kord ei pikenda arve väljastamise ega maksuarvestuse seaduslikke tähtaegu.
Mis peab arvel olema?
Ostja koostatud käibemaksuarvele kehtivad tavapärased arvenõuded. Müüja väljal on tegelik kauba müüja või teenuse osutaja ja ostja väljal tegelik ostja. Koostaja roll ei vaheta tehingu pooli.
KMS § 37 lõigete 7 ja 8 järgi tuleb arvel näidata muu hulgas:
- arve number ja väljastamise kuupäev;
- müüja nimi, aadress ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
- ostja nimi ja aadress ning seaduses nõutud juhul tema käibemaksukohustuslase number;
- kauba või teenuse kirjeldus, kogus või maht ning vajaduse korral arve kuupäevast erinev tehingu või ettemakse kuupäev;
- hind ilma käibemaksuta, asjakohased allahindlused, maksustatav summa maksumäärade kaupa, käibemaksumäär ja käibemaksusumma eurodes;
- märge „endale arve koostamine” ning muud tehingu puhul nõutud viited.
Üksnes lause „arve on koostatud ostja poolt” ei asenda seaduses nõutud märget. Täpsed nõuded leiad MTA juhenditest „Arvele märgitavad andmed” ja „Muud viited ja märkused”.
Eestis tuleb tavaline käibemaksuarve üldjuhul väljastada seitsme kalendripäeva jooksul seaduses määratud lähtepäevast. Ettemaksete, perioodiliste tarnete ning piiriüleste tehingute puhul kontrolli KMS § 37 vastavat reeglit. Ostja kasutamine arve koostajana neid tähtaegu ei pikenda.
Näide: ostja koostab 1240-eurose arve
Ostja A ja teenuseosutaja B on mõlemad Eesti käibemaksukohustuslased. Nad on enne tehingut kirjalikult kokku leppinud ostja koostatud arvetes ja nende kinnitamises. B osutab A-le Eestis tavakorras 24% käibemaksuga maksustatavat teenust. Teenus valmib 30. septembril 2026; ettemaksu ei ole.
A-l on täpne töömahu arvestus: 10 tundi hinnaga 100 eurot tund. Ta koostab 2. oktoobril B nimel arve: 1000 eurot + 240 eurot käibemaksu = 1240 eurot. Müüjaks märgitakse B, ostjaks A, teenuse kuupäevaks 30. september ja lisatakse märge „endale arve koostamine”.
| Pool | Raamatupidamine | Käibemaks |
|---|---|---|
| B ehk müüja | 1000 eurot teenusetulu ja 1240 eurot nõuet ostja vastu. | 240 eurot müügikäibemaksu. Näite tavakorras tekib käive septembris. |
| A ehk ostja | 1000 eurot teenusekulu ja 1240 eurot kohustist müüjale, kui teenus tarbitakse perioodil kuluna. | 240 eurot sisendkäibemaksu, kui mahaarvamise tingimused on täidetud ja teenust kasutatakse täielikult maksustatava käibe tarbeks. |
Arve koostamise üleandmine ei anna müüja maksukohustust ostjale üle. B kontrollib arvet ja kajastab oma müügi ning käibemaksu. A kontrollib oma sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ja ajastust. Näites eeldame tavalist käibemaksuarvestust; erikorrad võivad arvestust muuta.
Kui müüja pole käibemaksukohustuslane
Ka sellise müüjaga saab kokku leppida, et ostja koostab tehingut tõendava dokumendi. See peab võimaldama tehingu sisu ja tõepärasust kontrollida ning vastama raamatupidamise algdokumendi nõuetele. KMS § 37 lõike 5 käibemaksukohustuslase arve erikorda ei saa lihtsalt samastada iga ostudokumendiga.
Käibemaksu ei lisata üksnes sellepärast, et ostja on käibemaksukohustuslane. Kui müüja staatus muutub, tuleb kontrollida muudatuse jõustumise kuupäeva ja selle mõju tehingutele. Käibemaksukohustus lõpeb registrist kustutamisel; käibe vähenemine iseenesest seda ei lõpeta.
Kui müüja on eraisik, ei otsusta dokumendi nimetus ka tulumaksu või tööjõumaksude käsitlust. Kauba ost ja füüsilise isiku teenuse eest makstav tasu võivad olla erinevate maksutagajärgedega.
Kuidas topeltarveid ja muid vigu vältida?
- Katseta üht arvet. Kontrolli, et tarkvara võimaldab müüja ja ostja õigesti näidata, nõutud märkuse lisada ning dokumendi müüjale edastada.
- Leppige kokku nummerdamine. Eraldi arvesari aitab ostja koostatud arveid müüja arvestuses eristada ja samu numbreid vältida.
- Kooskõlastage tehingu andmed. Säilitage koguste, hinna, teenuse perioodi ja võimalike tagastuste alus.
- Jälgige kinnitamist. Arve, selle edastamine ja kokkulepitud aktsepteerimine peavad olema hiljem tuvastatavad.
- Kontrollige maksuandmeid. Müüja teavituskohustuse kõrval kontrollige tema registreeringut ning tehingule sobivat käibemaksukäsitlust.
- Parandage jälgitavalt. Kui algset arvet muudetakse, peab parandusdokument viitama algsele arvele ja jõudma mõlema poole arvestusse. Ärge jätke eri versioone omavahel kooskõlastamata.
- Võrrelge saldosid. Müüja nõue ja ostja kohustis peavad lähtuma samast tehingust. Müüja ei tohi ostja koostatud arve kõrvale kogemata uut müügiarvet teha.
Hästi korraldatud self-billing vähendab andmete edasi-tagasi saatmist. Kõige rohkem aitab see siis, kui andmete allikas, arve kinnitamine ja parandamise kord on mõlemale poolele selged. Üldise kontrollnimekirja leiad ka artiklist „Vead raamatupidamises: 10 kontrolli, mis aitavad neid vältida”.
Allikad ja ajakohasus. Kontrollitud 30.10.2026: käibemaksuseadus, eelkõige §-d 11, 15, 29, 31 ja 37; raamatupidamise seaduse § 7; MTA arve väljastamise juhend ning üldine käibemaksumäär. Käsitlus keskendub Eesti-sisestele tehingutele; piiriülesel arveldamisel tuleb eraldi kontrollida kohaldatava riigi arvereegleid ja maksustamist.
Praktiline lisamaterjal
Käibemaksu arvestuse ja deklareerimise tervikpildi annab kogumik „Käibemaks praktiliselt”. See käsitleb registreerimist, arveid, sisendkäibemaksu ja erinevate tehingute maksustamist.
Tegelikult seda varianti kasutatakse põllumajanduses väga palju. Piimakombinaadid, lihakombinaadid saadavad müüjale ise endapoolse ostuarve, kuna neil on ostetava kauba kohta täpsed andmed, näiteks toorpiima valgu- ja rasvasisaldus jms. Töötasin 20 aastat piimafarmi raamatupidajana ja müügiarveid sisuliselt ise ei koostanudki. Nii et pole see iseendale arve tegemine nii haruldane midagi, kui arvatakse.
Seda ma olen kuulnud jah, et põllumajanduses kasutatakse 🙂
Aga võiks ka mujal ..