Võrdne osaluste jaotus kahe või kolme osaniku vahel ei ole ettevõtte efektiivse juhtimise seisukohast reeglina hea mõte. Kuna selge kontroll puudub, siis võib tekkida olulisi probleeme ettevõtte juhtimiseks vajalike otsuste vastuvõtmisel, mis võib teinekord ettevõtte töö täiesti halvata.
Miks mitte jaotada ettevõttes osalusi võrdselt?
Kõige lihtsam ja ahvatlevam on mõistagi vältida ebamugava teema arutamist ja jagada osalused võrdselt.
Sellest artiklist võid lugeda mõned head põhjendused, miks seda tegema ei peaks.
Lühidalt:
- osaluste jaotus on piisavalt oluline teema ja seda vaidlust ei ole mõtet tulevikku lükata;
- ei ole olemas täiuslikult võrdseid inimesi, seega ei ole mõtet ka osalusi võrdselt jagada, panused on erinevad;
- igaühe panust saab siiski soovi korral mõõta;
- inimeste riskitaluvus on erinev;
- selle konkreetse raske vaidluse edukas läbimine annab julgust, et keerulised küsimused saab ka edaspidi lahendatud.
Asutad ettevõtte enda sõbra/tuttava/sugulasega, jaotate osalused 50/50. Varsti tekib vaidlus selle üle, kas valmistada sinist värvi toole või rohelist. Vaidlus on mõlema jaoks piisavalt tähtis, et seda mitte järele anda. Ilma seda lahendamata ei saa ettevõte edasi tegeleda ja mitte keegi ei saa mingit kasu sellest. Osaluste jaotus ei määra kindlaks, kui palju keegi dividende saab. Seda saab vastava lepinguga kindlaks määrata.
Aga kuidas siis õiglaselt jaotada?
Siin artiklis on toodud üks korralik analüütiline meetod, kuidas asutajate panust mõõta:
Komponentidena võiks arvestada:
- ideed,
- äriplaani,
- valdkonna kogemust,
- pühendumist ja riskivõtmist,
- ülesandeid.
Seejärel hinnatakse nende komponentide tähtsust konkreetse ettevõtte asutamisel kaaludega ning iga asutaja panustamist nendesse komponentidesse 0-10 palli skaalal (sealjuures arvestades nii tehtud kui ka tulevikus vajalikku panustamist).
Tulemuseks saadakse asutajate hinnanguline panus “pallides” ja sealtkaudu igaühe arvestusliku panuse ja vastavalt õiglase osaluse asutatavas ettevõttes.
Selles artiklis on toodud eelmise meetodi kohta näide ja lisaks räägitud, kuidas varajases faasis töötajaid motiveerida ja millises ulatuses neile osalusi võiks anda (näiteks insenerile 0,2-1% ja CEO-le 5-10%).
Kel teema oluline, see loeb viidatud jutud põhjalikult läbi ja mõtleb järele.
Kui asutamisel on elustiiliäri, mille eesmärgiks on asutajatele järgnevateks aastateks meeldiv töökoht luua, siis on osaluste jaotamine veidi lihtsam ja valutum teema. Omavaheline leping tuleks siiski igal juhul sõlmida. Pisifirmas põhjustavad probleeme ehk peamiselt neli teemat:
- ebavõrdne panustamine ettevõtte töösse;
- ühel osanikul tekivad rahalised probleemid ja ta sooviks ettevõttest raha laenata/dividendidena välja võtta;
- üks osanikest tahab oma osaluse müüa;
- üks osanikest sureb ja asemele astuvad tema pärijad.
Selliste konfliktide vältimiseks tasuks korrektne aktsionäride leping sõlmida.
Kui asutamisel (loe ka osaühingu asutamisest) on ettevõte, mille äriplaaniks on intensiivne tootearendus koos riskikapitali kaasamisega ning eesmärgiks on ettevõte võimalikult kõrge hinnaga mõne aasta jooksul maha müüa − siis on osaluste jaotus asutajate vahel ja varajaste töötajate motiveerimine väga suure tähtsusega.
| muudetud |
Leave A Comment