Sotsiaalpanganduse laenude kajastamine raamatupidamises on uus valdkond ja paistab esmapilgul väga keeruline. Uurin siinkohal teemat lähemalt.

Vaatame algul teooriapoolt ja seejärel, kuidas praktiliselt teemale läheneda, igakuiselt ja aastaaruande koostamisel.

Teooriaosa – millised on reeglid?

Laenude andmist reguleerib Eestis RTJ 3 – Finantsinstrumendid. Antud laenude korral on tegemist finantsvaraga.

Antud laene tuleb kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumus tähendab seda, et soetusmaksumusest arvatakse maha laenu tagasimaksed ning ebatõenäoliselt laekuvad laenud tuleb bilansipäeva seisuga alla hinnata.

Allahindlus tuleb teha bilansipäeva seisuga, seega täiesti piisab kui kord aastas laenud üle vaadata.

Allahindlust võib teha individuaalselt, aga ka kogumina, kui nõuded individuaalselt ei ole olulised. Mitmesajast lepingust koosneva Bondora portfelli korral võib öelda küll, et nõuded ei ole individuaalselt olulised.

Konkreetse laenu allahindluse vajadusele viitavad:

  • võlgniku (tõenäoline) pankrot või olulised finantsraskused;
  • maksetähtaegadest mittekinnipidamine;
  • võlgniku krediidireitingu langus;

Lisaks viitavad allahindluse vajadusele ka majanduskeskkonna üldine halvenemine ning võlgnike maksekäitumise ebasoodsad muutused (näiteks edasilükatud maksete arvu suurenemine).

Kas iga laenu andmist ja tagasimakset peaks kajastama eraldi?

See ei ole reaalne ettevõtmine – mikrolaene võib olla sadu või tuhandeid.

Iga antud laenuga on seotud kanded:

  • laenu väljaandmine,
  • igakuiselt:
    • intressiarvestus
    • intressi laekumine
    • viivisearvestus (osadel laenudel)
    • viivise laekumine (osadel laenudel)
    • põhiosa laekumine

Lähtudes olulisuse printsiibist ja praktilistest kaalutlustest on mõistlik teha raamatupidamises kanne kord kuus, kasutades aluseks koonddokumenti – Bondora raportite alusel tehtud arvestust Exceli tabelis.

Kuidas kajastada Bondora tehinguid igakuiselt?

Nuputasin veidi ja leidsin enda jaoks järgmise lahenduse.

Tegin juurde hulga kontosid:

  • raha Bondora portaalis – pangakontode alajaotuses,
  • intressinõuded (Bondora)- lühiajaliste nõuete alajaotuses,
  • viivisenõuded (Bondora) – lühiajaliste nõuete alajaotuses,
  • antud laenud lühiajaline (Bondora) – lühiajaliste nõuete alajaotuses,
  • antud laenud pikaajaline (Bondora) – pikaajaliste nõuete alajaotuses,
  • intressitulu (Bondora) – finantstulu alajaotuses,
  • viivistulu (Bondora) – muude äritulude alajaotuses.

Kui raha kantakse ettevõtte tavaliselt pangakontolt Bondora portaali, siis laene veel välja antud ei ole, ettevõtte omanduses olev raha liikus ühelt kontolt teisele. Raamatupidamises tehakse kanne:

D raha Bondora portaalis
K pangakonto

Kuu lõpu seisuga tuleks võtta Bondorast aruanne: „Igakuine laenuportfelli ülevaade“ (jooksva kuu kohta, aruanne ise võtab eelmiste kuude andmed juurde).

Sellest raportist saad võtta kogu portfelli koondandmed:

  • kui suur on väljaantud laenude saldo, rahajääk ja broneeritud summa,
  • kui palju on intresse arvestatud ja laekunud,
  • kui palju on viiviseid arvestatud ja laekunud.

Kõigepealt võtame raamatupidamises üles intressitulu ja viivistulu, seejärel teeme laenu liikumisega seotud kanded.

Raamatupidamises teen järgmised kanded:

1) arvestusliku intressitulu arvelevõtmine

K intressitulu (sel kuul teenitud intressitulu, InterestAccrued, rida 21),
D raha Bondora portaalis (laekunud intress, RepaidInterest, rida 10)
D intressinõue (vahe, laekumata jäänud intress

2) arvestusliku viivistulu arvelevõtmine

K viivistulu (sel kuul teenitud viivistulu (PenaltiesAccrued, rida 22),
D raha Bondora portaalis (laekunud viivis, RepaidPenalties, rida 11)
D viivisnõue (vahe, laekumata jäänud viivis).

3) laenusaldode korrigeerimine

D antud laenud (perioodil antud laenud, LoansIssued, rida 7),
K antud laenud (perioodil tagasi laekunud laenud, PaidPrincipal, rida 13),
K raha Bondora portaalis

Lihtsustamise mõttes kasutan aasta keskel ainult pikaajalise laenu osa, lühiajalise osa eraldan ainult bilansipäeval, kui aastaaruannet koostan.

Kontrollin, et peale laenusaldode korrigeerimist bilansis konto „raha Bondora portaalis“ jääk klapib „Igakuine investeeringute aruanne“ reaga 18 CashBalance.

Millised korrigeerimised on vaja teha aasta lõpus?

Bilansipäeva seisuga tuleks eraldi välja tuua laenude lühiajaline osa ja alla hinnata ebatõenäolised nõuded.

Laenude lühiajalise osa saab kätte raportist „Planeeritud laekumised tulevikus“. Raporti perioodiks tuleks võtta järgnev kalendriaasta ja järgneval aastal laekuv ehk lühiajaline osa on veeru PrincipalRepayment summa.

Ebatõenäolisteks hindamise metoodika on ettevõtja oma hinnata, ametlikku detailset juhendit olemas ei ole.

Põhimõtteliselt võib kasutada kolme varianti:

  • Kui on endal pikaajaline investeerimisajalugu olemas, saab kasutada oma andmeid – nt 3% laenudest, 10% intressist ja 20% viivistest jääbki laekumata. Eelduseks see, et sinu strateegia ei ole muutunud ja majandusolukord on samuti enamvähem stabiilne.
  • Võib kasutada Bondora ametlikku statistikat, mitu protsenti mingi riskikategooria laenudest jääb laekumata. Seejärel filtreerida oma laenudest välja nt A-rating laenud, nende maksmata põhiosad, intressivõlad ja viivisevõlad ning rakendada sellele summale Bondora hinnangut. Tõenäoliselt kõige täpsem meetod, aga päris ajakulukas.
  • Kui endal ajalugu ei ole, siis lihtne lähenemine on valida allahindamiseks üle 180p viivises olevad nõuded. Need saab kätte raportist „Igakuine laenuportfelli ülevaade“.

Ebatõenäoliseks võib kanda real LoanBalance 181+(P) näidatud laenude summa, real InterestOverdue 181+(P) näidatud intresside summa ja real PenaltyDebt 181+(P) näidatud viiviste summa.

Nõuete allahindluse jaoks lisasin järgmised kontod:

  • ebatõenäoliselt laekuvate intressi- ja viivisnõuete reserv (Bondora) – kontrakonto lühiajaliste nõuete alajaotuses
  • ebatõenäoliselt laekuvate laenude reserv (Bondora) – kontrakonto lühiajaliste nõuete alajaotuses,
  • ebatõenäoliselt laekuvate laenude reserv (Bondora) – pikaajaliste nõuete alajaotuses,
  • ebatõenäoliselt laekuvate laenude kulu (Bondora) – muude finantskulude alajaotuses,
  • ebatõenäoliselt laekuvate intresside ja viiviste kulu (Bondora) – muude finantskulude alajaotuses.

Ebatõenäoliseks kandmine toimub kandega:

D ebatõenäoliselt laekuvate .. kulu
K ebatõenäoliselt laekuvate .. reserv

Laenude detailne nimekiri

Raamatupidamise tarbeks tuleks võtta aasta viimasel kuupäeval ka raport „Investeeringute nimekiri“, perioodiks valida kogu investeerimisperiood. Praeguse metoodika järgi näitab raport valitud perioodil väljastatud laene – ja nende infot raporti koostamise seisu hetkega. Tagantjärgi seda raportit võtta ei saa. See raport annab detailse info väljastatud laenude kohta. Veerg OutstandingPrincipal (veerg L) peaks klappima väljastatud laenude summaga kokku.

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus