Ostukorv

Arhiiv

Bondora tehingute raamatupidamisarvestus

Avaleht/raamatupidamine, sotsiaalpangandus/Bondora tehingute raamatupidamisarvestus

Sotsiaalpanganduse laenude kajastamine raamatupidamises on uus valdkond ja paistab esmapilgul väga keeruline. Uurin siinkohal teemat lähemalt.

Vaatame algul teooriapoolt ja seejärel, kuidas praktiliselt teemale läheneda, igakuiselt ja aastaaruande koostamisel.

Teooriaosa – millised on reeglid?

Laenude andmist reguleerib Eestis RTJ 3 – Finantsinstrumendid. Antud laenude korral on tegemist finantsvaraga.

Antud laene tuleb kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumus tähendab seda, et soetusmaksumusest arvatakse maha laenu tagasimaksed ning ebatõenäoliselt laekuvad laenud tuleb bilansipäeva seisuga alla hinnata.

Allahindlus tuleb teha bilansipäeva seisuga, seega täiesti piisab kui kord aastas laenud üle vaadata.

Allahindlust võib teha individuaalselt, aga ka kogumina, kui nõuded individuaalselt ei ole olulised. Mitmesajast lepingust koosneva Bondora portfelli korral võib öelda küll, et nõuded ei ole individuaalselt olulised.

Konkreetse laenu allahindluse vajadusele viitavad:

  • võlgniku (tõenäoline) pankrot või olulised finantsraskused;
  • maksetähtaegadest mittekinnipidamine;
  • võlgniku krediidireitingu langus;

Lisaks viitavad allahindluse vajadusele ka majanduskeskkonna üldine halvenemine ning võlgnike maksekäitumise ebasoodsad muutused (näiteks edasilükatud maksete arvu suurenemine).

Kas iga laenu andmist ja tagasimakset peaks kajastama eraldi?

See ei ole reaalne ettevõtmine – mikrolaene võib olla sadu või tuhandeid.

Iga antud laenuga on seotud kanded:

  • laenu väljaandmine,
  • igakuiselt:
    • intressiarvestus
    • intressi laekumine
    • viivisearvestus (osadel laenudel)
    • viivise laekumine (osadel laenudel)
    • põhiosa laekumine

Lähtudes olulisuse printsiibist ja praktilistest kaalutlustest on mõistlik teha raamatupidamises kanne kord kuus, kasutades aluseks koonddokumenti – Bondora raportite alusel tehtud arvestust Exceli tabelis.

Kuidas kajastada Bondora tehinguid igakuiselt?

Nuputasin veidi ja leidsin enda jaoks järgmise lahenduse.

Tegin juurde hulga kontosid:

  • raha Bondora portaalis – pangakontode alajaotuses,
  • intressinõuded (Bondora)- lühiajaliste nõuete alajaotuses,
  • viivisenõuded (Bondora) – lühiajaliste nõuete alajaotuses,
  • antud laenud lühiajaline (Bondora) – lühiajaliste nõuete alajaotuses,
  • antud laenud pikaajaline (Bondora) – pikaajaliste nõuete alajaotuses,
  • intressitulu (Bondora) – finantstulu alajaotuses,
  • viivistulu (Bondora) – muude äritulude alajaotuses.

Kui raha kantakse ettevõtte tavaliselt pangakontolt Bondora portaali, siis laene veel välja antud ei ole, ettevõtte omanduses olev raha liikus ühelt kontolt teisele. Raamatupidamises tehakse kanne:

D raha Bondora portaalis
K pangakonto

Kuu lõpu seisuga tuleks võtta Bondorast aruanne: „Igakuine laenuportfelli ülevaade“ (jooksva kuu kohta, aruanne ise võtab eelmiste kuude andmed juurde).

Sellest raportist saad võtta kogu portfelli koondandmed:

  • kui suur on väljaantud laenude saldo, rahajääk ja broneeritud summa,
  • kui palju on intresse arvestatud ja laekunud,
  • kui palju on viiviseid arvestatud ja laekunud.

Kõigepealt võtame raamatupidamises üles intressitulu ja viivistulu, seejärel teeme laenu liikumisega seotud kanded.

Raamatupidamises teen järgmised kanded:

1) arvestusliku intressitulu arvelevõtmine

K intressitulu (sel kuul teenitud intressitulu, InterestAccrued, rida 21),
D raha Bondora portaalis (laekunud intress, RepaidInterest, rida 10)
D intressinõue (vahe, laekumata jäänud intress

2) arvestusliku viivistulu arvelevõtmine

K viivistulu (sel kuul teenitud viivistulu (PenaltiesAccrued, rida 22),
D raha Bondora portaalis (laekunud viivis, RepaidPenalties, rida 11)
D viivisnõue (vahe, laekumata jäänud viivis).

3) laenusaldode korrigeerimine

D antud laenud (perioodil antud laenud, LoansIssued, rida 7),
K antud laenud (perioodil tagasi laekunud laenud, PaidPrincipal, rida 13),
K raha Bondora portaalis

Lihtsustamise mõttes kasutan aasta keskel ainult pikaajalise laenu osa, lühiajalise osa eraldan ainult bilansipäeval, kui aastaaruannet koostan.

Kontrollin, et peale laenusaldode korrigeerimist bilansis konto „raha Bondora portaalis“ jääk klapib „Igakuine investeeringute aruanne“ reaga 18 CashBalance.

Millised korrigeerimised on vaja teha aasta lõpus?

Bilansipäeva seisuga tuleks eraldi välja tuua laenude lühiajaline osa ja alla hinnata ebatõenäolised nõuded.

Laenude lühiajalise osa saab kätte raportist „Planeeritud laekumised tulevikus“. Raporti perioodiks tuleks võtta järgnev kalendriaasta ja järgneval aastal laekuv ehk lühiajaline osa on veeru PrincipalRepayment summa.

Ebatõenäolisteks hindamise metoodika on ettevõtja oma hinnata, ametlikku detailset juhendit olemas ei ole.

Põhimõtteliselt võib kasutada kolme varianti:

  • Kui on endal pikaajaline investeerimisajalugu olemas, saab kasutada oma andmeid – nt 3% laenudest, 10% intressist ja 20% viivistest jääbki laekumata. Eelduseks see, et sinu strateegia ei ole muutunud ja majandusolukord on samuti enamvähem stabiilne.
  • Võib kasutada Bondora ametlikku statistikat, mitu protsenti mingi riskikategooria laenudest jääb laekumata. Seejärel filtreerida oma laenudest välja nt A-rating laenud, nende maksmata põhiosad, intressivõlad ja viivisevõlad ning rakendada sellele summale Bondora hinnangut. Tõenäoliselt kõige täpsem meetod, aga päris ajakulukas.
  • Kui endal ajalugu ei ole, siis lihtne lähenemine on valida allahindamiseks üle 180p viivises olevad nõuded. Need saab kätte raportist „Igakuine laenuportfelli ülevaade“.

Ebatõenäoliseks võib kanda real LoanBalance 181+(P) näidatud laenude summa, real InterestOverdue 181+(P) näidatud intresside summa ja real PenaltyDebt 181+(P) näidatud viiviste summa.

Nõuete allahindluse jaoks lisasin järgmised kontod:

  • ebatõenäoliselt laekuvate intressi- ja viivisnõuete reserv (Bondora) – kontrakonto lühiajaliste nõuete alajaotuses
  • ebatõenäoliselt laekuvate laenude reserv (Bondora) – kontrakonto lühiajaliste nõuete alajaotuses,
  • ebatõenäoliselt laekuvate laenude reserv (Bondora) – pikaajaliste nõuete alajaotuses,
  • ebatõenäoliselt laekuvate laenude kulu (Bondora) – muude finantskulude alajaotuses,
  • ebatõenäoliselt laekuvate intresside ja viiviste kulu (Bondora) – muude finantskulude alajaotuses.

Ebatõenäoliseks kandmine toimub kandega:

D ebatõenäoliselt laekuvate .. kulu
K ebatõenäoliselt laekuvate .. reserv

Laenude detailne nimekiri

Raamatupidamise tarbeks tuleks võtta aasta viimasel kuupäeval ka raport „Investeeringute nimekiri“, perioodiks valida kogu investeerimisperiood. Praeguse metoodika järgi näitab raport valitud perioodil väljastatud laene – ja nende infot raporti koostamise seisu hetkega. Tagantjärgi seda raportit võtta ei saa. See raport annab detailse info väljastatud laenude kohta. Veerg OutstandingPrincipal (veerg L) peaks klappima väljastatud laenude summaga kokku.

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2017-06-14T15:56:53+00:00 26. juuni 2015|raamatupidamine, sotsiaalpangandus|16 kommentaari

16 kommentaari

  1. Annika 28. juuni 2015 at 12:30 - Reply

    Tere, Krista! Ma jätkuvalt olen vist Sinu fänn number üks – väga meeldib Sinu stiil ja mõttelaad 🙂 Siin-seal on räägitud sellest, et ühisrahastatud laenude puhul ei ole võimalik iga laenusaajat tuvastada ja seetõttu ei ole võimalik ühisrahastamisega läbi ettevõtte tegeleda KUI ettevõttel puudub muu põhitegevusala. Sinu tänast Bondora näidet ja varasemat sarnast käsitlust Moneyzeni tehingute kohta (aitäh nende postituste eest) saab kasutada seetõttu, et Sinu ettevõtte puhul on laenuandmine lisategevusalaks. Saan ka aru, et käsitled intressitulu finantstuluna (mitte müügituluna nagu mõnedes foorumites välja on pakutud). Kui mul on ikkagi soov investeerimisega (k.a. ühisrahastamine) läbi ettevõtte tegeleda ja mul ei ole näiteks üüritulu vms, mis võiks moodustada ettevõtte põhikäibe siis kuidas oleks näiteks investeerimisega aktsiatesse/fondidesse? Olen mõelnud, et kui ma tahaksingi oma investeerimisportfellis hoida ühisrahastuse osakaalu ca 25-30% juures ja suurema osa hoopis väärtpaberites siis ei tohiks ju samuti tekkida ohtu, et ettevõte muutub “krediidiasutuseks” (ehk et ta peaks täitma neid hoolsusmeetmeid, millest Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus räägib). Kuidas sellisel juhul üldse proportsioone mõõta? Eraisikuna on lihtne – väärtpaberiportfelli turuväärtus nt. 10 000 EUR ja ühisrahastatud laenude põhiosa jääk nt. 2500 EUR. Aga ettevõtte puhul tegevusala (põhitegevus vs. lisategevused) hinnatakse osakaalu järgi käibesse. Samas ühisrahastusest laekuv tulu ei ole ju müügikäive vaid finantstulu ja väärtpaberite puhul peaks olema sama lugu (mõlemad on ju finantsinstrumendid). Sellisel ettevõttel puudub müügikäive, ongi vaid finantstulu kokku – kuidas siis põhitegevusala määrata. Otsused, otsused 🙂

  2. Krista Teearu 28. juuni 2015 at 14:53 - Reply

    Aitäh 🙂

    Kui ettevõtte põhitegevusalaks ongi finantstegevus, siis peakski kasutama täiesti teist kasumiaruande formaati .. sealt tuleb see jutt, et intressitulu muutub müügituluks 🙂
    Seetõttu kõige riskivabam lähenemine ongi leida endale selline sobiv väike lisatöö, mis toodab raha – ja seda teenitud tulu siis investeerida. Kas sul sellist võimalust ei ole? Või oleks võimalik tööandjaga kokku leppida, et preemiad vm ettevõtte arvele maksta ..
    Samuti sobiks ühisrahastusega hästi kokku korteri väljaüürimine.

    Aktsiatega on see probleem, et nendelt laekub parimal juhul dividende, mis on samuti finantstulu ja tihtilugu üldse midagi ..

  3. Annika 28. juuni 2015 at 16:16 - Reply

    Tänan Sind vastuse eest! Tööandjaks on rahvusvahelise firma Eesti filiaal, seega preemiad laekuvad ka edaspidi töötasuna ja ületundide eest palka ei maksta 🙂 Aga mõtted liiguvad küll lisatöö leidmise vallas ja isegi plaan hakkab paika saama, aga selleks tuleb kõigepealt investeerida enda täiendkoolitusse. Ja tegelikult ilmselt saab paari aasta jooksul ka minu praegusest kodust minu esimene üürikorter, seega võibolla siis kannatab see ettevõtte loomine ka veel mõned aastad – saab ju eraisikuna ka samadel tingimustel väärtpabereid omandada ja eks siis ühisrahastuse pealt tuleb need maksud ära maksta. Või siis peaks amigurumisid heegeldama või lapitekke õmblema hakkama 🙂 Küsin siis hoopis seda, et kui ettevõtte põhitegevuseks on ikkagi laenuandmine (ettevõttelt teisele firmale, ilma ühisrahastamiseta) siis kuskohast saab selle “teise kasumiaruande formaadi” kohta rohkem pädevat infot?

  4. Krista Teearu 29. juuni 2015 at 08:37 - Reply

    Krediidiasutustele on kinnitatud Eestis selline kasumiaruande formaat: https://www.riigiteataja.ee/akt/128052014001
    Finantsasutustele minu teada eraldi nõutud kasumiaruande formaati ei ole ..

  5. Kristi 30. juuni 2015 at 12:06 - Reply

    Tere!
    Kas laenu andmisel võetakse intressitulu ja -nõue koheselt kogusummas ülesse? Ehk oletame, et laenusumma on 50 eur, periood 3 aastat, intress 20% aastas. Siis teen laenu väljastamisel intresside arvestamise kohta kande:
    D intressinõue 30 (3a*10 eur)
    D intressitulu 30 (3a*10 eur)

    Kui intressi kord kuus tagasi makstakse, siis vähendan nõuet?

    Ette tänades!

  6. Kristi 30. juuni 2015 at 12:13 - Reply

    Parandan eelmist postitust:
    D intessinõue 30
    K intressitulu 30

  7. Krista Teearu 30. juuni 2015 at 12:15 - Reply

    Nii päris ei saa, ma võtaks intressitulu üles ikka “teenimise perioodil”, märtsi intressitulu märtsis jne.

  8. Kristi 30. juuni 2015 at 12:26 - Reply

    Sel juhul täpsustaksin veel üle. Kirjutasite oma postituses:

    1) arvestusliku intressitulu arvelevõtmine
    K intressitulu (sel kuul teenitud intressitulu, InterestAccrued, rida 21),
    D raha Bondora portaalis (laekunud intress, RepaidInterest, rida 10)
    D intressinõue (vahe, laekumata jäänud intress

    Kui selliselt kanded terve aasta kohta teen, siis mis lõpuks saab intressinõudest? Kui näiteks jaanuaris peaks intress laekuma, kuid jääb laekumata, tekib nõue. Veebruaris aga see summa laekub, siis kas ei peaks seda nõuet vähendama? Kas kusagilt saab sellist infot nende keskkonnas?
    Olen sellel alal uus ja alles teen omale teemat slegeks, nii et vabandage, kui vastused minu küsimustele on iseenesest mõistetavad 🙂

  9. Krista Teearu 30. juuni 2015 at 12:28 - Reply

    Bondora aruandlus on nii lapsekingades (kuigi teistest Eesti portaalidest siiski parem), nii täpseid kandeid sealt küll ei saa 🙂
    Intressinõue väheneb siis, kui antud kuul laekub intresse rohkem kui teenitud on.

  10. Kristjan 22. juuli 2015 at 20:30 - Reply

    Väga teretulnud postitus, olen ise sama teema kallal tükk aega nokitsenud.

    Tahaks siia patta lisada veel järelturu tehingud, kus tehingusumma ja laenujääk ei kattu. Kui nt osta 100eurone nõue 90 euro eest, kas siis on korrektne nii:
    K raha Bondora portaalis 90
    D antud laenud 100
    K muud finantstulud 10

    Ning kas intressi- ja viivistulu peab ikka arvestuslikult tegema? St ei piisa, kui iga kuu teen laekunud intresisumma kohta:
    D raha Bondora portaalis
    K intressitulud

  11. Krista 23. juuli 2015 at 13:08 - Reply

    Kui tegemist oleks suure üksiku laenuga, siis oleks korrektne kajastadagi laen allahinnatuna (D antud laenud 90/K raha 90).
    Kui tegemist on üksiku pisikese laenuga, siis on täiesti ok kajastada nii nagu sa pakkusid.

    Intressi- ja viivistulu peaks siiski kajastama tekkepõhiselt – eeldusel, et tegemist on siiski mingite summadega, antud ettevõtte kontekstis.
    Kui ettevõtte varade maht on 500teur ja muuhulgas on tal 1teur antud Bondora laene, siis pole tõesti erilist mõtet sente pooleks saagida.

  12. Margus 27. august 2015 at 14:53 - Reply

    Oletame, et on tegemist suhteliselt uue ettevõttega.
    Kuid suurus järgus 5000 eur investeerin bondora keskkonda.
    Ettevõttel on ka teisi tegevusalasid, kuid tulu sealt ei pruugi esimesed 1-2 aastat tulla.

    Tegevusalaks on nt. investeering internetiportaali arendusse, tulusid ei tekki kohe, samas kulusid on.
    Kas aitaks selle interneti portaali väärtuse hindamine ja siis selle raamatupidamises arvele võtmine?
    Põhitegevuseks on siiski internetiportaali arendus

    Kas kuskilt maalt jookseb ka nö. finantsvara suuruse (antud juhul 5000 eur) mõistlikuse piir, kus ettevõte tuleks registreerida finantsasutuseks?

  13. Joonatan 10. september 2015 at 11:26 - Reply

    Kuna nüüd on bondora oma skeemi muutnud, siis ilmselt on antud postitus tänaseks aegunud.

    On plaanis ka uue süsteemiga bondora kohta sarnane post kirjutada? 🙂

  14. Krista 10. september 2015 at 11:39 - Reply

    Ilmselt peab kirjutama jah, aga nii kuu-paari pärast kui on paika loksunud ja aruanded olemas 🙂

  15. Janika 26. aprill 2016 at 23:55 - Reply

    Tere!

    Saan aru, et Bondoras on vahepeal muutused olnud. Liitusin hiljuti ja vana süsteemi ei tea, seega ootan samuti uute andmetega blogi postitust. Samas raamatupidamiskannete põhimõte jääb ju samaks?

    Mind huvitab eelkõige, kuidas ma võtan raamatupidamises üles nõuded. Kui raha on Bondora portaali kontol, kas portaalis välja laenamisel on kanne:
    D pikaajalised finantsinvesteeringud
    K raha Bondora portaalis
    Ja kui põhiosa aastate pärast laekub, siis:
    D raha Bondora portaalis
    K pikaajalised finantsinvesteeringud
    Või see ei ole nii?
    Samuti on küsimus igakuise intressinõude tegemise kohta. Kas piisab kui kuu lõpus teen portaali väljavõtte alusel teie kirjeldatud kande:
    K intressitulu
    D raha Bondora portaalis (laekunud intressid)
    D intressinõue
    Või tekkepõhises raamatupidamises pean eraldi kande tegema nõudena ja kuu lõpus kande, kus on selle kuu laekumine?

  16. Lauri 26. juuni 2016 at 10:03 - Reply

    Ma olen kahtleval seisukohal, kas Bondora kontol oleva rahaga tehtud tehinguid ikka on vaja selliselt kajastada. See pole nagu päris pangakonto; ma küll näen ekraanil virtuaalseid numbreid, aga mida need väljendavad? See on rohkem aruanne või ülevaade kuidas minu raha on investeeritud – isegi kui ma ise olen see investeerija. Mu raha on kusagil suures katlas, ekraanil näen lihtsalt aruannet.
    Mina kajastaks nõude Bondora vastu ja kui sealt rohkem raha tagasi tuleb, on see tulu.

Kommenteeri

thirteen + nineteen =