Arendusväljaminekute kapitaliseerimine: uurimine, arendus ja RTJ 5

Arendusväljamineku võib Eesti finantsaruandluse standardi järgi teatud tingimustel kajastada immateriaalse põhivarana, kuid uurimisväljaminek kantakse kulusse. Otsus sõltub projekti faasist, ettevõtte arvestuspõhimõttest ja sellest, kas vara loomist ning selle tulevast kasu saab tõendada. Lisaks tuleb jälgida aruandeperioodi: 2027. aastal algavatele aruandeperioodidele rakendub RTJ 5 uus redaktsioon, mis muudab muu hulgas iseseisva tarkvara arenduse käsitlust.

Uurimine ja arendus on erinevad faasid

Uurimisfaasis otsitakse võimalusi, kogutakse teadmisi ja võrreldakse alternatiive. Näiteks turu-uuring ning mitme tehnilise lahenduse katsetamine enne valikut on uurimine. Nende väljaminekute kapitaliseerimine immateriaalse põhivarana ei ole lubatud: need kajastatakse tekkimise perioodi kuluna. Arendusfaasis viiakse juba valitud lahendust ellu: kavandatakse, ehitatakse ja testitakse konkreetset toodet, teenust, protsessi või tarkvara.

Kui uurimis- ja arendusfaasi ei saa eristada, tuleb kogu projekti kulutusi käsitleda uurimisväljaminekutena. Hiljem saadud kindlus ei anna alust varem õiguspäraselt kulusse kantud uurimiskulu tagantjärele varaks muuta. Need põhimõtted on kirjas nii kuni 2026. aasta lõpuni alanud aruandeperioodidele kehtivas RTJ 5-s kui ka 2027. aastast rakenduvas redaktsioonis.

Millal tohib arendusväljamineku kapitaliseerida?

RTJ 5 lubab arendusväljamineku kajastada immateriaalse põhivarana vaid siis, kui ettevõte on valinud kapitaliseerimise arvestuspõhimõtte ning kõik neli tingimust on täidetud:

  1. Projekti lõpetamiseks on olemas tehniline ja rahaline võimekus ning kindel kavatsus.
  2. Ettevõte saab loodavat vara ise kasutada või müüa.
  3. Varast saadavat tulevast majanduslikku kasu saab hinnata; vajadusel tuleb näidata toodete või teenuste turgu.
  4. Arendusega seotud väljaminekuid saab usaldusväärselt mõõta.

Arvestuspõhimõte peab olema kirjas raamatupidamise sise-eeskirjas ning seda tuleb rakendada järjepidevalt kõigile arendusväljaminekutele. Üksiku projekti kasumi parandamiseks ei saa põhimõtet vabalt vahetada. Hoia alles projekti otsus, eelarve, faaside kuupäevad, ajakirjed, arved ja tulevase kasutuse või müügi põhjendus. Pelgalt arvele kirjutatud sõna „arendus” ei tõenda kapitaliseerimise tingimusi.

Mis muutub 2027. aastal tarkvara arendamisel?

Kuni 2026. aasta lõpuni alanud aruandeperioodidel eristab RTJ 5 üldisi arendusväljaminekuid ja uue iseseisva varaobjekti, näiteks tarkvara, loomist. Kui uus vara vastab varana kajastamise tingimustele, kapitaliseeritakse selle loomiseks tehtud väljaminekud vara soetusmaksumuses. Muude arendusväljaminekute puhul lubab juhend valida kuluks kandmise või nelja tingimuse täitumisel kapitaliseerimise.

2027. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavatel aruandeperioodidel hõlmab RTJ 5 arendustegevuse näidetes sõnaselgelt ka tarkvara. Uus redaktsioon ei sisalda enam eraldi lauset, mis käsitles iseseisva tarkvara loomise väljaminekuid automaatselt kapitaliseeritavana. Arendusväljaminekutele kehtib siis sama järjepidev arvestuspõhimõtte valik: kuluks kandmine või kapitaliseerimine juhul, kui kõik neli tingimust on täidetud. Täpse ülemineku mõju juba arvel olevatele projektidele tuleb hinnata ettevõtte aruandeperioodi ja arvestuspõhimõtete põhjal. Redaktsioonide kehtivusajad on avaldatud Rahandusministeeriumi Raamatupidamise Toimkonna lehel.

Millised kulud jäävad perioodi kuluks?

RTJ 5 näite järgi on turuanalüüs ja uute võimaluste otsimine uurimiskulu. Samuti kantakse üldjuhul perioodi kulusse reklaam, töötajate koolitus, üldised halduskulud, tarkvara jooksev opereerimine ning olemasolevate toodete andmete ja hindade sisestamine uude süsteemi. Uue lahenduse projekteerimise ja väljatöötamise kulud võivad seevastu olla arendusväljaminekud. Kulu liigitus sõltub töö tegelikust sisust, mitte ainult tarnija arve pealkirjast.

Kui vara on arvele võetud, ei jää selle maksumus lõputult bilanssi. Immateriaalset põhivara amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul alates sellest, kui vara on kasutusvalmis; vajadusel hinnatakse ka väärtuse langust. Näiteks 24 000 euro suuruse kapitaliseeritud arendusväljamineku korral oleks nelja-aastase kasuliku eluea ja lineaarse meetodi lihtsustatud aastane amortisatsioon 6000 eurot. See on arvestusnäide, mitte kõigile projektidele sobiv eluiga. Loe ka põhivara arvestuse ja amortisatsiooni juhist.

Kontrollküsimused enne aastaaruannet

  1. Millal lõppes uurimisfaas ning millise tõendi põhjal algas konkreetne arendusprojekt?
  2. Milline RTJ 5 redaktsioon kehtib ettevõtte aruandeperioodile?
  3. Kas valitud arvestuspõhimõte ja neli kapitaliseerimise tingimust on dokumenteeritud?
  4. Kas iga kulu on otseselt arendusega seotud ning usaldusväärselt mõõdetud?
  5. Millal sai vara kasutusvalmis, milline on põhjendatud kasulik eluiga ja kas esineb väärtuse languse märke?

Kapitaliseerimine mõjutab bilanssi ja perioodi kasumit, kuid ei muuda väljamakstud raha ega taga projekti edu. Otsuse alus peab olema arvestusreegel ja tõendatud vara, mitte soov näidata suuremat kasumit.

Praktiline lisamaterjal

Varade ja kohustiste arvelevõtmise ning edasise kajastamise kohta loe e-raamatust „II raamatupidamise õpik- varad ja kohustised”. See käsitleb muu hulgas nõudeid, laene, põhivara ja amortisatsiooni.