See tekst ei ole mõeldud neile, kes vaevu ots-otsaga kokku tulevad, vaid pigem hea sissetulekuga, aga suure laenukoormusega keskklassile. Neile, kel vahetevahel tuleb pähe selline ebamugav mõte, et tegelikult võiks laenud ära maksta ja säästma peaks ka – aga kuidas ometigi? Kui peab ju reisima, sest mis muidu töökaaslased arvavad? Ja naabrist ei saaks auto ju kehvem olla ja viisakaid riideid on töölkäimiseks vaja ja lapsed tahavad tennist ja peotantsu õppida …

Usinamad peavad eelarvet: kirjutavad hoolikalt üles kõik ostud, jälgivad, et kulud ei ületaks tulusid ja natuke järgi ka jääks. Kahtlemata on see parem kui ei midagi ja kulude kirjapanekul on kindlasti distsiplineeriv mõju.

Samas sellest selgelt ei piisa. Väikeste kulutuste kõrval on alati olemas suured kulutused, mis kipuvad ära kulutama suurema osa kogutud säästudest – eluaseme ostmine, uus auto, remont jms. Need on olulised teemad, mis nõuavad planeerimist ja säästlikku otsustamist.

Üks lihtne ja ratsionaalne meetod on jagada pere sissetulekud 60%:40%.

Allikas: Simpler saving: The 60% Solution

60% netosissetulekust kulutame ära jooksvateks vajalikeks kulutusteks – söök, igakuised eluasemekulud, jooksvad kindlustusmaksed, riided jms. Milline on õige number konkreetse pere jaoks, see selgub elu käigus, aga 60% võiks olla sobiv alustuseks.

40% suuname jooksvalt arveldusarvelt kõrvale, soovitavalt eraldi otsekorraldustega kohe peale palgapäeva, järgmises proportsioonis ja tähtsuse järjekorras:

  1. 10% pensionisäästudeks – nt 2.samba omaosalus, 3.sammas ja veel veidi midagi muud.
  2. 10% pikemaajaliseks kogumiseks – nt olulisteks remonttöödeks või ümberehituseks, uue auto ostmiseks vms.
  3. 10% lühiajaliseks säästmiseks, suuremad vajalikud ja soovitud ostud – nt uus pesumasin, reisimine või juubelipidu. Neid tekib alati ja kui nendeks eraldi ei säästa, siis söövad need ära pikaajalised ja olulised säästud.
  4. 10% jääb igakuiselt niisama kulutamiseks – vabal valikul. Hobid, teatrid, restoranid, kingitused, peod, külaskäigud jne. Seda osakaalu ei saa väiksemaks väga suruda, siis jääks elukvaliteet kehvaks, aga üle 10% ei peaks sellistele asjadele kulutama.

Seega igakuiselt näed sa oma sissetulekutest ainult 70%. Kuna enamus panku ei küsi kontohooldustasu, kui sellega deebetkaarti seotud ei ole, siis võibki olla kasutusel mitu erinevat arvelduskontot, lihtsam ja ajasäästlikum jälgida.

Nüüd tuleb ebameeldiv, aga kõige olulisem osa – kui sa ei suuda oma vajalikke kulutusi katta 60% sissetulekuga ja lõbutsemiskulutusi 10%-ga, siis elad sa ilmselt üle oma jõu ja pead oma elustiili üle vaatama. Kogu sissetulek ei ole mõeldud koheseks kulutamiseks.

Lisaks suuremale säästmisele on alati võimalik ka rohkem teenida, siis suurenevad koheselt ka need 60% ja 10%.

Kas võiks olla mõistlik tööd või töökohta vahetada? Kui oma karjääri meenutad või teistelt küsid, siis hüppeline palgatõus kaasneb paraku reeglina vaid töökoha vahetusega.

Kas oleks võimalik kuidagi raha juurde teenida, väikesel lisatöökohal või oma pisikese äritegevusega?

Vaata ka siit – 25 põhjust oma ettevõtte rajamiseks

Kas saaks mingeid ebavajalikke asju müüa mõistliku hinnaga, millega mõne võla saaks tagasi maksta?

Samuti võib alati oma kulutused ja ajakasutus kriitiliselt üle vaadata – kas tasuks ise maasikaid kasvatada aianurgas või lastele riideid õmmelda?

PS. Loe ka teisi postitusi samast seeriast