Juba viis aastat on kasutusel olnud tore maksuvabastus – sporditoetus. 100 eurot kvartalis töötaja kohta (sh juhatuse liikmed). Kulutust peab tõendama kuludokumendiga ja kord aastas (01.veebruariks) on vaja kasutus maksuametile teada anda (INF14 deklaratsioon). Deklareeritakse sporditoetuse summa eelmisel aastal kokku ja töötajate arv, kes seda kasutanud on, mitte isikute lõikes.
Sporditoetus mikroettevõtjale
Üllataval kombel kasutatakse seda võimalust liiga vähe, eriti mikroettevõtjate poolt. Pole päris selge, milleks sobib ja kas ikka niimoodi saab kasutada, kui ma endale palka ei maksa ..
Sporditoetust võib rahulikult kasutada ka mikroettevõtja juhatuse liige, kes endale palka ei maksa. Kui sul on kolm ettevõtet, kus oled juhatuse liige, siis võid seda kolm korda ka kasutada. Maksusoodustuse limiit on ettevõtte ja töötaja kohta. Töötasu maksmisega või töötamise registriga ei ole see maksusoodustus kuidagi seotud.
100 eurot võib olla nii kassapõhiselt kui tekkepõhiselt kvartali kohta, aga seda tuleb järjepidevalt rakendada. Ehk, võid rahulikult maksta ka kord aastas arve alusel 400 eurot spordiklubile või kindlustusele ja selle dokumendi alusel endale ettevõttest kulu hüvitada.
Peamiselt kasutatavad väiksemad ettevõtted sporditoetust kahel viisil – spordiklubi liikmetasu hüvitamiseks või tööandja täiendava ravikindlustuse ostmiseks.
Spordiklubi liikmetasu
Maksad oma tavapärast spordiklubi liikmemaksu, esitad arved hüvitamiseks raamatupidajale, kes siis sellest 100 euro ulatuses sporditoetuse arvestab. Arved võivad olla suuremad, aga 100 euro ulatuses kvartali kohta on maksuvaba. Täiesti ok on tuua raamatupidajale kaks arvet kvartalis, kokku 140 eurot ja paluda, et võta neist raamatupidamisse sisse 100 eurot ja saada see makse mulle panka.
Kõige lihtsam ja levinum lahendus, kõik võiksid kasutada 😊
Juba veidi suuremad ettevõtted, vähemalt alates 10 töötajast, võiksid kasutada Stebby’t https://stebby.eu/. Ütlemata tore ja mugav lahendus, suurema arvu töötajate puhul igati väärib seda väikest teenustasu.
Tee kindlasti nende keskkonnas valikud, et 100 eurot kvartalis ja tohib kasutada ainult mittemaksustatavaid teenuseid. Ja edasi toimib kõik rahulikult ja sujuvalt.
Tööandja teeb Stebbyle ettemaksu, töötaja ostab Stebby lahenduse abil otse spordiklubist pileti või laeb üles tsheki kompenseerimiseks. Stebby saadab kuu kohta koondarve, kui palju teenust tarbitud on. Ei mingit Excelis limiitide jälgimist. Stebby teenustasu on kindlasti väiksem kui vastav raamatupidaja või sekretäri töötasu.
Tööandja täiendav ravikindlustus
See on veel toredam asi 😊
Kui spordiklubi liikmemaksu maksmisel on selge piir ees, maksad 100 eurot ja saad tarbida 100 euro ulatuses, siis täiendava tervisekindlustuse puhul maksad 100 eurot kvartalis (või 400 eurot aastas), aga tarbida saad märksa rohkem.
Jah, muidugi peab sul olema ka riiklik tervisekindlustus, see katab muuhulgas soodushinnaga ravimid ja suuremad ravikulud. Täiendav ravikindlustus aga katab selliseid asju, mida riiklik ei kata – näiteks päris korralikus ulatuses hambaravi ja prillide kulu, samuti erakliiniku eriarsti krõbeda visiiditasu (kelle jutule saad tavaliselt aga palju kiiremini kui riiklikus süsteemis).
Ettevõte maksab kindlustuse arve. Kasutaja logib kindlustusandja keskkonda sisse, laeb üles arve ja maksekinnituse, kindlustusandja ise liigitab kulu sobivasse lahtrisse ja kannab inimesele raha üle. Ettevõtja esindaja ei näe, mida tarbiti ja millises summas.
Täiesti OK on seda kasutada ka enda jaoks oma mikroettevõttes. Kui su pereliikmed töötavad kasvõi osalise ajaga ka sinu juures, saad ka neile seda võimalust pakkuda.
Limiidid võivad olla näiteks sellised:
- ambulatoorne pere- ja eriarstiabi, kindlustussumma 2 000 €, omavastutus 0 %
- haiglaraviteenused, kindlustussumma 2 000 €, omavastutus 0 %
- profülaktiline tervisekontroll ja ennetusravi, kindlustussumma 150 €, omavastutus 0 %
- hambaraviteenused, kindlustussumma 400 €, omavastutus 20 %
- prillide ja kontaktläätsede kulu, kindlustussumma 150 €, omavastutus 0 %
- vaktsineerimine, kindlustussumma 150 €, omavastutus 0 %
Erinevad kindlustusseltsid pakuvad erinevaid pakette, võrdle ja analüüsi. Lihtsam lahendus on kasutada mõne kindlustusmaakleri teenuseid, kes aitab sulle sobiva valiku teha.
| muudetud |
Tänud kirjatüki eest! Mõned asjad jäid kriipima:
1) “100 eurot võib olla nii kassapõhiselt kui tekkepõhiselt kvartali kohta, aga seda tuleb järjepidevalt rakendada”,
mida tähendab siin kohal järjepidevalt? Mingi osa inimesi ei käi suvel trennis.
2) “Kui spordiklubi liikmemaksu maksmisel on selge piir ees, maksad 100 eurot ja saad tarbida 100 euro ulatuses, siis täiendava tervisekindlustuse puhul maksad 100 eurot kvartalis (või 400 eurot aastas), aga tarbida saad märksa rohkem.”*
, see eeldab, et inimene on juba haige, plaanib ja teab täpselt, mille peale ta hüvitist kasutama hakkab või mis?
3) “Jah, muidugi peab sul olema ka riiklik tervisekindlustus, see katab muuhulgas soodushinnaga ravimid ja suuremad ravikulud”,
kas see on reguleeritud kuidagi? See “lahendus” pakub inimestele huvi enamasti seetõttu, et Tervisekassa järjekorras võid enne sussid püsti visata ning keegi ei vastuta. Nende pakettide suurim miinuspool on see, et väga palju ja suurtes summades nn. profülaktilisi uuringuid ei lasta teha, nt. allergia-, koormustestid. Tarkusehammaste jms. asjade osas peab ette planeerima, et see võimalus end iga aastaselt ära tasuks – seda, et möödunud periood jäid summad kasutamata, neid kokku ei liideta.
PS: Ilus on viidata ka allikatele, mille põhjal on lugejal teie böroopoolset tõlgendust võimalik täpsemalt süveneda.
Kas ka väike ettevõtja võib sporditoetust maksta juhatuse liikmele?