
Alates 2018.a. algusest saab töötajatele maksta maksuvabalt sporditoetust, 100 euro ulatuses kvartalis (koos käibemaksuga summa, neilt kuludelt käibemaksu tagasi ei saa).
Miks on sporditoetus maksuvaba?
Maksuvaba sporditoetuse eesmärgiks on võimaldada tööandjal ilma täiendavate kuludeta kanda teatud liiki tervise edendamisega seotud kulusid, mis peaks vähendama haiguspäevade arvu.
Samas see ei ole kohustus, ainult võimalus. Tööandjal on õigus otsustada, milliseid tegevusi ja millises ulatuses võimaldatakse (lubatud piirides).
Kes saavad soodustust anda ja kasutadada?
Soodustust saavad rakendada oma töötajatele kõik Eesti ettevõtted, välisriikide filiaalid ja püsivad tegevuskohad, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.
Töötajate all on siinkohal mõeldud päris laia ringi inimesi:
- töölepinguga töötaja
- võlaõigusliku lepinguga töötav töötaja (nt töövõtuleping, käsundusleping)
- riigiametnik
- juhatuse või nõukogu liige
- füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud,
Soodustuse piirmäär
Maksuvabastuse piirmäär on ette nähtud ühe töötaja kohta ja see ei ole edasi kantav teistele sama tööandja töötajatele ega järgmisesse kvartalisse.
Kui raamatupidaja Mari talle pakutud 100 eurost soodustust kalendriaasta esimeses kvartalis ära ei kasuta, siis on see kadunud. Ja sekretär Liina seda ka kasutada ei saa, ikka ainult oma 100 eurot.
Maksusoodustuse piirmäär on töötaja ja tööandja kohta. Kui töötajal on mitu tööandjat, siis soodustust võivad talle pakkuda kõik tööandjad (loogika analoogne isikliku sõiduauto kompensatsiooniga).
Täisajaga töötamise nõuet samuti ei ole. Kui sul on töövõtuleping nt koristajaga (füüsilise isikuga), kes kuus 10 tundi sinu heaks toimetab, siis saad seda võimalust ka talle pakkuda. Ja tegelikult pead ka, kui tahad seda maksuvabastust oma töötajatele kasutada.
Kui palju saab maksuvabastust kasutada ja millistel tingimustel?
Tööandja peab pakkuma seda varianti kõigile. Erisoodustusena ei maksustata töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis ja ainult siis kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele (sh väikese koormusega töövõtulepinguga töötavale koristajale).
Ehk selline variant, et juhataja maksab kinni oma Maijooksu pileti, aga oma töötajatele seda varianti ei paku, kuulub siiski maksustamisele. Kõigile peab võimalust pakkuma, ainult siis on maksuvaba.
Millised kulud täpselt sobivad antud soodustuseks?
Viis liiki kulusid loetakse antud juhul kõlblikuks:
Avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
Sobib nii töötaja kui ettevõtte meeskonna osalemiseks, aga ikka mitte üle 100 euro kvartalis.Siia alla liigituvad vaid avalikud rahvaspordiüritused, kuhu on võimalik kõigil soovijatel minna. Rahvaspordiürituste all mõeldakse erinevaid ürituste sarju ja üritusi, aga mitte nt ettevõtte oma spordipäevi.
Sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused
Siia kuuluvad:
- avalikud spordiklubid, mille liikmetasu saab töötajale kuludokumendi alusel hüvitada.
- Sportimisvahendid, riided, jalanõud – neid kulusid maksuvabalt hüvitada ei saa.
- Samuti kuuluvad siia ka ettevõtte oma spordiklubid, mille kulusid võib tööandja maksuvabalt katta – tuleb pakkuda kõigile töötajatele osalemise võimalust ja arvesse võtta ainult reaalselt programmis osalevate inimeste maksuvaba limiidi osa.
Siia ei kuulu:
- tööandja poolt lühiajaline spordikompleksi rent, sest maksusoodustuse eesmärgiks on toetada töötajate regulaarset tervise edendamist.
Tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused
Siia kuuluvad:
- spordirajatiste jooksvad kulud (mt remont, koristamine, kommunaalkulud). Siinkohal ei arvestata võrreldava teenuse turuhinda, vaid reaalseid kulusid.
Siia ei kuulu:
- uute spordirajatiste loomise investeeringud – need maksustatakse ettevõtlusega mitteseotud kuludena (ainult tulumaks), mitte erisoodustusena.
Kulutused taastusravi teenustele
Siia kuuluvad vastavas registris oleva taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused.
Taastusarstid on tervishoiutöötajad, kes on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris.
Füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi ja kliinilise psühholoogi puhul peab olemas olema kutsetunnistus, mille olemasolu on võimalik kontrollida kutseregistrist.
Ravikindlustuslepingu kindlustusmakse
Mitmed kindlustusseltsid pakuvad tööandja täiendavat ravikindlustust, nt BTA, Seesam, Ergo, ka Confido.
Kuidas see hüvitamine reaalselt toimib?
Kui tegemist on sobiva kulu hüvitamisega töötajale (nt spordiklubi liikmetasu), siis esitab töötaja ettevõttele kuluhüvitise avalduse, koos kuludokumendiga. Kuludokumendil võib olla 100 eurot ja kuluhüvitise avaldusel 30 eurot (aga mitte vastupidi).
Kui tegemist on ettevõtte poolt tehtud kuluga, siis liigub ostuarve tavapärast rada, lihtsalt konteeritakse eraldi kulu kontole.
Tööandja peab pidama arvestust, et ta on ikka kõigile oma töötajatele soodustuse kasutamist pakkunud. Tõenäoliselt tavaline väikeettevõte kasutab selleks allkirjalehte (kui ettevõttes on harjutud paberitega toimetama), paberivaba ettevõte küsib digiallkirja ja suures ettevõttes luuakse vast mingi siseveebis lisatav kinnitus.
Samuti peab tööandja pidama arvestust, kui palju konkreetsed töötajad on maksuvabastust kasutanud. Ohtralt lisatööd raamatupidajatele…
Täpset juhendit arvestuse pidamiseks ei ole ette antud, oluline on see, et vajadusel oleks võimalik see Maksuametile ette näidata.
Väikeses ettevõttes teeb raamatupidaja Exceli tabeli ja märgib ära, kes palju soodustust kasutanud on. Samuti on variandiks nt Stebby teenust kasutada, mis vastab antud reeglitele – saab kasutada ainult sportimiseks, personaalne ja ajaliselt piiritletud.
Maksusoodustuse kasutamine tuleb töötajate lõikes ka deklareerida, kord aastas, 1.veebruariks. Deklaratsiooniks on INF14, koos makstud autokompensatsioonide ja tasemekoolituse kuludega.
Antud maksuvaba sporditoetus on igatahes üks tore võimalus, mida tasuks kasutada.
| muudetud
|
Kas see 100€/kvartalis töötaja kohta – on see koos käibemaksuga või ilma käibemaksuta?
Vahur, selle kohta on artiklis eraldi lõik olemas 🙂
Sorry 🙂
Minu viga – ei mõelnud seda lõiku piisavalt läbi.
“Ehk selline variant, et juhataja maksab kinni oma Maijooksu pileti, aga oma töötajatele seda varianti ei paku, kuulub siiski maksustamisele. Kõigile peab võimalust pakkuma, ainult siis on maksuvaba.”
Selles mõttes on see ikkagi tohutu bürokraatia kasv. Otseselt pole seadusandja tõesti määratlenud, kuidas seda kõigile võimaluse pakkumist tõestada. Kas tööandja poolne informeerimine sportimisvõimalusest (näiteks võimalus kasutada ujula teenust) klassifitseerib ka teavitamiseks või tõesti peab korjama allkirjad igalt töötajalt, et ta on info kätte saanud ning maijooksul osaleda ei soovi.
Arvan, et töötajat peab ühe korra teavitama (ja allkirja saama) sellise võimaluse rakendumisest ettevõttes, mitte igal (neid ikka sadu ju) võimalikul üritusel osalusest või siis mitte.
Tere,
kas see kehtib ka OÜ juhatuse liikmele kes ei ole registreeritud enda firmas töötajana ja töötajate arv ettevõttes on 0.
Jaan
Töötajate all on siinkohal mõeldud päris laia ringi inimesi:
töölepinguga töötaja
võlaõigusliku lepinguga töötav töötaja (nt töövõtuleping, käsundusleping)
riigiametnik
juhatuse või nõukogu liige
Igaks juhuks küsin üle: on lai ring küll kuid kas ka FIE?
Tere
Saan aru, et soodustamiseks on mõeldud regulaarse kasutamisega seotud kulusid. Kas see tähendab, et näiteks ujula ühekordset pääset ei tohiks kõlblikuks arvata? Kuidas on aga ujula 10x pääsmega, juhul kui igakuist liitumist ei ole võimalik teha?
Tere!
Kui ostan aastase jõusaali pääsme, mis maksab 200€, kas siis võin seda ühte arvet mitu kvartalit ka esitada või peab olema arve ainult 1 kvartalis ja järgmine kvartal seda kasutada ei saa mis sest, et pääse ise kehtib terve aasta?
Ehk siis tasuks teha jõusaali liitumine kuukaupa (ning maksta rohkem), kui ühe korraga terveks aastaks pääse osta?
SportID-lt saadud arvet kasutatud teenuse kohta võin panna lihtsalt kulutuste kontole ja Excelisse, kelle eest see arve on, ja siis 1. veebruaril EMTAsse info edastada v on mõttekam igale töötajale eraldi kulukonto teha?
Eks sõltub töötajate arvust 🙂 Kui neid on 2, siis võibolla ongi lihtsam eraldi konto teha. Kui neid on 20, siis on ilmselt kasutusel juba töötajate kohta eraldi kulukohad. Ja vahepeal on siis Excel 🙂
Tere!
Kui rangelt avalik sportimiskoht määratletud on? Käin küll regulaarselt Tartu Joogakeskuses Shindo võimlemises, aga arve esitab mulle treener hoopis oma firma alt (selgituses “võimlemine 8 korra kaart”) ja ta lihtsalt rendib seal saali. Seega, kas oleks abikõlblik, kui laseksin arvele märkida, et treening toimub Tartu Joogakeskuses?
Ma eeldan, et sel treeneril on avalik teenus, st tema juures saavad treenimas käia kõik soovijad (kui vabu kohti on), seega kuulub tema teenus avalikud spordiklubi tegevuse alla, mille liikmetasu saab töötajale kuludokumendi alusel hüvitada või kui arve on ettevõttele otse esitatud, siis kuludesse kanda. Mitte avalikud on pigem personaalsed treenerid jmt, kelle juurde nö inimene tänavalt minna ei saa (näiteks tegelevad need treenerid ainult tippsportlastega vmt). Selgitus “võimlemine 8 korra kaart” viitab vägagi töötajate regulaarse tervise edendamise soodustamisele/edendamisele.
Tere!
Rahvaspordiüritustele toimub registreerimine tihti pikalt ette. Kas kulu arvestatakse kvartalisse, mille jooksul üritus toimub või kvartalisse, mil töötaja registreerus ja arve tasus?
Nt Ööjooks toimub augustis, aga tasuti osalustasu jaanuaris.
Tere, Raul! Tööandjal on võimalus valida, kas arvestab tervise edendamise kulusid isikute osas kassapõhiselt vastavalt sellele, kuidas raha on makstud või tekkepõhiselt vastavalt sellele, kuidas hüve kasutatakse (ehk raha läheb selle kvartali arvestusse, millal hüve saadi). Mõlemat arvestust ei ole võimalik korraga kasutada.
Kui on otsustatud kasutada tekkepõhist arvestust, siis tuleb seda teha kõikide töötajate tervise edendamise kulude osas, kui kassapõhist arvestust, siis samuti kõikide töötajate kulude osas. See tähendab, et tööandjal tuleb valitud meetodit kasutada järjepidevalt läbi aasta ning kõikide töötajate puhul.
Vaatan, et sellele küsimusele pole keegi vastanud, aga mind huvitab sama olukorra lahendus.
Ostsin jaanuaris spordiklubi pooleaastase (180 päeva arvel kirjas) liikmepaketi summas €200. Kas saan vastavalt sama arvet esitada 1. kvartali avaldusega summale €100 selgitusega “90 päeva spordiklubi liikmemaks” ja 2. kvartali avaldusega summale €100 uuesti sama arvet esitada selgitusega “90 päeva spordiklubi liikmemaks”?
Tänud ette, kui keegi asjatundja vastab :)!
Mulle paistab ok – nii sisuliselt kui formaalselt 🙂
Tere!
Minul on selline küsimus, et kas personaaltreeneri teenus kuulub spordisoodustuse alla? Treeneril on Abitreener tase 3 kutsetunnistus.
Aitäh!
Tere! Spordisaali personaaltreeneri teenustasusid ei ole võimalik maksuvabalt hüvitada. Sportimisega seotud maksuvabadeks kuludeks leotakse avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi ning tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutused.
Tere.
Kas hüvitis tuleb välja maksta kvartali viimasel kuul või võib ka hiljem? Makstes lihtsalt näidatakse, et nt I KV hüvitis ja II KV hüvitis.
Tere! Oluline on, et kuludokumendid oleks kuupäevaliselt õiges kvartalis ega ületaks summaliselt maksuvabapiiri (ülepiirmäära minev summa maksustatakse).
Tere,
Selline küsimus, kui igakuine makse jõusaali eest on alla 30 eur, kas saab maksta otseselt ettevõtte kontolt?
Ettevõtte arvelt makstakse üldiselt arveid, mis on ettevõtte nimele väljastatud. Kui jõusaal sellega hakkama saab, on kõik super ja korras. Käibemaksu tagasi küsida ei tohi. Kui tshekk on sinu enda nimele, siis pigem ikka sedasi, et sina maksad jõusaalis ja ettevõte maksab tsheki alusel sulle. Nii tavaliselt tehakse 🙂
Tere!
Kui arve oli adresseeritud töötaja nimele, aga arve oli tasunud töötaja lähedane (maksekorraldusel), kas siis on tegemist abikõlbmatu kuluga?
Ette tänades
Arvest piisab 🙂
Tere
1.02.2020 tuleb ettevõttel esitada INF14 töötajale 2019 aastal välja makstud spordikulude kohta. Kui 2019 IV kvartali sporditoetus on töötajale välja maksmata, siis saan aru, et seda ei deklareerita? Samas võib juhtuda, et 2020 aasta IV kvartali sporditoetus makstakse välja 2020l aastal ja siis tuleb 2020 aasta kohta deklaratsiooni esitades 5 kvartali summa, mis ületab piirmäära. Kas INF14 esitamisel arvestatakse piirmäärasid?
Kui aga tööandja hüvitab töötajale 50eur kuus, mis teeb 600eur aastas, siis kas:
1. Peaks “200” eurot võtma kui nö maksustatava tuluna ning võtma seda arvesse maksuvaba tulu arvutamisel?
2. Kui nö spordi- või tantsuklubi vms on arve esitanud km vabalt, st MTÜ alt, so 50eur per kuu. Kas see muudab kuidagi töötajale tagastatavat summat?
Tere! Sellisel juhul 33,33eur on iga kuu maksuvaba ja ülejäänud (16,67eur) on erisoodustus. Maksuvabalt on lubatud 100 eurot kvartalis, seda koos käibemaksuga (aastas 400eurot).
Kui töötaja toob arve summas 50eur kuus koos käibemaksuga või 50eur ilma käibemaksuta, siis ettevõtte jaoks midagi ei muutu. Arve lisatakse kuludesse koos käibemaksuga kui see on ja töötajale kompenseeritakse samas summas.
Maksuvaba piirmäära ületav summa deklareeritakse vormil TSD lisa 4 koodil 4120. Vormi INF 14 III osas deklareeritakse kalendriaasta jooksul katnud või hüvitanud maksuvabad tervise edendamise kulud piirmäära ulatuses. Seega need ei ole konkreetsete isikukoodidega seotud ja töötajatel seega maksuvaba tulu arvestamisel ei kajastu.
Tere!
Töötaja kasutab massaaziteenust, mis ei ole maksusoodustustega .
Mis see tööandja jaoks tähendab? Kas on lubatud?
Ette tänades
Tere! Ikka tohib. Tööandja jaoks tähendab see, et tegu on erisoodustusega, mis tuleb deklareerida ja tasuda maksud.
Tööandja kompenseerib 24 EUR/kuus makstes selle otse spordiklubile. Spordiklubi kuutasu ilma kompensatsioonita oleks 41 EUR/ kuus. Spordiklubi esitab töötajale arve summas 21 EUR. Tööandjalt saadud 24 eurost arvestab spordiklubi maha käibemaksu ja töötajani jõuab 20 eurone hüvitis. Kas selline arvestus on õige?
Tere. Konkreetne küsimus Stebby kasutamise kohta
Kui kompensatsioonisumma on ette nähtud 100 eurot kvartalis, kas ma võin siis maksta aasta alguses kohe 400 eurot ära ja edaspidi mitte enam lisada kompensatsiooni? Ja kui töötaja kasutab 400 eurot aastas, aga Stebby tahab “keskkonna teenustasu”, kas see raha jääb sinna 400 euro sisse või võib maksta ettevõtte kontolt selle summa ka (3 surot töötaja kohta kuus) ja on kõik õige?
Tere. Aitäh väga asjaliku blogi eest. Nüüd tekkis siia juurde ka küsimus. Eelmisel aastal ma ei leidnudki sellele lahendust ja spordikulud jäidki deklareerimata.
Nimelt avan EMTAs INF14 neljanda kvartali ja sealt osa III, kuid seal ei ole ühtegi välja võimalik täita, ega kuskile klikkida. Seal on vaid kirjas “Kulud kokku”, “22200”, “Töötajate arv”, “22210”. Ühtegi lahtrit andmete sisestamiseks ma ei leia.
Kas keegi oskab aidata?
Artikli alguses oli kirjas, et tegemist on tähtajalise soodustusega, mis lõpeb 01.01.2023. Kas tähtaega on pikendatud?
TuMS tänapäeva seisuga (17.1.23) kehtivas redaktsioonis neid 100eur ulatuses tehtud kuulutusi erisoodustusena ei maksustata.
Tere! Kui Töötajale on tehtud täiendav tervisekindlustus aastase perioodi peale, arve summa 400€ ja tasutud ettevõtte kontolt. Siis kuidas seda aasta peale jaotada, et kvartalisse tuleks 100€? Aitäh juba ette! 🙂