Siirdehinnad väikeettevõttes: kuidas põhjendada turuhinda?

Uuendatud 26. oktoobril 2026 · Autor: Krista Teearu
Algselt avaldatud 12. mail 2015.

Siirdehind on seotud isikute vahelise tehingu hind. Väikeettevõtja jaoks tähendab see, et oma ettevõttega või oma ettevõtete vahel tehinguid tehes tuleb osata põhjendada, miks hind vastab võrreldavatele turutingimustele. See puudutab näiteks ruumi üürimist, arvuti müüki, laenu ja ettevõtetevahelisi teenuseid.

Kõige kasulikum küsimus on: millise hinna ja tingimustega teeksid sama tehingu sõltumatud osapooled? Vastus ei pea iga väikese ostu puhul olema mahukas uuring, kuid pelgast lausest „leppisime nii kokku” ei piisa. Vaja on tehingu kirjeldust, sobivaid võrdlusandmeid ja arusaadavat hinnapõhjendust.

Keda loetakse seotud isikuteks?

Tulumaksuseaduse § 8 järgi on isikud seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või ühel on teise üle valitsev mõju. Seaduse loetelu ei ole ammendav. Väikeettevõtja jaoks on levinud näiteks järgmised olukorrad:

• füüsilisele isikule kuulub vähemalt 10% ettevõtte osakapitalist, häältest või kasumi saamise õigusest;
• kahe ettevõtte osakapitalist, häältest või kasumi saamise õigusest kuulub üle 50% samale isikule või seotud isikutele;
• ettevõtted kuuluvad samasse kontserni või nende juhatuste kõik liikmed on samad;
• tehing toimub ettevõtte ja selle juhatuse liikme vahel või tehingupooli seovad seaduses nimetatud perekondlikud või töösuhted.

Reeglid kehtivad ka kahe Eesti ettevõtte vahel. Siirdehind ei ole ainult rahvusvaheliste kontsernide teema. Samuti ei saa üksnes osaluse protsendi põhjal järeldada, et seost kindlasti pole: arvestada tuleb ka tegelikku mõju ja ühist majanduslikku huvi.

Kuidas leida ja põhjendada turuhinda?

Alusta võimaluse korral oma ettevõtte tehingutest sõltumatute klientidega. Kui müüd sama teenust ka teistele, võivad need tehingud anda parema võrdluse kui internetist leitud üldine hinnakiri. Võrdle siiski sama mahtu, töö sisu, vastutust, maksetähtaega ja muid olulisi tingimusi.

Kui enda võrreldavaid tehinguid pole, võivad abiks olla sõltumatud hinnapakkumised, sarnase vara müügikuulutused, üüripakkumised või hindamisakt. Kuulutuses näidatud soovhind ei tõenda üksinda tegelikku tehinguhinda, kuid koos muu infoga võib see hinnangut toetada.

1. Kirjelda tehingut. Mida müüakse või kasutada antakse, mis ajaks ja millise vastutusega?
2. Vali sisuliselt võrreldavad andmed. Arvesta seisukorda, asukohta, mahtu, tähtaega, tagatisi ja riske.
3. Selgita erinevusi. Kui võrreldav pakkumine sisaldab hooldust, kuid sinu tehing mitte, võib hind vajada korrigeerimist.
4. Säilita järeldus koos tõenditega. Märgi andmete kuupäev, allikas, valitud hind ja selle põhjendus.

Seadus ei anna üldist reeglit, et kolm pakkumist või nende keskmine muudaks hinna automaatselt õigeks. Ka turuhindade vahemik peab tulenema usaldusväärsest võrdlusest. Kõige odavamast ja kõige kallimast internetikuulutusest ei saa moodustada meelepärast „lubatud vahemikku”.

Neli tavalist olukorda väikeettevõttes

1. Omanik üürib ettevõttele ruumi

Võrdle sarnase asukoha, seisukorra ja kasutusvõimalusega ruume. Vaata, kas hind sisaldab kõrvalkulusid, mööblit, parkimist või muid teenuseid. Ettevõtte kasutuses olev kodune tuba ei ole tingimata võrreldav eraldi sissepääsu ja kliendivastuvõtu võimalusega bürooga.

Näide. Ettevõte kasutab omaniku kodus 12 m² tuba. Hinnapõhjendusest peaks selguma, millal ja kuidas ettevõte seda kasutab, millised võrdlused leiti ning miks valitud kuutasu sobib. Kogu eluaseme laenumakse ei ole üüri turuhinna arvutamise alus.

Turuhinna põhjendus ei asenda üüritulu maksustamist ega ettevõtlusseose tõendamist. Üüri ja tegelike kodukulude hüvitamise erinevust käsitleb kodukontori kulude juhend.

2. Omanik müüb ettevõttele kasutatud vara

Arvuti, telefoni või muu vara puhul võrdle mudelit, vanust, tehnilist seisukorda, komplekti ja garantiid. Uue seadme poehind ei ole mitu aastat kasutatud seadme turuhind. Ka omaniku kunagine ostuhind või ettevõtte raamatupidamislik jääkväärtus ei määra praegust müügihinda.

Hoia alles müügikokkulepe, vara täpne kirjeldus, vajaduse korral fotod ning tehingu ajal kogutud võrdlused. Märgi, kui müügihinda mõjutab puuduv garantii või konkreetne viga. Sama põhimõte kehtib siis, kui ettevõte müüb vara omanikule.

3. Laen omaniku ja ettevõtte või kahe ettevõtte vahel

Eraisikust omanik võib anda oma ettevõttele intressita laenu. MTA kinnitab, et selline laen ei ole ettevõtte tehtud erisoodustus. Kui ettevõte maksab omanikule intressi, tuleb hinnata intressi põhjendatust ja maksukäsitlust; ülemäärane intressikulu ei muutu õigeks üksnes lepingu olemasolu tõttu.

Kui laenu annab ettevõte seotud ettevõttele, võrdle tähtaega, valuutat, tagatisi, laenusaaja maksevõimet ja laenu eesmärki. Tagatud pangalaenu intress ei ole automaatselt võrreldav tagatiseta laenuga, mille saaja majanduslik seis on nõrk. Üht kõigile sobivat „õiget intressiprotsenti” ei ole.

Ettevõtte laen eraisikust omanikule või juhatuse liikmele on eraldi küsimus: kontrollida tuleb ka äriseadustiku laenukeeldu ja võimalikku erisoodustust. Turuintress ei kõrvalda laenukeeldu. Täpsemalt loe ettevõtte antavate laenude juhendist; raha ettevõttesse toomisest räägib finantseerimise artikkel.

4. Sama omaniku ettevõtted osutavad üksteisele teenuseid

Teenuse puhul tuleb tõendada nii selle tegelik osutamine kui ka hind. Arve selgitus „juhtimisteenus” ei ütle veel, millist tööd tehti või kuidas teenuse saaja sellest kasu sai. Lisa töö kirjeldus, periood, tulemus ning vajaduse korral ajakulu või kulude jaotuse arvestus.

Näide. Raamatupidamisbüroo teenindab ka sama omaniku teist ettevõtet. Hinnavõrdluses vaata sama dokumendimahu, töötajate arvu, aruandlusvajaduse ja vastutusega sõltumatuid kliente. Kui seotud ettevõtte arvestus on keerukam, võib kõrgem tasu olla põhjendatud; lihtsam töö võib õigustada madalamat hinda. Seotus ise ei põhjenda allahindlust.

Millal sobib teenuse hinnaks kulud pluss 5%?

Lihtsate kontsernisiseste tugiteenuste puhul on OECD juhendis olemas 5% hinnalisandi lihtsustus. OECD siirdehindade juhendi VII peatüki punkt 7.61 näeb nõuetele vastavate väikese lisandväärtusega teenuste puhul ette asjakohastele kuludele 5% lisamise, ilma et hinnalisandit peaks eraldi võrdlusuuringuga tõendama.

Sellisteks teenusteks võivad olla näiteks kontserni raamatupidamise tugi, palgaarvestus, tavapärane IT-tugi ja haldustöö. Teenus peab olema toetav, jääma väljapoole kontserni põhitegevust ning mitte hõlmama ainulaadset väärtuslikku mittemateriaalset vara ega olulist riski. Nii ei laiene lihtsustus automaatselt näiteks laenuintressile või kontserni põhitegevuseks olevale teenusele.

Sama põhimõte on üle võetud Eesti siirdehindade määruse § 6 lõikesse 3. Määruse § 2 punkt 9 seob mõiste hargmaise kontserni liikmetele osutatavate tugiteenustega. Ainult Eestis tegutseva kahe seotud väikeettevõtte puhul võib 5% samuti olla põhjendatud, kuid automaatset võrdlusandmetest vabastust ei saa üksnes teenuse lihtsuse tõttu eeldada.

Näide. Kui lihtsustuse tingimused on täidetud ja teenuse põhjendatud kulubaas on 1000 eurot, on hind 1000 + 5% = 1050 eurot. Kulubaas, teenuse saaja kasu ja ühiste kulude jaotus tuleb siiski dokumenteerida. Pelgalt edasi kantavate kulude käsitlust tuleb hinnata eraldi; kõigile arveridadele ei lisata automaatselt 5%.

Muude teenuste puhul tuleb valitud hinnalisandit põhjendada tehingu sisu ja võrdlusandmetega. Üldist kõigile tehingutele sobivat 5–10% kasumimäära ei ole.

Lisaks võrreldava hinna ja kulupõhisele meetodile näeb määrus ette edasimüügi hinna, jagatud kasumi ning tehingupõhise tootluse meetodi. Sobiv meetod sõltub tehingust ja andmetest. Keerukama tehingu puhul tasub meetod valida koos siirdehindade asjatundjaga.

Milliseid dokumente väikeettevõte vajab?

Väikeettevõte ei pea iga seotud isiku tehingu kohta tellima mahukat uuringut. Samas kehtivad ka talle üldised tehingute dokumenteerimise nõuded ning hinnapõhjendus peab olema kontrollitav. Lihtsa, väikese väärtusega tehingu puhul võib piisata lühikesest memost koos sobivate võrdlustega.

Praktiline memo võiks vastata kuuele küsimusele:

• Kes on osapooled ja milles seisneb nende seotus?
• Mida tehti, millal ja millises mahus?
• Miks oli tehing ettevõttele vajalik?
• Milliste andmete ja meetodi alusel hind leiti?
• Millised erinevused mõjutavad võrdlust ja kuidas neid arvestati?
• Milline hind valiti ning kes ja millal põhjenduse koostas?

Säilita koos memoga leping, arved, töö tõendid, pakkumised ja arvutused. Veebilingi kõrval salvesta kuupäevaga koopia: kuulutus võib hiljem kaduda. Pika lepingu korral vaata hinnapõhjendus üle, kui turuolukord või tehingu tingimused oluliselt muutuvad.

Täiendava dokumenteerimise kohustus võib tekkida ka siis, kui Eesti ettevõte ise tundub väike. Määruse § 18 järgi arvestatakse residendist äriühingu suurust koos seotud isikutega: piirid on vähemalt 250 töötajat, tehingueelse majandusaasta käive vähemalt 50 miljonit eurot või bilansimaht vähemalt 43 miljonit eurot. Piisab ühe tingimuse täitmisest.

Eraldi hõlmavad nõuded residendist krediidiasutusi, kindlustusseltse ja börsiühinguid ning tehinguid, mille üks pool asub maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis. Sellisel juhul tuleb kontrollida põhitoimiku ja maksumaksja toimiku nõudeid. Nende erireeglite alla mittekuulumine ei vabasta turuhinna põhjendamisest.

Tulumaksuseaduse § 50 lõike 7 alusel täiendavate andmete nõudmisel annab MTA vähemalt 60 päeva vastamiseks. See ei ole põhjus jätta tehingu ajal olemas olevad tõendid kogumata.

Mis juhtub, kui hind turuhinnast erineb?

Tulumaksuseaduse § 50 lõike 4 järgi maksustatakse ettevõtte saamata jäänud tulu või ülemäära kantud kulu. Näiteks võib probleem tekkida siis, kui ettevõte müüb seotud isikule liiga odavalt või ostab temalt liiga kallilt. 2026. aastal on ettevõtte vastava tulumaksu arvestusmäär 22/78.

Lihtsustatud näide kahe seotud OÜ vahel. OÜ A maksab OÜ B teenuse eest 2000 eurot, kuigi analüüsiga põhjendatud turuväärtus on 1500 eurot. Kui 500 eurot kuulub maksustamisele siirdehinna vahena, on A tulumaks 500 × 22/78 = 141,03 eurot. Summad on illustratiivsed, käibemaksu näites ei arvestata.

Kui soodustuse saaja on töötaja või juhatuse liige, võib rakenduda hoopis erisoodustuse maksustamine koos sotsiaalmaksuga. Sama hinnavahet ei maksustata korraga nii erisoodustuse kui ka siirdehinna vahena. Enne arvutamist tuleb seega õigesti määratleda tehing ja soodustuse saaja.

Millal küsida põhjalikumat nõu?

Lihtne võrdlus sobib kõige paremini tavapärase tehingu juurde, mille kohta leidub usaldusväärseid andmeid. Rohkem analüüsi vajavad näiteks suure väärtusega kinnisvara või ettevõtte müük, kaubamärgi ja tarkvara õiguste üleandmine, suured kontsernilaenud ning püsivad ettevõtetevahelised teenustasud, mille mõju kasumile on oluline.

Hea töökorraldus on leppida hinnastamise põhimõte kokku enne tehingut ja hoida põhjendus raamatupidamisdokumentidega koos. Nii saab ka aastaid hiljem selgitada, millest hind tekkis ja miks oli see ettevõtte jaoks mõistlik.

Allikad ja lisalugemine

• Tulumaksuseadus: § 4, § 8, § 48 ja § 50 lõiked 4–8.
• Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid: eriti §-d 2, 3, 6, 11 ja 18.
• OECD siirdehindade juhend: VII peatüki punktid 7.45, 7.49 ja 7.61 ning osa D.3.
• MTA siirdehinna selgitus lehel „Välistulu maksustamine”.
• MTA erisoodustuste küsimused ja vastused: eraisikust omaniku intressita laen ettevõttele.