Lood: Epp Adler ja Krista Teearu · Toimetatud 28.10.2026 · Esmakordselt avaldatud 18.04.2017

Vabaduse nimel hirme ületades – Epu ja Krista lood.

Epp Adler ja Krista Teearu räägivad oma hirmudest ja õnnestumistest ettevõtjaks saamisel. Mõlemat on innustanud vabaduse soov ning mõlemal on tulnud astuda samme, mis alguses tundusid hirmutavad.

Need lood ilmusid esmakordselt 18. aprillil 2017 ja kirjeldavad toonaseid kogemusi. Teksti on keeleliselt toimetatud ning ajalisi viiteid täpsustatud.

Täiendus 2026. aastal: Epp Adler tegutseb enesemeisterlikkuse coach’ina. Tema praeguse töö ja tegemiste kohta loe Epp Adleri kodulehelt.

Loe: Epu lugu · Krista lugu

Heatahtlik ja loov naiivsus: Epu lugu

Epp Adler, 2017. aasta kevadel

Epp AdlerMa olen ettevõtja. Juba ligi 13 aastat. See juhtus poolkogemata. Koolieas poleks ma saanud oma praegusest tööst unistada: ma lihtsalt polnud kunagi näinud ühtegi naisettevõtjat ega teadnud, et sellised ametid nagu coach ja koolitaja olemas on. Samuti polnud ma teadlik oma tugevustest ja võimetest. Minu ettevõtlus on arenenud täielikult minu loomulike tugevuste ümber.

Nende avastamine, teadvustamine ja nendega leppimine on olnud pikk ja vaevaline protsess, mis jätkuvalt kestab. Selle kõrval on olnud palju hirme, ebakindlust ja piiravaid uskumusi. Näiteks võttis kodus töötamise süsteemi loomine aastaid. Minu suhe rahasse ja enda väärtustamisse on olnud keeruline. Olen kogenud toetuse ja mõistmise puudumist, kuna teen teistmoodi, kõikuvat enesekindlust ja pidevat küsimust: kas ma olen ikka piisav?

Vaatamata kõigele olen need ligi 13 aastat olnud ettevõtja. Naiivsus on kindlasti olnud selle üks põhikomponent.

Iseendale tööandjaks hakkamisele aitasid kaasa vabaduse ja sõltumatuse ihalus, palju oma ideid ning soov neid teostada omal moel. Lisaks paar motiveerivalt halba tööandjat, õige kaasteeline ja hea suhtlusoskus. Kõik algas õhinapõhiselt, täielikus õndsas teadmatuses ja oskamatuses. Alguses oli oluline lihtsalt teha.

Nii asutasingi 2004. aastal ühingu HeadEst, et pakkuda noortele tiivustavaid ja julgust andvaid rahvusvahelisi võimalusi. See kõik juhtus ilma plaanita. 2017. aasta kevadeks oli toimunud enam kui 500 projekti rohkem kui 35 riigis. Olin juhtinud ja loonud tuhandeid gruppe ning minu projektid olid puudutanud enam kui 150 000 inimest. Ühel hetkel kasvas minu koolitus- ja konsultatsioonitöö nii suureks, et asutasin lisaks osaühingu.

Kõik need tegevused on aidanud mul kasvada ettevõtjaks. See on olnud pikk, aeglane ja vahel vaevaline, ent väga mitmekesine, rõõmustav ja uskumatu seiklus. Kogemused on aidanud mul avastada oma kirgi, tugevusi, nõrkusi, hirme ja ebakindlust ning harjutada enesemeisterlikkust ehk mängida oma elumängu ka hirmudest hoolimata.

Olen avastanud oma suurima innustaja: inimeste tiivustamise. Mulle ei meeldi raiskamine. Raha ja asjade raiskamisest räägitakse palju, kuid ka inimeste tugevused võivad jääda hirmude ja ebakindluse tõttu kasutamata.

Olen kogenud, et inimeste särama panemiseks on vahel vaja väga vähe. See avastus on minu tegemiste lähtekoht. Soovin, et inimesed saaksid muutuda ja kasvada terve elu, julgeksid proovida ning oleksid toetatud ja märgatud. Olen veendunud, et takistaval hirmul ja ebakindlusel võib lisaks vaimsele hinnale olla ka otsene majanduslik mõju.

Ettevõtlus tähendab minu jaoks vabadust, sõltumatust, eneseteostust, võimalust tagasi anda ja luua. Ma ei kujuta enam ette, et minu aeg oleks kellegi teise oma või et minu puhkus sõltuks kellegi teise otsusest või seadusesse kirjutatud päevade hulgast.

Ühes olen kindel: minu elulugu on selliseks kujunenud tänu sellele, et olen mitmel ogaral hetkel öelnud „jah”. Olen öelnud „jah” millelegi, mis tundus põnev, teadmata täpselt, mis ees ootab. Loodan, et ma seda julgust ei kaota. Vahel on küll vaja öelda „ei”, kuid see ei peaks muutuma ainsaks vastuseks.

Ma tean väga hästi, kui rasked võivad pealtnäha lihtsad asjad olla. Tean sisemistest kahtlustest, heitlustest ja ebakindlusest. Ja tean ka loovusest, leidlikkusest ja tugevustest.

Olen väga tänulik, et elu on mind kokku viinud Kristaga. Ta on aidanud mul teha raamatupidamise ja rahaasjad lihtsamaks, mõista raha tähendust ja juhtimist ettevõtluses ning on oma vaimustumisega lõputu innustaja ja toetaja.

Asukohavabast ärist unistades: Krista lugu

Krista Teearu, 2017. aasta kevadel

Krista Teearu tollases TransferWise’i kontorisSee pilt on tehtud TransferWise’i kontoris ja meenutab mulle, et tuleb oma unistuste poole pürgida ning liiga tõsiselt ei tasu end võtta.

Mõni aasta enne selle loo kirjutamist põdesin põhjalikult läbi ühe „keskeakriisi”. Noorena mõeldud unistused ja eesmärgid olid saavutatud, aga 30 tegusat aastat veel ees. Mis nüüd edasi saab? Tiksuda samas rütmis edasi, hoolega säästes ja investeerides ning unistades võimalikult varasest pensionipõlvest? Ei kõlanud just päris Selle Õige Asjana.

Igavusest hakkasin kirjutama blogi. Sõbrad ja tuttavad küsisid pidevalt erinevaid küsimusi ning need kippusid korduma. Tundus lihtsam kirjutada üks avalik blogiartikkel ja siis sellele viidata. Tegin kõige lihtsama Blogspoti blogi ja… oh, kui kõhe see oli!

Esimese pisikese artikli avaldasin õhtul värisevate kätega. Öö otsa ei saanud praktiliselt magada, kartes, et hommikul ootab postkastis mitu kurja kirja kriitikutelt. Polnud muidugi ühtegi kirja, keegi polnud lugenudki. Keegi ei teadnud ju, et see blogi olemas on.

Teine artikkel läks lihtsamalt ja kümnes juba ludinal. Lugejaid hakkas tekkima ja kirju ka, aga positiivseid! Kardetud kriitikalaviini ei tulnud. Selle loo kirjutamise ajaks oli valdav osa tagasisidest olnud väga positiivne.

Tegin hulga erinevaid teste, käisin kursustel, töötasin coach’ide ja nõustajatega ning jõudsin järeldusele, et see, millest puudust tunnen, on vabadus. Vabadus töötada oma valitud ajal, sõita talvel kuuks-paariks soojale maale, kui talv ära kurnab, ja tegeleda erinevate projektidega omas tempos.

Minu jaoks tähendas selle vabaduse poole liikumine oma ettevõtte loomist ja põhitöö kõrvalt arendamist. Loogiline valik oli tegeleda sellega, mida kõige paremini oskan: raamatupidamisega ehk raamatupidamisteenuse pakkumisega.

Otsustatud ja tehtud? Khm. Tegelikult tuli protsessi käigus välja terve hulk pidurdavaid hirme. Ainuüksi ettevõtte nime valikuga tegelesin terve kuu, kuna see võimaldas muid hirmutavamaid tegevusi edasi lükata. Nimi valitud, tuli ettevõte ära registreerida. Ka see nõudis põhjalikku uurimist ja ettevalmistamist ning pani südame põksuma. Hakkamasaamine kergitas aga enesehinnangut. Ikkagi firmaomanik!

Kiiresti tekkisid tutvusringkonnast esimesed kliendid. Esimene müügikohtumine võõra potentsiaalse kliendiga oli vist üks hirmsamaid kogemusi: mina ja peaksin müüma? Sain hakkama ning olin enesega üüratult rahul. See tõi hämmastavas koguses uusi emotsioone ja rahulolu hirmust ülesaamise üle.

Järgmine segadus: kuidas hinda määrata? Jällegi uurisin ja puurisin, lugesin raamatuid ja artikleid. Ajapikku sain pildi selgemaks. Sellel oli aga huvitav tagajärg. Arvates, et teistelgi võib sama mure olla, kirjutasin esimese raamatu.

Ka see protsess tõi oma hirmud. Kes ma nüüd siis õige olen, et hakkan raamatut kirjutama? Niikuinii tuleb mõni, kes teatab, et see ei kõlba kuhugi, raamatu struktuur on vale ja sisu täiesti arusaamatu. Ja kuidas seda raamatut vormistada ning müüa?

Kui raamatu avaldatud sain, oli tagasiside positiivne. 2017. aasta kevadeks oli kodulehel müügis juba kaheksa e-raamatut ja kogumikku. Kui esimest ei oleks kirjutanud, ei oleks ka järgmisi kirjutatud.

Epuga oleme teinud aastate jooksul erinevat koostööd. Olen talle üüratult tänulik, et ta aitas mul coaching’u käigus mõista esinemise olulisust ja julgustas esinemiskartusega tegelema. See viis mind 2016. aasta kevadel Eric Edmeadese avaliku esinemise koolitusele. Koolituse hind oli sügavalt neljakohaline, vast kõige kallim lühiajaline koolitus minu elus, aga minu jaoks ka igati seda väärt.

Selle loo ilmumisele eelnenud aasta jooksul olin esinenud mitmel korral 20–400 inimese ees ja varasem hirm oli taandunud. Õppida oli muidugi veel palju.

Minu soovitus neile, kes tahavad oma elus midagi muuta: astu oma mugavustsoonist välja ja tee midagi uut. Muidugi on kõhe ja ebakindel olla, sa pole ju sellel võõral territooriumil varem olnud. Otsi endale teekaaslasi ja tuge, kogu oma vaprus kokku ning astu järgmine samm.

Mis neist lugudest kaasa võtta?

Mõlemas loos kasvas julgus tegutsemise käigus. Esimene artikkel, kliendikohtumine või esinemine ei eeldanud täielikku enesekindlust, küll aga valmisolekut proovida ja vajadusel abi küsida. Kui mõni ettevõtlusega seotud samm on pikalt ootele jäänud, tasub mõelda, mis aitaks selle väiksemaks ja tehtavamaks muuta.