Epp ja Krista räägivad oma hirmudest ja õnnestumistest ettevõtjaks saamisel

Heatahtlik ja loov naiivsus kui toreda ja eduka ettevõtl(ikk)use alus ehk Epu lugu

EppMa olen ettevõtja. Juba ligi 13 aastat. See juhtus poolkogemata. Koolieas poleks ma saanud oma praegusest tööst unistada – ma lihtsalt polnud kunagi näinud ühtegi naisettevõtjat ja lisaks ei teadnud ma, et sellised ametid nagu coach ja koolitaja olemas on. Lisaks polnud ma teadlik oma tugevustest ja võimetest. Minu ettevõtlus on arenenud täielikult minu loomulike tugevuste ümber.

Nende avastamine, teadvustamine ja nendega leppimine on olnud pikk ja vaevaline protsess, mis jätkuvalt kestab. Selle kõige kõrval on olnud väga palju hirme, ebakindluseid ja piiravaid uskumusi. Näiteks võttis kodus töötamise süsteemi loomine aastaid; minu suhe rahasse ja enda väärtustamisse on olnud väga keeruline; toetuse ja mõistmise puudumine, kuna teed teistmoodi; kõikuv enesekindlus ja eneseusk; pidev küsimus – kas ma olen ikka piisav ja palju muud. Vaatamata kõigele on viimased 13 aastat juhtunud ja ma olen ettevõtja. Naiivsus on kindlasti selle üks põhikomponent.

Iseendale tööandjaks hakkamisele aitasid kaasa vabaduse ja sõltumatuse ihalus, palju oma ideid ja soov neid teostada omal moel. Lisaks paar motiveerivalt halba tööandjat, õige kaasteeline ja hea suhtlusoskus. Kõik algas õhinapõhiselt, täielikus õndsas teadmatuses ja oskamatuses. Ehk siis alguses oli oluline lihtsalt teha.

Nii ma asutasingi 2004. aastal ühingu HeadEst, et pakkuda noortele paar tiivustavat ja julgust andvat rahvusvahelist võimalust. See kõik juhtus ilma plaanita. Tänaseks on toimunud enam kui 500 projekti 35+ riigis, olen juhtinud ja loonud tuhandeid gruppe ja minu projektid on puudutanud enam kui 150 000 inimest. Ühel hetkel läks minu koolitus- ja konsultatsioonitöö nii suureks, et asutasin lisaks osaühingu.

Kõik need tegevused on aidanud mul kasvada ettevõtjaks.  See on olnud pikk, aeglane ja vahel vaevaline, ent väga mitmekesine, rõõmustav ja uskumatu seiklus. Need kogemused on aidanud mul avastada oma kirgesid, tugevusi, nõrkuseid, hirme ja ebakindlusi. Kõik need tegevused on võimaldanud harjutada oma enesemeisterlikkust ehk siis mängida oma elumängu sõltumata hirmudest ja ebakindlustest. Olen avastanud oma suurima innustaja – inimeste tiivustamise. Mulle ei meeldi raiskamine – ei raha, asjade ega inimeste. Raha ja ressursside raiskamisest räägitakse palju, kuid inimeste raiskamisest vähem. Iga ebakindel, end väärtusetuna tundev ja end tagasi hoidev superandekas inimene on raisatud elu ja raisatud asendamatu väärtuslik ressurss. Olen avastanud, et nende inimeste särama panemiseks on vaja väga vähe. See avastus ja kogemus ongi minu tegemiste lähtekoht. Soovin, et inimesed saaksid muutuda ja kasvada terve elu, julgeksid proovida ja  oleksid toetatud ning märgatud, mitte ei ootaks surma ja vaevleks ebakindlustes. Olen veendunud, et igal takistaval hirmul ja ebakindlusel on lisaks väga kõrgele vaimsele hinnale ka otsene majanduslik mõju.

Ettevõtlus tähendab minu jaoks vabadust, sõltumatust, eneseteostust, võimalust tagasi anda ja luua. Ma ei kujuta enam ette, et minu aeg oleks kellegi teise oma või et minu puhkus sõltuks kellegi teise otsusest või seadusesse kirjutatud päevade hulgast.

Ühes olen ma kindel, kogu minu elu lugu on selliseks kujunenud tänu sellele, et olen mitmel ogaral hetkel öelnud „Jah“, mitte „ei“. „Jah“ olen öelnud teadmatult millelegi, mis tundus põnev ja ma loodan, et ma seda julgust ei kaota. Vahel on küll vaja „ei“ öelda, kuid see ei peaks muutuma ainsaks vastuseks.

Ma tean väga hästi kui rasked võivad pealtnäha lihtsad asjad olla. Tean väga palju sisemistest kahtlustest, heitlustest ja ebakindlustest. Ja tean palju ka loovusest, leidlikkusest, tugevustest.

Ma olen väga tänulik, et elu on mind kokku viinud Kristaga. Ta on aidanud mul teha raamatupidamise ja rahaasjad lihtsamaks, mõista raha tähendust ja juhtimist ettevõtluses ning ta on lõputu innustaja ja toetaja oma vaimustumisega.

Asukohavabast ärist unistades ehk Krista lugu

Krista TeearuSee pilt on tehtud TransferWise kontoris ja meenutab mulle pidevalt, et tuleb oma unistuste poole pürgida ja liiga tõsiselt ei tasu end võtta.

Mõned aastad tagasi põdesin põhjalikult läbi ühe “keskeakriisi”. Selle, et noorena mõeldud unistused ja eesmärgid on saavutatud, aga 30 tegusat aastat veel ees. Mis nüüd edasi saab? Tiksuda samas rütmis edasi, hoolega säästes ja investeerides ning unistades võimalikult varasest pensionipõlvest? Ei kõlanud just päris Selle Õige Asjana ..

Igavusest hakkasin kirjutama blogi. Sõbrad ja tuttavad küsisid pidevalt erinevaid küsimusi ja küsimused kippusid korduma. Tundus lihtsam, et kirjutaks ühe avaliku blogiartikli ja siis lingiks. Tegin kõige lihtsama blogspoti blogi ja … oh, kui kõhe see oli! Esimese pisikese artikli avaldasin õhtul, värisevate kätega – ja öö otsa ei saanud praktiliselt magada, kartes, et hommikul ootab postkastis mitu kurja kirja kriitikutelt. Polnud muidugi ühtegi kirja, keegi polnud lugenudki. Keegi ei teadnudki ju, et see blogi olemas on. Teine artikkel läks lihtsamalt ja kümnes juba ludinal. Lugejaid hakkas ka tekkima ja kirjad ka, aga ainult positiivsed! Hirmudel ei olnud mingit alust, absoluutne enamus tagasisidest on siiani olnud väga positiivne.

Tegin hulga erinevaid teste, võtsin kursuseid, töötasin coachide ja nõustajatega ja jõudsin järeldusele, et see millest ma puudust tunnen on vabadus. Vabadus töötada oma valitud ajal, vabadus sõita talvel kuuks-paariks soojale maale kui talv ära kurnab, vabadus tegeleda erinevate projektidega omas tempos. Ainus võimalus sellise vabaduse saavutamiks oli luua oma ettevõte ja hakata seda põhitöö kõrvalt arendama. Ja loogiline valik oli muidugi tegeleda sellega, mida ma kõige paremini oskan – raamatupidamisega, ehk siis raamatupidamisteenuse pakkumisega.

Otsustatud ja tehtud? Khm. Tegelikult tuli selle protsessi käigus välja terve hulk absurdseid ja pidurdavaid hirme. Ettevõtte nime valikuga ainuüksi tegelesin terve kuu (kuna see võimaldas muid hirmutavamaid tegevusi edasi lükata). Nimi valitud, tuli ettevõte ära registreerida. Ka see nõudis põhjalikku uurimist ja ettevalmistamist ning pani südame põksuma, aga hakkama saamine kergitas juba enesehinnangut. Ikkagi firmaomanik!

Kiiresti tekkisid tutvusringkonnast ka esimesed kliendid. Esimene müügikohtumine võõra potentsiaalse kliendiga oli vist üks hirmsamaid kogemusi – mina, ja peaksin müüma?? Sain hakkama ja olin enesega üüratult rahul. Hirmudel ei olnud mingit alust. Hämmastavas koguses uusi emotsioone, hirmusid ja rahulolu hirmudest ülesaamisest.

Järgmine segadus – kuidas hinda määrata? Jällegi, uurisin ja puurisin, lugesin raamatuid ja artikleid. Ajapikku sain pildi selgemaks. Sellel oli aga huvitav tagajärg – arvates, et ju siis teistelgi võib sama mure olla, kirjutasin esimese raamatu. Ka see oli protsess oma hirmudega – et kes ma nüüd siis õige olen, et hakkan raamatut kirjutama? Niikuinii tuleb mõni, kes teatab, et see ei kõlba nüüd küll kuhugi ja raamatu struktuur on vale ja sisu täiesti arusaamatu. Ja kuidas seda raamatut vormistada ja kuidas müüa?? Jällegi – kui raamatu avaldatud sain, tagasiside oli ainult positiivne. Hirmud olid alusetud. Praeguseks on e-raamatuid ja kogumikke kodulehel müügis juba tervelt kaheksa. Kui esimest ei oleks kirjutanud, ei oleks ka järgmisi kirjutatud.

Epuga oleme teinud aastate jooksul erinevat koostööd. Ma olen talle üüratult tänulik, et ta coachinguseansside käigus tegi mulle üheselt selgeks, et esinemised on olulised ja esinemiskartusest tuleb üle saada. See viis mind eelmisel kevadel Eric Edmeadese avaliku esinemise koolitusele. Koolituse hind oli sügavalt neljakohaline, vast kõige kallim lühiajaline koolitus minu elus, aga oli ka igati seda väärt. Viimase aasta jooksul on mul olnud mitmeid erinevaid esinemisi, 20-400 inimese ees ja hirmu enam ei ole. Õppida on muidugi veel palju, aga tehnikad tulevad hiljem.

Minu soovitus kõigile, kes tahavad oma elus midagi muuta – astu oma mugavustsoonist välja ja tee midagi uut. Muidugi on kõhe ja ebakindel olla, sa pole ju sellel võõral territooriumil varem olnud. Otsi endale teekaaslasi, otsi tuge, kogu oma vaprus kokku – ja astu ikkagi, siis hakkavad su elus põnevad arengud toimuma.

Epu ja Krista plaan

Meil on tekkinud mõte korraldada alustavatele ettevõtjatele pooleaastane arenguprogramm. Epp teab väga palju hirmudest ja ebakindlusest ning oskab aidata leida julgust isegi siis, kui sa kardad, Krista on samuti selle tee läbi käinud ja lisaks teab palju finantsidest ja raamatupidamisest ja ettevõtte majandamisest.

Me tahame oma ettevõtte loomise demüstifitseerida ja Sulle toeks olla.

Kui sulle võiks see teema huvi pakkuda, ole hea ja vasta alltoodud küsimustikule 🙂