Ettevõtjana (juhatuse liikme ja omanikuna) on sul vabadus teha endale sobivaid valikuid, sul on suur vabadus, aga ühtlasi ka märksa vähem riigi kaitset, lisaks on sul kohustused oma töötajate ees.
Töötajana on sinu vabaduse aste märksa väiksem, pead alluma tööandja korraldustele ja töökorrale, aga see-eest on sinu vastutus väga piiratud ja riigi kaitse ulatuslik.
Eks igal valikul ole omad plussid ja miinused.
Juhatuse liikme tasud
Kui oled juhatuse liige ja ühtlasi 100% omanik, on sul võimalik enda ettevõttest enda tarbeks raha välja võtta erineval viisil, sul on üpriski vabad käed oma tasu suuruse ja selle komponentide määramiseks. Teatud reeglid siiski on.
Sa võid:
- maksta endale autokompensatsiooni ja katta kodukontori kulusid, maksta vajalikke koolitusi ettevõtte arvelt jne – keegi ei anna sulle medalit selle eest, et sa ettevõtte kulud isiklikult arvelt maksad, kasuta oma õigused ära. Vajalike kulude kompenseerimine on maksuvaba, mõnikord (nt autokompensatsioon) piiratud ulatuses – aga jällegi, pead teadma reegleid ja korrektselt vormistama.
- maksta endale juhatuse liikme tasu ja/või töötasu – maksustamise mõttes on vahe väike, juhatuse liikme tasu ravikindlustuse reeglid on karmimad, samas ei maksa töötuskindlustusmakset (aga töötukassasse sul niikuinii siis asja ei ole). Need tasuliigid on kõige kõrgemalt maksustatud, nii tulumaksuga kui sotsiaalmaksuga. Lisaks pensionikindlustusmakse ja töötasu korral ka töötuskindlustusmakse.
- maksta endale dividende, need on ainult tulumaksuga maksustatud.
Maksuamet on asunud praegu arvamusele, et juhatuse liige võiks endale valdkonna keskmist töötasu maksta. Eks kohtupraktika näitab, kas see on kaitstav, aga paistab, et ainult dividendide maksmise aeg hakkab mööda saama. Kui töötajate registri muudatused rakenduvad, võibolla juba lähikuudel, tuleb avalikuks täpne töötasustatistika. - maksta endale renti (nt kodukontori, väljaüüritava korteri või auto eest) – maksustatav tulumaksuga nagu dividendidki.
- maksta endale litsentsitasu, autoriteoste, sisseseade või oskusteabe kasutamise eest – maksustatav tulumaksuga, nõuab sisu ja korrektset lepingut.
Töötajate tasud
Töötajate tasustamine on rangelt reguleeritud Töölepingu seadusega.
Töötajal on õigus saada erinevaid tasusid:
- töötasu vastavalt töölepingule, aga täistööaja eest mitte vähem kui kehtestatud alammääras (2019.aastal on 540 eurot kuus bruto)
- lisatasu ületunnitöö, öötöö ja riigipühal töötamise eest
- tasustatud põhipuhkust, 28 kalendripäeva eest aastas
- lisaks: õppepuhkust, isapuhkust, lapsehoolduspuhkust, tasustatud ja tasustamata lapsepuhkust,
- enda haiguse korral haigushüvitist ja lapse haiguse korral hooldushüvitist
- lähetuse ajal päevarahasid
- töölt lahkumisel puhkusekompensatsiooni
- töölt koondamisel lahkumishüvitist
Lisaks võib tööandja töötajale maksta
- sporditoetust
- tasu konkurentsipiirangu eest
- sünnitoetust
- kompenseerida teatud juhtudel transporti tööle ja majutust töökoha lähedal
- ja lisaks muidugi veel kõikvõimalikke toetusi, lisatasusid ja preemiad.
Mida keerulisem, seda uhkem.
Ma olen kunagi näinud ühes vanas ettevõttes palgaarvestust, kus erinevaid lisatasusid oli ca 30, natuke selle ja natuke tolle eest, palgalipik oli üüratult pikk (aga tulemus oli ikka suhteliselt pisike).
Kui tahad tasustamise reeglite kohta lähemalt lugeda, siis soeta endale kogumik Töötasud ja muud tasuliigid. https://pilvekool.ee/tasuliigid/
Maksuvabade kulude kohta saad uurida siit e-raamatust lähemalt (see on kõige populaarsem toode mu e-poes!): https://pilvekool.ee/pood/maksuvabad-kulud-ettevottes/
| muudetud
|
Huvitav on see, et kas sotsiaalmaksu tasumine iseenda eest on meil kohustuslik? Olen ainuomanik, teen kõik ise ja eelistan eraravikidnlustust riiklikule. Mind ei huvita ka see pensioniosak, sest pensioni kindlustan endale muul viisil. Tekib küsimus, et kus on kirjas, et ma pean omama riiklikku ravikindlustust?
Väga huvitav postitus!
“Maksta endale autokompensatsiooni ja katta kodukontori kulusid”. Milliseid kodukontori kulusid täpsemalt? Kui peate silmas nt mingit osa elektriarvest, kuidas arvestada täpset määra? Kui nüüd kastist välja mõtlema hakata, siis võiks vist ka töölaua ja kontoritooli, valgusti ettevõtte kuludesse kirjutada – on mul õigus?
Tere, Mammu! Tore, et postitus meeldis 🙂 Jah, kodukontori tüüpilised kulud on elekter, internet, kommunaalid jmt. Proportsiooni on võimalik määrata erinevalt (selle kuidas võiks endale ka kirja panna kuskile, dokumenteerida, et hiljem endal ka meeles oli mis ja kuidas). Üks enamlevinud meetod on ruutmeetrite järgi. Kui kasutad kodukontorina näiteks ühte tuba, siis on proportsiooni leidmine üsna lihtne. Näiteks elukoht on 100ruutu, millest üks tuba on 10ruutu, siis kogu elektriarvest 10% ongi ettevõtte kulu. Ka töölaua, kontoritooli jm inventari, mida kasutatakse (ainult) ettevõtluse jaoks võib ettevõtte kulusse kanda.
Lisaks võib tööandja töötajale maksta … mingi loogika järgi oled autokompi välja jätnud nimekirjast? Või lihtsalt kogemata?
Ja vist on nii, et osa loetletuist (sporditoetus) on maksuvaba, eks? Aga kas peale autokompi ja selle sporditoetuse on veel maksuvabasid toetusi (teatud summani siis muidugi)?