Sisuliselt uuendatud:
Autor: Krista Teearu, Pilvebüroo · Esmakordselt avaldatud:

Kasumiaruanne näitab ettevõtte tulusid, kulusid ja nende vahet kindlal perioodil. See aitab hinnata, kas ettevõtte tegevus teenib kasumit ning millised kulud tulemust mõjutavad. Kasum ei võrdu pangakonto jäägiga: osa müügist võib olla laekumata, osa makseid seotud varade ostmise või laenudega.

Kasumiaruannet tasub lugeda koos bilansi ja rahavoogude infoga. Juhtimiseks on kõige kasulikum võrrelda sama pikkusega perioode, eristada korduvaid ja ühekordseid tehinguid ning küsida iga suure muutuse kohta, milline tegevus selle põhjustas.

Pilvebüroo päisepilt: Kasumiaruanne. Kuidas lugeda numbreid? Tulud. Kulud. Kasum.

Mida kasumiaruanne näitab?

Kasumiaruanne kirjeldab tulemust näiteks ühe kuu, kvartali või majandusaasta jooksul. Kui tulud ületavad kulusid, on tulemuseks kasum; vastupidisel juhul kahjum. Üksik number ei näita veel, kas ettevõtte olukord paraneb: kasum võib tulla ka vara müügist või tavapärasest väiksemaks jäänud kuludest.

Aruanne Küsimus, millele see vastab
Kasumiaruanne Millest kujunes perioodi kasum või kahjum?
Bilanss Millised on ettevõtte varad, kohustised ja omakapital kindlal kuupäeval?
Rahavoogude aruanne või juhtimiseks koostatud rahavoogude ülevaade Kust raha tuli, kuhu läks ja miks raha jääk muutus?

Igakuises juhtimisaruandes võiksid kõrvuti olla jooksva kuu tulemus, sama kuu eelmisel aastal, aasta algusest kogunenud tulemus ja eelarve. Sesoonse ettevõtte jaanuari võrdlemine detsembriga võib anda eksitava pildi. Vaata ka seda, kas aruanne sisaldab kõiki perioodi kandeid või on mõni arve, puhkusetasu kohustis või kulum veel arvestamata.

Miks tulu ja laekumine erinevad?

OÜ raamatupidamine on tekkepõhine: tehing kajastatakse selle toimumise, mitte raha liikumise järgi. Aruandeperioodi lõpus tehtavad korrigeerimised aitavad viia tulud ja kulud õigesse perioodi. Alus on raamatupidamise seaduse § 5 ning tulude ja kulude vastavuse põhimõte RTJ-s 1.

Näide. Ettevõte lõpetab ja annab kliendile septembris üle 3000 euro väärtuses teenuse. Tulu kajastamise tingimused on täidetud, kuid klient maksab oktoobris. Septembri kasumiaruandes on 3000 eurot müügitulu ning bilansis nõue kliendi vastu. Oktoobri laekumine suurendab raha ja vähendab nõuet; sama müügitulu teist korda ei teki. Näide on käibemaksuta.

Samamoodi kuulub septembri eest arvestatud töötasu septembri kuludesse ka siis, kui palgapäev on oktoobris. Aasta ette makstud teenuse puhul tuleb aga vaadata, millise perioodi eest teenust saadakse. Maksekuupäev üksi ei määra kulu perioodi.

Seetõttu ei piisa kasumi leidmiseks pangaväljavõtte laekumiste ja maksete lahutamisest. Õiged perioodid ja tehingute sisu peavad olema tuvastatavad raamatupidamise algdokumentidest.

Kasumiaruande skeem 1 või skeem 2?

Skeem 1 rühmitab ärikulud nende olemuse järgi, skeem 2 nende funktsiooni järgi. Mõlemad võivad näidata täpselt sama ärikasumit ja puhaskasumit. Erinevus on selles, kuidas tulemuseni jõudmist lugejale selgitatakse.

  • Skeem 1: eraldi on näiteks ostetud kaubad ja teenused, tegevuskulud, tööjõukulud ning põhivara kulum. Nii on lihtne jälgida, milline kululiik suurenes.
  • Skeem 2: kulud jagatakse müüdud toodangu, kaupade või teenuste kuluks, turustuskuludeks ja üldhalduskuludeks. Nii saab näidata brutokasumit ning eristada müügi ja juhtimise kulusid.

Skeemi ei pea valima automaatselt ettevõtte suuruse järgi. Määrav on, kumb esitab tegevust arusaadavamalt ning kas vajaliku kulujaotuse jaoks on usaldusväärsed andmed. Näiteks peab skeemi 2 kasutaja teadma, kui suur osa palgast, rendist või kulumist on seotud teenuse osutamise, turunduse ja haldusega.

Skeemi valikul ja kulude liigitamisel tuleb järgida järjepidevust. Skeemi muutmisel tuleb ümber liigitada ka võrdlusandmed. Põhimõtted on toodud RTJ 2 punktides 21–25. Skeem 2 ei anna iseenesest iga toote või osakonna kasumit: selleks on vaja täiendavat kuluarvestust.

Skeemi 1 arvutusnäide: kulud liikide kaupa

Järgmised kaks tabelit kirjeldavad sama väljamõeldud teenuseettevõtte sama perioodi. Summad on eurodes, mahaarvatav käibemaks on välja jäetud ning varude ja lõpetamata tööde muutusi ei ole. Tegemist on selgitava näitega, mitte kõiki võimalikke aruandekirjeid sisaldava vormiga.

Kasumiaruande kirje Summa ja selgitus
Müügitulu 10 000 € – klientidele osutatud teenused
Muud äritulud 500 € – põhivara müügikasum
Kaubad, toore, materjal ja teenused −3000 € – teenuse osutamiseks ostetud materjalid ja allhange
Mitmesugused tegevuskulud −2000 € – turundus 1000 € ja üldhalduskulud 1000 €
Tööjõukulud −2000 € – arvestatud tasud koos tööandja maksudega
Põhivarade kulum ja väärtuse langus −400 € – näites ainult amortisatsioon
Muud ärikulud −100 € – lepinguline viivis
Ärikasum 3000 €
Intressitulud 200 €
Intressikulud −400 €
Kasum enne tulumaksustamist 2800 €
Tulumaks −880 € – varasemate aastate kasumist välja kuulutatud dividendi tulumaks
Aruandeperioodi kasum 1920 €

Ärikulud on kokku 7500 eurot. Ärikasum: 10 000 + 500 − 7500 = 3000 eurot. Seejärel 3000 + 200 − 400 = 2800 eurot kasumit enne tulumaksustamist ning 2800 − 880 = 1920 eurot puhaskasumit.

Tulumaksu 880 eurot ei ole arvutatud selle perioodi 2800-euroselt kasumilt. Näites kuulutatakse varasemate aastate jaotatavast kasumist välja 3120 eurot dividendi. Selle arvutus ja kajastamise aeg on selgitatud tulumaksu peatükis.

Skeemi 2 arvutusnäide: kulud tegevuse järgi

Skeemis 2 jaotame sama ettevõtte kulud ümber. Teenuse osutamise kulu on 3000 eurot materjale ja allhanget, 1000 eurot tööjõukulu ning 200 eurot kulumit: kokku 4200 eurot. Turustuskulu on 1000 eurot. Üldhalduskulu on 1000 eurot muid halduskulusid, 1000 eurot tööjõukulu ja 200 eurot kulumit: kokku 2200 eurot.

Kasumiaruande kirje Summa
Müügitulu 10 000 €
Müüdud teenuste kulu −4200 €
Brutokasum 5800 €
Turustuskulud −1000 €
Üldhalduskulud −2200 €
Muud äritulud 500 €
Muud ärikulud −100 €
Ärikasum 3000 €
Intressitulud 200 €
Intressikulud −400 €
Kasum enne tulumaksustamist 2800 €
Tulumaks −880 €
Aruandeperioodi kasum 1920 €

Kontroll: 5800 − 1000 − 2200 + 500 − 100 = 3000 eurot ärikasumit. Kulujaotus muutus, kuid ettevõtte tulemus ei muutunud. Kui skeemi vahetades muutub sama perioodi puhaskasum, tuleb otsida erinevust lähteandmetest või kannetest.

Praktiline kokkulepe raamatupidajaga võiks kirjeldada, kuidas jagatakse eri tegevusi teenindava inimese tööaeg ja ühised kulud. Jaotus peab lähtuma põhjendatud alusest, näiteks tegelikust tööajast või ruumikasutusest. Pelgalt soovitud marginaali saavutamiseks jaotusprotsente muuta ei ole mõistlik.

Mida näitavad brutokasum, ärikasum ja puhaskasum?

  • Brutokasum on müügitulu ja müüdud toodangu, kaupade või teenuste kulu vahe. Näites 5800 eurot. See on summa, millest tuleb katta muu hulgas turustamine ja üldhaldus.
  • Ärikasum arvestab äritegevuse tulusid ja kulusid, sealhulgas muid äritulusid ja -kulusid. Näites 3000 eurot.
  • Kasum enne tulumaksustamist sisaldab ka finantstulemust. Näites vähendavad netointressikulud ärikasumit 200 euro võrra: tulemus on 2800 eurot.
  • Puhaskasum ehk aruandeperioodi kasum on tulemus pärast tulumaksukulu. Näites 1920 eurot.

Marginaal = vastav kasum ÷ müügitulu × 100%. Näite brutokasumi marginaal on 58%, ärikasumi marginaal 30% ja puhaskasumi marginaal 19,2%. Need ei ole soovituslikud tasemed ega tegevusala keskmised, vaid selle näite arvutused.

Ärikasum sisaldab siin 500 eurot põhivara müügikasumit. Kui see välja jätta, on tulemus 2500 eurot ja vastav marginaal 25%. Juhtimisanalüüsis aitab selline eristus hinnata korduvat teenimisvõimet, kuid korrigeering tuleb eraldi selgitada. Ka eri ettevõtete brutomarginaalid ei pruugi olla võrreldavad, kui nende kulujaotus erineb.

Milliseid tehinguid on lihtne valesti mõista?

Põhivara müük: müügihind ei ole müügikasum

Kui seade müüakse 1500 euroga ja selle bilansiline jääkväärtus on 1000 eurot, on müügikasum 500 eurot, eeldusel et muid müügiga seotud kulusid ei ole. Muude äritulude real näidatakse selles näites 500 eurot, kuigi raha laekub 1500 eurot. Arvutus lähtub RTJ 5 punktist 78.

Tööjõukulu: netopalk ei näita kogu kulu

Tööjõukulu hõlmab arvestatud brutotasu ja tööandja kanda jäävaid makse ning vajaduse korral muid töötajatega seotud tasusid. Töötaja brutopalgast kinni peetud makse ei tohi lisada teist korda tööandja kuluks. Palgaarvestuse eristusi käsitleb töötasu ja juhatuse liikme tasu artikkel.

Põhivara ost: makse ja kulu võivad jaguneda eri aastatele

Kui ost vastab põhivarana kajastamise tingimustele, ei lähe kogu soetusmaksumus kohe kasumiaruandesse. Näiteks 24 000-eurose seadme nelja-aastase kasuliku eluea, null-lõppväärtuse ja lineaarse meetodi korral on täisaasta amortisatsioon 6000 eurot. Näide eeldab, et seade on terve aasta kasutusvalmis; tegelik kulum sõltub kasutuselevõtust ja arvestuspõhimõtetest.

Kaubavaru: ost ei tähenda kohe kulu

Edasimüügiks ostetud, kuid veel müümata kauba maksumus jääb üldjuhul varudesse. Müüdud kauba maksumus jõuab kulusse müügi kajastamisega samal perioodil. Varude allahindlused ja muud eripärad võivad tulemust eraldi mõjutada. Seetõttu ei saa kaubandusettevõtte kasumit arvutada kõigi kaubaostude kohese kuluks lugemisega. Varude arvestust selgitab RTJ 4.

Laen ja omaniku väljamaksed: kogu pangaliikumine ei ole tulu või kulu

Saadud laen suurendab raha ja laenukohustist, kuid ei tekita müügitulu. Laenu põhiosa tagasimakse vähendab raha ja kohustist, kuid ei ole kasumiaruande kulu; intressikulu on eraldi. Dividend ise on kasumi jaotamine, mitte ettevõtte tegevuskulu.

Käibemaks: vaata, kas see on mahaarvatav

Müügilt arvestatud käibemaks ei ole ettevõtte müügitulu ning mahaarvatav sisendkäibemaks ei ole ettevõtte kulu. Mahaarvamisele mittekuuluv käibemaks võib seevastu kuuluda kulu või vara soetusmaksumuse hulka. Vaata täpsemalt käibemaksuarvestuse juhendit.

Kuidas kajastub dividendide tulumaks kasumiaruandes?

Eesti tavapärase OÜ aastakasumilt ei arvutata tulumaksu lihtsalt seetõttu, et kasum tekkis. Dividendide väljamaksmise üldine maksumäär on 2026. aastal 22/78 väljamakstavalt summalt. Maksuvabastused ja mahaarvamised võivad konkreetset maksukohustust muuta. Määr ja väljamaksepõhine maksustamine on selgitatud Maksu- ja Tolliameti dividendide juhendis ning 2026. aasta maksumäärade ülevaates.

Näide tabelite juurde: varasemate aastate jaotatavast kasumist kuulutatakse välja 3120 eurot dividendi. Eeldame, et maksuvabastusi ega mahaarvamisi ei kohaldata. Tulumaks on 3120 × 22/78 = 880 eurot. Dividend ja selle tulumaks tähendavad ettevõttele kokku 4000 euro suurust rahavajadust.

Raamatupidamises kajastatakse dividendiga seotud tulumaksukulu ja kohustis dividendi väljakuulutamisel. Maksuarvestuses tekib dividendilt maksukohustus väljamaksmisel. Need võivad olla eri perioodid. Raamatupidamiskäsitlus tuleneb RTJ 8 punktist 46.

Seetõttu võib käesoleva aasta puhaskasumit vähendada varasemate aastate kasumi jaotamisega seotud tulumaks. Kasumiaruande tulumaksurida ei tähenda kõigis ettevõtetes ainult dividendide maksu: näiteks välismaiste tütarettevõtetega kontserni aruandes võib esineda ka muud tulumaksuarvestust. Samuti ei tähenda aastakasumi maksustamata jätmine, et ettevõttel ei võiks olla muid maksustatavaid väljamakseid või kulusid.

Kuidas saab ettevõte olla kasumis, kui raha väheneb?

Järgnev on eraldi lihtsustatud näide, mitte eelmiste tabelite jätk. Ettevõtte perioodi puhaskasum on 2000 eurot. Osa müügist on laekumata ning tarnijatele on mõni arve veel tasumata.

Kasumist raha liikumiseni Mõju
Puhaskasum 2000 €
Lisame amortisatsiooni +400 € – kulu, millega sel perioodil makset ei kaasne
Lahutame ostjate nõuete suurenemise −3000 € – arvestatud müügitulu, mis pole veel laekunud
Lisame tarnijatele võlgade suurenemise +500 € – kajastatud kulu, mille eest pole veel makstud
Äritegevuse rahavoog selles näites −100 €
Raha eest ostetud põhivara −1500 €
Raha muutus kokku −1600 €

Arvutus: 2000 + 400 − 3000 + 500 = −100 eurot. Pärast 1500-eurost investeeringut on raha vähenenud 1600 euro võrra. Kui alguses oli kontol 5000 eurot, jääb lõpuks 3400 eurot, kuigi ettevõte teenis 2000 eurot kasumit.

Näide eeldab, et muid varude, nõuete või kohustiste muutusi, mitterahalisi korrigeerimisi ega finantseerimise rahavooge ei ole. Intresside ja maksude maksed vastavad nende perioodi kulule ning muid liigituserisusi ei ole. Kui ettevõte saaks lisaks laenu, võiks pangajääk kasvada ka negatiivse äritegevuse rahavoo korral.

Praktiline järeldus: jälgi koos kasumiga ka tasumata klientide arveid, maksetähtaegu ja eelseisvaid väljamakseid. Selged maksetingimused müügiarvel aitavad laekumisi korraldada, kuid müügiarve väljastamine ei taga veel raha olemasolu.

10 küsimust igakuise kasumiaruande juurde

  1. Kas periood on valmis? Kas müük, ostuarved, palgad, puhkusetasud ja kulum on kajastatud?
  2. Kas võrdlen võrreldavaid perioode? Erista üks kuu, aasta algusest kogunenud tulemus ja eelmise aasta sama ajavahemik.
  3. Millest müügitulu muutus? Kas muutusid hind, maht, kliendid või teenuste koosseis?
  4. Kas müügi kasv tõi rohkem kasumit? Vaata, kas töömaht ja otsesed kulud suurenesid müügist kiiremini.
  5. Kas kulujaotus on järjepidev? Sama tüüpi tehingud peaksid olema eri kuudel samadel ridadel.
  6. Millised tehingud olid ühekordsed? Erista näiteks vara müük, erakorraline remont või konkreetse projekti käivitamine.
  7. Kas kõik kulud on õiges perioodis? Kontrolli ettemakseid, aasta peale jaotatavaid teenuseid ning hilinenud arveid.
  8. Kas tulemus sisaldab omaniku töö tegelikku kulu? Juhtimisotsuses arvesta ka tööpanust, mille eest tasu veel ei maksta; erista seda raamatupidamises kajastatud kulust.
  9. Kas kasum jõuab rahaks? Vaata nõuete vanust, varudesse seotud raha ja tarnijatele tasumise tähtaegu.
  10. Millise otsuse ma selle info põhjal teen? Näiteks korrigeerin hinda, lõpetan kahjumliku teenuse või parandan arvete kogumist.

Lepi raamatupidajaga kokku, millal aruanne valmib, millised võrdlused sinna kuuluvad ja kes olulisi muutusi selgitab. Neid kokkuleppeid tasub arutada juba raamatupidaja valimisel.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kasumiaruanne näitab pangakonto jääki?

Ei. Kasumiaruanne näitab perioodi tulusid ja kulusid. Raha jääk on bilansis ning selle muutust selgitavad rahavood. Laekumata müük, tasumata kulud, põhivara ost ja laenud võivad tekitada suure erinevuse.

Kas skeem 2 annab suurema kasumi kui skeem 1?

Ei. Samade tehingute ja arvestuspõhimõtete korral peab lõpptulemus olema sama. Skeemid erinevad kulude rühmitamise poolest, mitte kasumi arvutamise aluseks olevate tehingute poolest.

Kas väikeettevõte peab kasutama skeemi 1?

Ainuüksi väiksus seda valikut ei määra. Skeem peab sobima tegevusega ja andma asjakohast infot. Skeem 2 eeldab põhjendatud ja järjepidevat kulude jagamist funktsioonide vahel.

Kas brutokasum on sama mis müügitulu?

Ei. Brutokasumi leidmiseks lahutatakse müügitulust müüdud toodangu, kaupade või teenuste kulu. Meie näites on müügitulu 10 000 eurot ja brutokasum 5800 eurot.

Kas amortisatsioon on päris kulu, kui raha ei liigu?

Jah. Amortisatsioon jaotab amortiseeritava vara maksumuse selle kasulikule elueale. Raha võidi maksta varem, kuid vara kasutatakse tulu teenimiseks mitmel perioodil.

Kas dividend vähendab kasumiaruande kasumit?

Dividend ise vähendab jaotamata kasumit omakapitalis. Dividendiga seotud ettevõtte tulumaks kajastub aga tulumaksukuluna dividendi väljakuulutamise perioodil.

Kas hea puhaskasum tähendab, et saan kogu selle summa välja maksta?

Ei. Lisaks kasumile tuleb hinnata jaotamiseks lubatud omakapitali, väljamakse tingimusi, tulumaksu ning raha olemasolu. Kasumiaruanne üksi ei tõenda, et ettevõte suudab pärast väljamakset oma kohustusi täita.

Kui tihti peaks ettevõtja kasumiaruannet vaatama?

Igakuine ülevaatus on praktiline lähtekoht. Kiiresti muutuvas äris võib vaja minna sagedasemat müügi, marginaali ja raha jälgimist. Tähtis on, et aruande andmed oleksid otsuse tegemise ajaks piisavalt täielikud.

Allikad ja edasilugemine

Faktid ja viidatud juhendite rakendumine on kontrollitud 23.10.2026. Näited on koostatud selgitamiseks ega kirjelda Pilvebüroo või ühegi kliendi tegelikke tulemusi.

2026. ja 2027. aasta juhendite erinevus: siinsed RTJ viited on kuni 2026. aasta lõpuni alanud aruandeperioodidele kohaldatavatele juhenditele. 2026. aastal kinnitatud uued redaktsioonid rakenduvad 1. jaanuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Õige versiooni ja üleminekuinfo leiab Rahandusministeeriumi Raamatupidamise Toimkonna lehelt.

Kui soovid, et kasumiaruanne aitaks teha hinnastamis-, kulu- ja rahavoogude otsuseid, võta Pilvebürooga ühendust. Alustada saab sellest, millistele küsimustele peab sinu igakuine aruanne vastama.

Telli uued artiklid

Soovid praktilisi selgitusi raamatupidamise, maksude ja ettevõtte rahaasjade kohta? Liitu Pilvebüroo artiklite tellijatega.

Praktiline lisamaterjal

Finantsnäitajate arvutamiseks ja tõlgendamiseks vaata kogumikku „Praktiline finantsanalüüs”. Sealt leiad kasumlikkuse, likviidsuse ja finantsvõimenduse suhtarvud ning näidisarvutused.