Kas on mõtet kulutada aega planeerimisele ja prognoosimisele?

//Kas on mõtet kulutada aega planeerimisele ja prognoosimisele?

Mis on planeerimine?

Planeerimine kõlab veidralt ja vanamoodsalt. Nagu Plaanikomitee. Või ViisaastakuPlaan.

Tegelikult on planeerimise mõte selles, et sa võtad regulaarselt aega ja mõtled tõsiselt oma ettevõtte tulevikule ning teed olulisi tulevikku suunatud otsuseid.

  • Kuhu ma tahan oma ettevõttega jõuda lähiaastatel?
  • Mida ma selleks muudan / lisaks teen?
  • Kas ma peaksin selleks investeeringuid tegema ja kust ma selleks raha saan?
  • Kas ma peaksin töötajaid juurde palkama?
  • Kas ma peaksin pangalaenu võtma – ja kas ma suudan seda tagasi maksta?

Pikaajaline planeerimine väiksemas ettevõttes näebki välja selline, et teed otsuse, kuhu sa tahad välja jõuda ja seejärel mõtled välja, mida sa selleks tegema pead.

Teed otsuse oma praeguse parima teadmise alusel (konsulteerides oma töötajatega ja raamatupidajaga). Järgmisel aastal vaatad üle ja kohendad.

Võrdluseks võiks tuua autojuhtimise. Kui tahad võõrasse linna jõuda, siis uurid enne hoolikalt kaarti, kuidas sa soovitud sihtkohta jõuad. Sa ei hakka lihtsalt umbes sõitma, et „ah küll ma kohale jõuan“.

(Ma juba kuulen vastuväidet, et mis kaart? Mina panen telefonis Google Mapsi käima ja seal meeldiv naishääl juhendab mind, kuidas sõita! Aga see tähendab ju seda, et keegi teine on sulle plaani valmis teinud…)

Näide

Pikaajaline eesmärk:

Ma tahan järgmise kolme aastaga oma ettevõtte käibe kahekordistada. 2017. aasta käive on eeldatavalt 100 000 eurot, 2020. aasta käive peaks olema 200 000 eurot.

Selleks ma (valitud strateegiad)

  • 2018: palkan juurde kaks põhitegevuse töötajat ja ühe müügitöötaja
  • 2018: palkan ajutiselt appi turundusstrateegi ja muudan ettevõtte turundusstrateegia agressiivsemaks
  • 2018: lisan teenuste loetellu kaks uut teenust
  • 2019: uuendan ettevõtte arvutid ja tööprogrammid
  • 2019: automatiseerin müügipakkumiste koostamise ja taustauuringud

Miks selline planeerimine kasulik on?

Sa keskendud oma ettevõtte tulevikule ja valid õige kursi, kuidas soovitud eesmärkideni jõuda. Kogud andmeid, kaalud, konsulteerid ja otsustad. Läbimõeldult.

Kui sa oled enda jaoks otsustanud, et just need investeeringud on lähiajal kõige olulisemad – ja näed selgelt, et sedagi on suhteliselt raske teha, sest raha on alati piiratult, siis on märksa väiksem kiusatus kulutada raha uuele tehnilisele mänguasjale või popile konverentsile.

Lühiajaline tegevuskava ja eelarve

Otsustamisest üksi on vähe, otsused tuleb ellu ka viia.

Selleks koostad sa omale järgmiseks aastaks lühiajalise plaani – tegevuste kava ja eelarve.

Eelarve kõlab ka hirmsalt, nagu… RiigiEelarve või EelarveKomitee. Midagi üüratult keerulist ja ainult suurte ettevõtete suurte finantsosakondade asi. Ei ole 🙂

Tegelikult on see täiesti loogiline protsess, mille kasutamisest oleks kasu enamusel ettevõtetel.

Lühiajalises tegevuskavas kirjeldad oma järgmise aasta tegevused – jaanuaris palkan müügitöötaja, veebruaris põhitegevuse töötaja ja märtsis tegelen turundusplaaniga.

Seejärel teed oma finantsprognoosid nii, nagu midagi ei muutuks, praeguste numbrite alusel. Müügitulu, palgakulu, rendikulu, veebihooldus.

Järgmisena korrigeerid numbreid teadaolevate muutustega – palgatõusud, inflatsioon, naturaalne müügikasv…

Nüüd lisad juurde tehtavad investeeringud ja nendega kaasnevad kulud – ja hindad, millist mõju need avaldavad. Ühe inimese juurdepalkamine suurendab käivet x eurot kuus, palgakulu y eurot ja muid kulusid z eurot.

Selle protsessi automatiseerimine nõuab investeeringut 1000 eurot, aga säästab edaspidi kulusid 200 eurot kuus.

Koostad kasumiaruande eelarve – tulud ja kulud, rahakäibe eelarve – kuidas raha liigub kuude lõikes, siis ka bilansi eelarve – kuidas ettevõtte varad ja kohustused välja näevad? Ja suurema pildi nägemiseks ka rahavoogude eelarve.

Tulemuseks on järgmise aasta täielik eelarve kuude lõikes. Kui jaanuar on läbi, saad juba hakata reaalseid numbreid eelarve numbritega võrdlema – kas prognoosisid õigesti?

Mis läks teisiti ja miks? Kui eeldustes läks midagi oluliselt valesti, siis muudad eelarve numbreid.

Vahel soovitatakse pidevalt vähemalt 12 kuu vaadet ees hoida, lisades pidevalt kuu või kvartali jagu prognoose ettepoole.

Samuti soovitatakse eesmärkidena kasutada ka mitterahalisi mõõdikuid. Näiteks e-kaubanduses võib müügitulu olla otseses sõltuvuses meililisti lisandunud inimestest, siis on üheks mitterahaliseks mõõdikuks kuu jooksul lisandunud listiliikmete arv.

Mulle meeldib järgnev võrdlus.

Kui võrrelda ettevõtet laevaga ookeanil, siis kummal laeval on tõenäosus kiiremini soovitud sihile jõuda? Kas sellel, kus laev sõidab ilma juhita juhuslikul kursil või sellel, kus kapten kasutab häid merekaarte, juhib laeva hoolikalt vastavalt plaanile ja korrigeerib pidevalt kurssi?

Kui sa ei ole varem sellise asjaga tegelenud, osta mu videokursus Eelarvestamine lihtsalt ja selgelt, (sel nädalal soodushinnaga!)

Võta see tund aega ja vaata kursus läbi. Siis võta kursusega kaasas olev Exceli fail ja hakka katsetama. Muuda kõigepealt olemasoleva näite eeldusi ja vaata, mis juhtub. Seejärel proovi enda numbrid sisse panna 🙂

NB! Kui sa oled raamatupidaja, siis vaata kõigepealt siia ja uuri, mis on Raamatupidajate Profiklubi, sealt saad selle kursuse veel parema hinnaga + muud põnevat!

Ja kui sa peale kursuse läbivaatamist leiad, et sul on hädasti planeerimist-eelarvestamist vaja, aga sa ise ei taha mitte numbritega mängida, siis võta ühendust, ehk saan abiks olla 🙂

- | 2017-12-06T10:19:31+00:00 6. detsember 2017|ettevõtlus|kommentaarid puuduvad

Kommenteeri

9 + two =

Ostukorv

Arhiiv