Georg on väga noor (18-aastane) ettevõtja, kes tegeleb Viberi reklaamimüügiga.

Milles sinu äri täpsemalt seisneb?

Minu ettevõte, Introdac Solutions, pakub uut tüüpi turunduskanalit eesmärgiga aidata ettevõtetel tõsta müügitulemusi ja brändi äratuntavust.

Pakume oma klientidele uut ja soodsat sõnumistiilis reklaamivõimalust läbi sotsiaalmeedia rakenduse Viber. Reklaam ilmub Viberi kasutajate mobiiliekraanidele personaalse sõnumi näol. Töötab sarnaselt tavalisele SMS-le, kuid saame reklaamtekstile lisada ka pildi ja lingi, mida ka inimesed kindlasti näevad, sest rakenduse kasutamine tähendab seda, et inimene kasutab nutitelefoni.

Teenust oleme pakkunud järgmistes riikides: Eesti, Leedu, Soome, Venemaa, USA, Gruusia, Ukraina. Tegelikult on meil võimalik pakkuda reklaami ükskõik millises maailma riigis (kus Viber lubatud on), kui on selleks soovijaid.

Räägi natuke endast. Kui kaua sa oled ettevõtlusega tegutsenud?

Projektide ja nende juhtimisega alustasin 14-aastaselt – need kõik on juba ammu unustatud, sest ei olnud piisavalt oskusi ja rahastajaid, kuid tänu kogemustele ja teadmistele, mida ma selle ajaga omandada jõudsin, olen ma saavutanud palju rohkemat kui ma ootasin endalt 18-aastaselt.

Introdac Solutions sai asutatud 2015.a. novembris, siis alustasingi aktiivse B2B müügiga ja hakkasin põhjalikult turundust uurima. Paraku, kuna projektijuhtimised röövisid enamus ajast, võtsin endale kampa veel inimesi, kellega ma kahjuks jagasin ka osalust ja sellest ei tulnud mitte midagi head välja.

Räägi lähemalt, millised probleemid sul äripartneritega tekkisid?

Esialgu oli meid kolm – mina ja minu sõber (mõlemad olime tollal 17) ning meist veidi vanem müügijuht, kes panustas ka väikese algkapitaliga. Nagu enamus startup’ides, algas kõik sujuvalt ja sõbralikult – panime paika plaanid, müügijuht investeeris vajamineva summa ja me tegime sõbraga kõik ülejäänud. Osalused jagasime peaaegu võrdselt, sest kõik lubasid olla aktiivsed ja pühendatud. Hiljem liitus meiega veel üks ühine tuttav, kes töötas turundajana, ta investeeris ka ettevõttesse ja sai kokku 15% osalusest.

Me saime päris mitu suurt klienti ja lubasime endale ruumid uues kontorihoones.

Kõigest kuu aega hiljem hakkasid pihta probleemid – müügijuhil ei olnud muude tööde kõrvalt aega meie ettevõttega tegeleda. Hiljem sõitis ta üldse pooleks aastaks välismaale. Mõne aja pärast oli ka turundaja oma põhitööga liiga hõivatud. Kontorikulud olid päris kõrged, samas pooled inimesed neid praktiliselt ei kasutanudki. Tekkis olukord, kus arutlustes ja planeerimistes osalesid kõik, kuid tööd tegid vaid kaks inimest. Peaaegu pool osalusest oli inimeste käes, kes ettevõtte arengus osa ei võtnud.

Lõpuks otsustasin lahkuda meeskonnast ja hakata pakkuma teenust iseseisvalt. Olin valmis jagama kõiki vajalikke teadmisi ja ressursse (potentsiaalsete klientide nimekirja, partnereid jms), kuid minu seljataga hakati mõtlema, kuidas teha nii, et mina ei saaks midagi ja nemad saaksid kõik.

Mina soovisin minna laiali rahulikult, kuid see ei tulnud välja. Tülitsesime ja hakkasime mõtlema labaseid skeeme, et võimalikult palju omakasu saada.

Firma algatamisel olin lisanud põhikirja punkti, mis ütleb, et ilma minu nõusolekuta ei saa ettevõte ühtki otsust vastu võtta – see oli ainus punkt, mis aitas mul säilitada seda, mis mul juba oli.

Praeguseks hetkeks ettevõtte tegevus on peatatud ning tegutsen isepäi uues ettevõttes. See oli kohutav kogemus – mul kadus igasugune tahe äri ajamiseks. Ei tahtnud enam midagi teha ja hakkasin asjadega aina rohkem viivitama. Vajasin kaks kuud, et taastuda sellest stressirohkest situatsioonist.

Kuid mul vedas, et see juhtus üsna varakult ja nooruses, sain vanematelt taskuraha ja elasin nende katuse all. Ei kujuta ette, mida peaks tegema sellises olukorras inimene, kellel ei ole võimalust sellest taastuda, kuna elab omal kulul.

Mida ma selle looga öelda tahan, on see, et iga inimene, kes kavatseb alustada mingisuguse projekti/ettevõttega, peab väga hoolikalt valima endale koostööpartnereid ja mitte kiirustama, sest elu on näidanud, et tihtipeale ei täideta lubadusi (olgu see aktiivsus, pühendumus või mis iganes muu lubatud ressurss).

Õnneks suutsin koguda endas jõudu, lõpuks nendega tülid ära lahendada ja säilitada sõbralikke suhteid, sest olenemata sellest, mis juhtub ärimaailmas, tuleb jääda inimlikuks ja võimalusel jääda ka sõpradeks või vähemalt neutraalseks, kuid kindlasti mitte vaenlasteks. Äri on äri ja Eesti on väga pisike.

Kui sa nüüd tagasi mõtled, mida sa oleksid teisiti teinud?

Väiksemaid probleeme ja takistusi oli palju, kuid just need annavadki väärtuslikke teadmisi, kuid selles loos oleks targem olnud võtta laenu – targem on vajalikku raha laenata, kui kaasata investoreid. Kui on vaja teadmisi või oskusi, võiks partneritele pakkuda pigem tulemustasu tehtud töö eest, vähemalt alguses.

Kuid ma vaatan asja positiivsest küljest – ma sain tugeva löögi ja väga hea kogemuse. Samuti omandasin palju teadmisi, tänu millele uuesti alustades oskan hakkama saada ka ilma müügijuhi ja turundajata.

Lisaks tulu jaotamise põhimõtetele tuleks partnerluse alguses kohe rääkida läbi, kuidas ja mis tingimustel hiljem lahku minnakse, et hiljem ei tekiks küsimusi ja probleeme.

Parem oleks kokku lepitud punktid kirja panna. Mitte selleks, et antud paberil oleks mingisugune juriidiline jõud, vaid et hiljem ära ei ununeks, milles sai kokku lepitud.

Kuidas sinu elu praegu välja näeb? Oled sa rahul?

Kuna lisaks Introdac Solutions’ile on mul veel kolm projekti, mul on lõpetamisel kool ning lisaks ma töötan ka müügijuhina ühes teises firmas, siis enamus ajast kulutan produktiivsetele tegevustele nagu näiteks tööasjadele, projektide arendamisele ja niipalju kui aega jagub, enesearengule.

Minu kõik projektid, kaasa arvatud Introdac Solutions, on tegelikult veel startup’id, mistõttu läheb nende peale väga-väga palju aega, pühendumust ja ka loomulikult närve.. 🙂

Enda tulemustega ma kohe kindlasti rahul ei ole, sest arvan, et alati võib teha asju paremini ja kuna alles hiljuti puutusin ärimaastikul kokku situatsiooniga, mille tagajärjel kaotasin peaaegu kaks kuud taastumisele(vaimselt), mulle tundub, et pean need raisku läinud kuud tagasi töötama enne, kui ma ennast kiita võiksin.

Miks see on hea valik inimesele, kes tahab luua oma asukohavaba äri?

Kui rääkida turundusest (ja ka müügist), siis loomulikult peamine põhjus on see, et sa ei pea olema koguaeg ühe koha peal – sa oled (asukoha)vaba.

Üks minu sõbranna on freelancer turundaja ning töötab rahulikult seal, kus tuju on (kodus, kohvikus, pargis.. kus iganes).

Või näiteks tuttav, kes tegeleb müügiga – läks kuuks ajaks Austraaliasse, et proovida seal müüki teha.. tundub, et tagasi Eesti ta vist enam tulla ei tahagi. 🙂

Mis on parim nõuanne, mis sulle kunagi antud on?

Nõuandeid on antud päris palju ja parimat välja valida on raske, sest need nõuanded puudutavad erinevaid teemasid ja valdkondi, kuid on üks, mille peale ma igapäevaselt mõtlen.

“Ainuke inimene, kellega sa pead ennast võrdlema, oled sina ise minevikus. Ja ainuke inimene, kellest pead sa parem olema, on see, kes sa oled praegu.”

Kuidas sa ise alustasid, kust õppisid? Millised on vajalikud oskused sel alal tegutsemiseks? Soovita mõnda kursust/foorumit/raamatut/…?

Kui mulle pakuti hakata tegelema turundusega, mul polnud õrna aimugi, mis see on, rääkimata sellest, kuidas seda õigesti teha. Pikalt mõtlemata hakkasin omandama baasteadmisi – küsima nõuandeid enda tuttavatelt samast valdkonnast, lugema artikleid ja lihtsalt väikeste sammudega proovima.

Kui Introdac Solutions’is hakkasin müüki tegema, tuli välja, et see asi on mul veres – esimene kõne (ilma igasuguse proovikõneta) kliendile läks mul päris hästi ja sellest hetkest oli müük minu peamine huviala.

Pool aastat hiljem, kui ostsin ja lugesin läbi Ekke Lainsalu raamatu “Kuidas jõuda müügis tippu?” sain teada, et tegutsesin nagu “tüüpiline müügimees”. Kahetsen vaid seda, et ei saanud sellest teada varem, sest kes teab, kui palju võimalusi ma kaotasin selle poole aasta jooksul.

Teadmiste saamiseks turundusvaldkonnas soovitan lugeda Ann Vihalemi raamatut “Turunduse alused”.

Teadmiste saamiseks müügivaldkonnas soovitan alustada Ekke Lainsalu raamatust “Kuidas jõuda müügis tippu?”.

Millist nõu sa annaksid veel inimesele, kes tahaks selles valdkonnas tegevust alustada?

Kahjuks inimestel ei ole kannatust paari aastaga panna püsti enda äri, kuid on kannatust töötada eluaeg kaheksast viieni..

Selleks, et alustada, tuleb varuda jõudu, kannatust ja lihtsalt hakata midagigi tegema – omandada praktilisi teadmisi, kogemusi ja ületada enda hirmud.

Ärge kartke, et te teete miskit valesti – reegleid ei ole. Iga inimene loob enda reeglid edu saavutamiseks.

Kui inimene ainult mõtleb ja esitab endale koguaeg küsimust “kuidas/millest alustada?”, siis ta ei jõuagi mitte kuhugi, ta ei hakkagi tegutsema.

Kui alustate mõne projektiga/ettevõttega, siis pidage kindlasti meeles – enne seda, kui midagi teenida, te peate midagi looma. Ja see on täiesti okei, et selleks võib mitu aastat kuluda.

Kokkuvõtteks – ärge mõelge liiga palju sellele, kuidas alustada. Alustage juba täna, kohe, praegu, esimeste sammudega ja varsti näete, et hakkate vaikselt saavutama edu.

Paari aasta pärast avastate, et olete tõeline proff!

Kui sa soovid nõu, kui sul on mõni lahe (koostöö)pakkumine või kui soovid lihtsalt vestelda, siis kirjuta mulle Facebook’i: https://www.facebook.com/georg.terzahharjants