Arendusväljaminekuid kapitaliseerides saab tootearendusega seotud väljaminekuid kajastada perioodi kulude asemel bilansis varana. Nii on ettevõtte bilansis rohkem varasid ja perioodi kasumiaruandes kasum suurem.
Arenguväljaminekute kapitaliseerimise valik
R&D (research and development) kulude ehk uurimis- ja arendusväljaminekute kajastamise viisi valik on vajalik otsus, sest see mõjutab tugevasti ettevõtte varade suurust ja perioodi tulemit ning vastavalt ka erinevaid finantssuhtarve.
Väikese idufirma puhul võib kapitaliseeritava summa mõju finantsaruannetele olla väga suur ja seega võib esmapilgul täiesti ebahuvitav raamatupidamisliku kajastamisviisi valik oluliselt mõjutada investorite investeerimisotsuseid.
Kapitaliseerimine
Kapitaliseerimine ehk varana kajastamine tähendab lihtsamalt öeldes ostetud kauba või teenuste kajastamist bilansis varana, mitte kuluna. Varana kajastamise otsus on ettevõtte valik ja sellega seonduvad reeglid määratakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades.
Näiteks 500 eurot maksnud printer võib väikeettevõtte jaoks olla põhivara, mida amortiseeritakse kolme aasta jooksul ja sama printer võib suurettevõtte jaoks olla täiesti ebaoluline kulutus, mis kajastatakse vastava kuu kuludes.
Eesti hea tava ja IFRS-i reeglite erinevused
IFRS-i rakendamine on kohustuslik börsil noteeritud ettevõtetele, samuti finantsasutustele ja kindlustusseltsidele, ülejäänud ettevõtetele on IFRS-i kasutamine lubatud alternatiiv.
Eesti hea tava alus on alates 2013. a IFRS SME, lihtsustatud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid. Kui Eesti hea tava reeglitest selgitust ei leia, tuleb pöörduda IFRS SME poole (mitte enam IFRS-i poole, nagu varasematel aastatel). Kui mõnes punktis (praegusel juhul arendusväljaminekute kajastamisel) lähtub Eesti hea tava IFRS-ist, on teinekord mõistlik vaadata selgituste saamiseks IFRS-i poole. Ainult selgituste leidmiseks, IFRS-i reegleid järgima ei pea.
Mida loetakse uurimise ja arenduse kuludeks?
R&D (research and development) eestikeelne vaste on uurimis- ja arendusväljaminekud. Uurimisväljaminekute ja arendusväljaminekute kajastamise reeglid on erinevad, vaatame mõlemat eraldi.
R (research cost) ehk uurimisväljaminek: RTJ ütleb, et uurimisväljaminekuteks peetakse uuringute ja teadustöö kulusid, mis on seotud teadusliku või tehnilise aluse loomisega uute võimalike toodete ja teenuste väljatöötamiseks.
IFRS nimetab uuringute näidetena uute teadmiste omandamist, uurimistulemustele rakenduste otsimist ja hindamist, alternatiivsete variantide otsimist, võimalike alternatiivide formuleerimist, hindamist ja lõplikku valikut.
D (development) ehk arendusväljaminekuga on tegemist alles siis, kui kulud on seotud juba konkreetse toote arendustegevusega, näiteks uue juusturetsepti väljatöötamise või tarkvara prototüübi loomisega.
Kuidas R&D kulusid finantsaruandluses kajastada?
Uurimisväljaminekuid immateriaalse varana kajastada ei tohi, ei Eesti hea tava ega IFRS reeglite järgi. Ka tagantjärele enam mitte, kui selgus on saabunud ja arendatav toode välja valitud. Arendusväljaminekute puhul saab Eesti hea tava järgi valida, kas kapitaliseerida või kuluks kanda. Oluline on jälgida, et ettevõtte piires oleks loogika sama. Kiitus siinkohal Eesti Raamatupidamise Toimkonnale, kes otsustas siiski jätkuvalt võimaldada arendusväljaminekute kapitaliseerimist, kuigi SME IFRS-i kohaselt tuleks arendusväljaminekud kajastada kuludes. Eesti IT-ettevõtluse maastikku arvestades on see kahtlemata positiivne lahendus. IFRS-i järgi tuleb arendusväljaminekud kapitaliseerida, valikuvõimalust ei ole.
Aastaaruandes peab avalikustama arendusväljaminekute kapitaliseerimise põhimõtted (RTJ 15 p 12), kasutatava amortisatsioonimeetodi ja perioodi jooksul toimunud jääkmaksumuse muutuste analüüsi (RTJ 15 p 36). IFRS nõuab ka uuringu- ja arendusväljaminekute kuludesse kantud osa avalikustamist.
Millistel tingimustel on lubatud arendusväljaminekud kapitaliseerida?
Arendusväljaminekute kapitaliseerimine on lubatud ainult juhul, kui järgnevalt loetletud kolm tingimust on täidetud.
Kulud peavad eesmärgilt sobima
RTJ nimetab sobiva eesmärgi näidetena uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamise, kujundamise või testimise (näiteks uue retsepti või tootmisprotsessi väljatöötamine).
IFRS toob järgmised näited:
- tootmis- või kasutuseelsete prototüüpide või mudelite projekteerimine, ehitus ja katsetamine;
- uut tehnoloogiat sisaldavate tööriistade, rakiste, vormide ja valude projekteerimine;
- sellise piloottehase projekteerimine, ehitus ja käivitamine, mille suurus ei võimalda tasuvat kaubanduslikku tootmist;
- uute või parendatud materjalide, vahendite, toodete, protsesside, süsteemide või teenuste valikuliste alternatiivide projekteerimine, ehitus ja katsetamine.
Peab olema võimalus tulu tekkimiseks
Tulevikus peab olema reaalne võimalus tulu tekkimiseks ja ettevõte peab olema selleks piisavalt võimekas. RTJ nimetab neli tingimust, mis peavad olema täidetud.
- ettevõttel on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks;
- ettevõte suudab kasutada või müüa loodavat vara;
- immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hinnata (sh turu olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete ja teenuste jaoks);
- arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.
IFRS toob kuus tingimust, samuti kõik peavad olema täidetud ja ettevõte peab olema võimeline ka tingimuste täitmist tõendama:
- immateriaalse vara kasutus- või müügikõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik;
- ettevõte kavatseb immateriaalse vara valmis saada ja seda kasutada või müüa;
- ettevõttel on võimalik immateriaalset vara kasutada või müüa;
- ettevõte suudab näidata, kuidas immateriaalne vara loob tõenäolist tulevast majanduslikku kasu (eksisteeriv turg immateriaalse vara väljundile või varale endale; ettevõttesiseselt kasutatava vara korral vara enda kasulikkus)
- immateriaalse vara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks või müümiseks on olemas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vahendid (tõestuseks näiteks äriplaan, lepingud);
- ettevõte suudab usaldusväärselt mõõta immateriaalse vara arendustegevusega seotud kulutusi (st peab olemas olema korrektne kuluarvestus).
Kapitaliseerida on lubatud ainult otseselt arendusega seotud kulud
RTJ kulude sobivust ei täpsusta, IFRS toob loetelu sobivatest ja mittesobivatest kuludest. Sobivad: otsesed arendustegevusega seotud kulutused, mis on tehtud vara loomiseks, tootmiseks ja juhtkonna poolt ette nähtud tööseisundisse viimiseks. Näiteks kasutatud materjalid ja teenused, töötajate töötasu kulud, vajalike patentide ja litsentsidega seotud kulud ja amortisatsioon. Kapitaliseerimiseks mittesobivad kulud on näiteks otseselt mitteseotud turundus- ja üldhalduskulud, koolituskulud.
Millal lõpeb arendustegevus ja algab uue toote loomine?
RTJ kohaselt ei peeta arendusväljaminekuteks enam selliseid väljaminekuid, mille tulemusel luuakse uus iseseisev varaobjekt (näiteks tarkvara). Uue iseseisva varaobjekti loomiseks tehtud väljaminekud kapitaliseeritakse vastava varaobjekti soetusmaksumuses.
Materiaalne toode
Kui tooteks on materiaalne objekt (näiteks juust), on piiri tõmbamine lihtne.
- Erinevate retseptivariantide vahel valik – uurimisperiood – väljaminekud perioodi kulus.
- Uue juusturetsepti väljatöötamine – arendusperiood – kapitaliseerime sobivad väljaminekud arendusväljaminekuna ja amortiseerime selle juustusordi tootmise perioodi vältel.
- Uue juustusordi tootmine – uus toode.
Immateriaalne toode
Kui tooteks on immateriaalne objekt, näiteks tarkvara, on piir veidi hägusem.
- Alternatiivide kirjeldamine, hindamine, vajaliku tehnoloogia valik, lõpliku valiku tegemine – uurimisperiood – väljaminekud perioodi kulus.
- Prototüübi väljatöötamine – arendusväljaminek – kapitaliseerime sobivad väljaminekud.
- Konkreetse tarkvaratoote väljatöötamine – uue tarkvara soetusmaksumus.
Amortisatsiooniperiood on antud juhul nii arendusväljaminekul kui tarkvaral sama, aga avalikustamisnõuete tõttu tuleb neid siiski eraldi objektidena kajastada. Arendusväljamineku kapitaliseerimine võimaldab hakata kulusid kapitaliseerima veidi varasemas järgus ja veidi kõrgema ebakindluse tingimustes.
Kuidas edaspidi kajastada?
RTJ: tuleb amortiseerida, vastupidiste tõendite (nt kindel leping) puudumisel maksimaalselt 10 aasta jooksul.
IFRS: aktiivse turu puudumisel tuleb amortiseerida. Amortiseerimise perioodi pikkus on hinnanguline, lage ei ole, aga tehnoloogiavaldkonnas pigem lühem periood.
Kui selgub, et toode siiski turukõlblikuks ei saanud või toote müük lõpetatakse, tuleb kapitaliseeritud arendusväljaminek kanda jooksva perioodi kuluks.
Kuna arendusväljaminek on immateriaalne vara, on teatud juhtudel vaja koostada väärtuse test. Väärtuse testi koostamise nõudega tuleks arvestada juba algul, kui arendusväljaminekute kajastamise viisi valitakse.
Nii RTJ kui IFRS järgi tuleb kontrollida vara väärtust juhul, kui on indikatsioone väärtuse langusest. IFRS nõuab täiendavalt, et väärtust tuleb testida, kui vara ei tooda veel tulu.
Märgid väärtuse langusest on näiteks üldine majandusolukorra halvenemine, intressimäärade tõus või varast saadavad tulud on väiksemad kui planeeritud. Väärtuse testi käigus leitakse vara kaetav väärtus, mis võib olla õiglane väärtus ehk turuhind või kasutusväärtus, mida hinnatakse diskonteeritud tuleviku rahavoogude baasilt. Kui vara kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline jääkmaksumus, tuleb vara alla hinnata ja allahindluse kulu kajastatakse perioodi kasumiaruandes.
Millistel ettevõtetel tasub arendusväljaminekute kapitaliseerimise peale mõelda?
Igal arendustegevusega tegeleval ettevõttel tasub igal juhul teada arendustegevuse kapitaliseerimise reegleid ning neid võimalusi kaaluda.
Arendusväljaminekuid kapitaliseerida on kahtlemata mõtet idufirmadel, kes plaanivad kaasata finantsinvestoreid. Ka juhul, kui ettevõtte tegevust finantseeritakse laenukapitaliga, parandab arendusväljaminekute kapitaliseerimine ettevõtte omakapitali seisu ning võimaldab omakapitali suurendamist edasi lükata.
| muudetud |
Leave A Comment