Investeeringute raamatupidamise reeglid ja huvitavad faktid

Investeeringute raamatupidamise reeglid on teinekord omapärased ja vigu on lihtne teha.
Loe siit mõned huvitavad faktid ja näpunäited 🙂

Investeeringute raamatupidamine

  1. Mikroettevõtja ei tohi mikroettevõtja aastaaruandes õiglast väärtust rakendada (ehk varasid ümber hinnata turuhinda), aga kui teeb väikeettevõtja aastaaruande, siis tohib.
  2. Varude real kajastatakse bilansis ka kaubeldavaid varasid (nt vili, nafta) ja neid kajastatakse õiglases väärtuses
  3. Krüptorahade kohta puuduvad igasugused raamatupidamisreeglid, seega on kajastamine juhatuse otsustada. Raamatupidamisteooria järgi sobivad ridadeks “raha” ja “varud” ning kajastada tuleks turuhinnas, vastavalt kursile.
  4. Mets on bioloogiline vara (kajastatakse soetusmaksumuses või õiglases väärtuses).
  5. Börsil kaubeldavate väärtpaberite soetushinnale ei tohi lisada ostuga seotud teenustasusid.
  6. Tuletisinstrumente (optsioonid, futuurid jne) kajastatakse õiglases väärtuses ja selleks on arvestuslik kasum või kahjum bilansipäeva seisuga.
  7. Kui ühisrahastuse intressid on prognoosimatud või info puudub, siis võib kajastada intressitulu tekkepõhiselt. Oluliste summade korral võib kasutada ka hinnangut.
  8. Ühisrahastuse korral tuleks kontrollida, kas tegemist on ikka laenudaga. Nt CrowdEstatel on ka omakapitalinvesteeringuid.
  9. Ühisrahastuse korral tuleks aastaaruande koostamisel ebatõenäolised laenud kuluks kanda (kui olulised summad).
  10. Väikeste ettevõtete gruppi konsolideerima ei pea (aga võib, kui vaja nt pangale esitada koondpilti oma ettevõtetest).

  1. Tütar- või sidusettevõtte osaluse kajastamisel kapitaliosaluse meetodil ei piisa proportsionaalse kasumi/kahjumi arvestamisest. Tuleb võtta arvesse ka teisi omakapitali tehinguid ja arvestada ostmisel tekkinud firmaväärtuse amortisatsiooni.
  2. Kasutusrendi korras renditavat põhivara võib alates 2018.a. kajastada varana (ja vastava kohustusena). Valikumeetod muudab ettevõtte EBITDA suurust (kasutusrendimakse on ülalpool EBITDA’d ja amortisatsioon allpool).
  3. Kinnisvarainvesteeringuna võib kajastada ka kasutusrendina kasutatavat kinnisvara.
  4. Kinnisvarainvesteeringuid võib kajastada nii soetusmaksumuses kui õiglases väärtuses. Kajastamismeetodit on võimalik vajadusel ka vahetada ja erinevalt tavalisest arvestusmeetodi muutusest sellisel juhul eelmiste perioodide andmeid ümber ei arvestata. Uut meetodit hakatakse kasutama otsuse momendist.
  5. Osad kinnisvarainvesteeringud võib kajastada soetusmaksumuses, osad õiglases väärtuses.
  6. Kinnisvarainvesteeringute soetusmaksumusele lisatakse lisaks muudele soetamiskuludele ka tehingunõustajate tasud.
  7. Õiglases väärtuses kajastatava kinnisvarainvesteeringu parenduskulud kantakse perioodi kuludesse.
  8. Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramisel tuleb kasutada ettevõtteväliste professionaalsete hindajate abi (v.a juhul kui ettevõte ise omab vastava kvalifikatsiooniga spetsialiste).
  9. Väärismetallide kajastamine on reguleerimata, kujunenud praktika kohaselt kajastatakse õiglases väärtuses või soetusmaksumuses, enamasti varude real.
  10. Müügis olev kinnisvara kajastatakse varude real.
  11. Uute toodete väljaarendamisega seotud kulud saab võtta arvele bilansis immateriaalse varana, selle võimaluse rakendamine vähendab perioodi kulusid. Loe ka Arendusväljaminekute kapitaliseerimisest.

Lisaks on mul investeeringute raamatupidamisest üks suurem tutvustav postitus, mida võiksid lugeda.

Loe pikemalt neist ja teistest teemadest Pilvebüroo kogumikust Investeeringute raamatupidamine.

| muudetud 24.10 2024 |