Küsitlesin oktoobri teisel poolel raamatupidamisteenuse osutajaid nende peamiste probleemide mõistmiseks.
Miks ma seda tegin?
Minu osalusega raamatupidamisbüroo Robby & Bobby osales 2017 sügisel SEB Kasvuprogrammis ja testis sel ajal ideed, et hakata teistele büroodele tugiteenust pakkuma. Idee valideerimiseks saigi selline küsitlus läbi viidud. Ja muidugi oli põnev teiste kogemusi kuulata ja enda teemadega võrrelda. Ideed veeretan edasi, aga tulemus oli igal juhul huvitav ja jagan seda ka teistega.
Millised on siis suuremad probleemid?
Selgelt suurimaks raamatupidamisteenuse osutajate probleemiks on praegu turundus – seda mainis ca 2/3 vastanutest. Uusi kliente on raske leida ja seetõttu ettevõte ei kasva, raamatupidamisteenuse hinnatase turul on liiga madal ja konkurents on tihe. Tõepoolest, Eestis on uskumatu kogus raamatupidamisteenust osutavaid ettevõtteid – tublisti üle 4000, sama palju kui Soomes. Absoluutne enamus neist on muidugi üksikud raamatupidajad, kes läbi oma ettevõtte toimetavad.
Järgmiseks probleemiks on selgelt aeg – seda mainis ca 40% vastanutest. Ei ole aega seadusemuudatustega kursis olla, ei ole aega uusi tehnoloogilisi võimalusi uurida ja rakendada, üldse on aega liiga vähe.
Raamatupidajate ületootmine on vastustest selgelt näha – isegi praegusel ülekuumenenud tööturul on uute raamatupidajate leidmine probleemiks vaid 18% vastanutele.
Huvitav oli see, et olemasolevad tehnilised lahendused tundusid ebapiisavad vaid 24% ja töö efektiivsus oli probleemiks üllatuslikult vaid 15% vastanutele. Võibolla kui töö oleks efektiivsem, kas siis töökorralduse või tehnoloogia parema kasutamise kaudu, oleks ka aega rohkem ja jõuaks ka turundusele tähelepanu pöörata?
Milliseid probleeme veel nimetati?
- Seadusandlus on kohati ajast maas, uusimad muudatused aga diletantide vaimusünnitis.
- Mõned maksuseaduste punktid on lausa vastuolus põhiseadusega.
- Büroosse sobivate isikuomadustega, teadmiste ja oskustega raamatupidajaid pole eriti palju. Koolist tulnud on ikka väga algtasemel, meie oleme ise koolitanud.
- Klientidel puuduvad tihti teadmised raamatupidamise algtõdedest. Ei osata lugeda bilanssi jne.
- Seadusandlus muutub tihti ja ootamatult.
- Liiga palju toodetakse raamatupidajaid, turusolkijaid palju.
- Kliendid ei oska piisavalt hinnata ja väärtustada raamatupidamise vajalikkust ning raamatupidaja tööd.
- Tihti tuleb parandada uute klientide eelmise raamatupidaja tööd.
- Raamatupidamise mitteväärtustamine alates riiklikust tasemest.
- Raamatupidajad, kes ise oma tööd ei väärtusta, mille tõttu on keeruline õiglase hinnaga teenust müüa.
- Raamatupidajad kes ei saa aru oma töö sisust, kuid osutavad teenust sellegipoolest.
- Tehnoloogilised võimalused on väiksele büroole liiga kallid.
- Paberite laekumine liiga hilja.
- Kuna kontor on kodus, siis uusi töötajaid ei taha koju lasta. Büroo rentimisel kaob töö tegemise mõte, sest kaob ka kasum.
- Seadusemuudatuste autorid ja vastuvõtjad ei valda tihti teemasid.
- Kas just mure, aga probleem küll – osutatava teenuse hind turul ja teenuse osutaja kutsetase. MAA 15 € ei ole ju OK!
- Saada kliendid kõik korralikult dokumente edastama.
- Pidev ajapuudus, puhkuse võtmine raske, kuna asendajaid pole ning uute inimeste teemaga kurssiviimine võtab aega.
- Kuna kõik on tänapäeval raamatupidajad siis on raske hoida teenuse vormis töö tegemist kliendi jaoks hinnas. Eriti kui tal varasemalt ebapädeva raamatupidajaga probleeme. Büroo omamine ja kodus töötava raamatupidajana teenuse pakkumine on liialt lihtne ja pole riigi tasandil piisavalt reguleeritud, see toob kaasa kvaliteedi languse.
- Hind langeb kui teenusepakkuja ei hinda oma aega, ei kasuta programme jnejne.
- Ühelt poolt tungib riik riiklike meetmetega raamatupidamise turule, teisalt propageeritakse riiklikul tasemel raamatupidamist kui ebavajalikku tegevust, millega igaüks saab hakkama. Samas muutuvad seadused üha keerulisemaks ning raskesti mõistetavamaks. Väikeettevõtlus ei arene, sest inimesi surutakse ettevõtjateks, kuid ei koolitata piisavalt. Kuna riiklikult puudub surve spetsialisti palkamiseks, ei ole ettevõtjad ka nõus raamatupidajatele väärilist tasu maksma. Turul on arutu hulk teadmisteta ja/või madala enesehinnanguga raamatupidajaid, kes osutavad teenust, mille kvaliteet on selline, et ettevõtjana ei tahaks selle eest rohkem maksta aga raamatupidajana selle hinna eest rohkem (paremini) tööd ka ei teeks.
- Kõige suurem mure ongi programmi rahastamine, kus programmi haldaja võtab suure kasumist omale ja peab loobuma ka osa palgast, samas seda tegemata ei ole ka võimalik, sest siis kuluks aega ka väga palju.
- Iga raamatupidamiskursused läbinu peab ennast raamatupidajaks ja sageli pakutakse teenust nö mustalt, mis omakorda viib hinnataseme alla ning pakutav teenus on pehmelt öeldes ebakvaliteetne. Samas kvaliteetse teenuse pakkumiseks on teenuse osutaja pidevas seaduste muutuste tõmbetuules ja nendega kursis olek neelab liigselt aega, mida saaks kasutada klientide huvides.
- Tööaeg sõltub dokumentide laekumisest ja tavaliselt on alati kiire, sest 20 kuupäev on lähedal.
- Kliente leitakse ainult läbi tutvuste ja siis ka tuttava tuttav enam edasi ei soovita, sest kardab et võtan tema tuttava parema meelega kui tema enda või et töö kvaliteet kannatab. aga Pärnumaal on meeletult palju raamatupidajaid ja teevad selliste hindadega et ulme lausa. üle 60 euro küsida on täiesti lootusetu. kohe öeldakse et läheme sinna, kus tehakse 25-ga.
- Keeruline on konkureerida teenusepakkujatega, kes võtavad väga madalat hinda. Näide: klient küsib hinnapakkumist ca 700 ostu-müügiarvet kuus, valuutad, 7 erinevat panka (swed 2 tk, paypal, jne) , 2 palka + deklaratsioonid (TSD, VD, MOSS, METSAINFO) Kuna enne töömahu ülevaatamist on keeruline hinda öelda, pakkusin teenuse hinnaks alates 600 euri, sain vastuseks, et tema on saanud hinnapakkumisi alates 80 euri kuus- 120 euri kuus. Arved tuleb käsitsi sisse kanda, kuna täiendavaid kulusid ei olda nõus tegema, et failiga üles laadida. Arvestasin, et mul kulub sellele ettevõttele ca 5 päeva. Seega keeruline on konkureerida.
- Hinnatase, kuulen pidevalt kellestki kes teeb ca 20 eur raamatupidamist mis on dokumendimahult täiesti võimatu.
Kokkuvõtteks julgeks öelda, et Eesti raamatupidamisturul (ja raamatupidajatel) on arenguruumi veel tohutult 🙂 Ja ka koolitamisruumi. Me peame juurde õppima nii finantsraamatupidamist, juhtimisarvestust ja finantsjuhtimist kui ka turundust, tehnoloogia kasutamist ja töökorraldust.
Eesti e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus ütles oktoobris ajakirjandusele, et sel aastal on Eestisse e-residentide poolt loodud 1044 ettevõtet, aasta eesmärk on 1500 ettevõtet. Järgmisel aastal 3500 uut, siis 5000 ja siis 10 000 uut. Kokku tahame tuua 2020. aastaks 20 000 ettevõtet.
Kõik need ettevõtted vajavad raamatupidamisteenust, seega tegelikult peaks Eesti raamatupidajatele tööd jaguma. Kui hea on sinu inglise keel ja teiste kultuuride tundmine?
Tugiteenust ma teistele büroodele hetkel veel ei paku, aga kui sa oled tugev raamatupidaja või väike teenuseosutaja, siis olen teinud algust Raamatupidajate Profiklubiga. Profiklubi tegeleb praegu finantsraamatupidamise, juhtimisarvestuse ja finantsjuhtimise teemadega – proovime saada end konkurentsivõimelisemaks, et robotite (ja e-residentide) invasioon edukalt üle elada.
Loe lähemalt ja pane end kirja:
https://pilvekool.ee/raamatupidajate-profiklubi/
See lugu andis inspiratsiooni sarnase uuringu läbi viimiseks (https://veebimeister.com/uute-klientide-leidmine-raamatupidamisfirmad/).
Nimelt uurisin, miks siis raamatupidamisbürood piisavalt uusi kliente ei leia. Muidugi vaatlesin probleemi enda mätta otsast – millised olid veebilehed, kuidas oli üles ehitatud online turundus jne.
Tulemused olid osaliselt jahmatavad, kuid samas ka arusaadavad. Väikeettevõtjatel lihtsalt pole aega kõigega tegeleda.
Loodetavasti saab keegi nüüd minu uuringust inspiratsiooni 🙂
Tänud.