Ma võrdleks raamatupidaja vajalikke oskusi knopkaga. Mitte, et oleks vaja klienti või konkurente torgata, aga selles mõttes, et raamatupidajal peavad olema tugevad erialased oskused (nagu knopka teravik) ja hulk teadmisi naabervaldkondadest (knopka pea). Väga oluline on mõista, mida sa tead ja mida mitte ning kuidas vajadusel abi leida.
Lisaks tekib majanduses järjest juurde täiesti uusi ameteid, mida varem pole olnud – mitut eri liiki coachid, äpidisainerid, droonioperaatorid, krüptovaluutadega tegelejad, kõikvõimalikud jagamismajanduses osalejad (Uber, AirBnB, Taxify), sotsiaalmeedia haldajad… Täiesti kindlasti on juba 10 aasta pärast on olemas sellised ametid, millest me täna ei tea midagi. Nii finantsvaldkonnas kui mujal.
1. Kas robotid võtavad raamatupidamise üle?
2. Kuhu finantsvaldkond areneb?
3. Kas raamatupidaja peaks ametist loobuma või oskusi täiendama?
4. Mida peaks raamatupidaja erialaselt oskama?
5. Milliseid oskusi sa veel vajad?
6. Kus õppida?
1. Kas robotid võtavad raamatupidamise üle?
Kuidas toimuvad muutused?
Finantsvaldkonnas on kiirete muutuste aeg. Mitte, et see meile siin midagi uut oleks – viimased 30 aastat on finantsvaldkond muudkui muutunud ja arenenud.
Ühes Eesti hiigeltehase raamatupidamisosakonnas oli nõukogude aja lõpus üle 100 raamatupidaja – terve majatäis. Siis võeti kasutusele raamatupidamisprogramm – ja järele jäi neist 10.
Seejärel tulid internetipank, e-maksuamet, automaatsemad aastaaruanded, pangatehingute ja maksete failidena liigutamine. Osad raamatupidajad lõid käega ja loobusid, teised kohanesid ja arenesid.
Nüüd on laiemalt juba levimas müügiarvete automaatselt e-arvetena saatmine, ostuarvete ja tšekkide digiteerimine, internetipanga ja raamatupidamisprogrammi ühendamine, äriprogrammide (nt e-poed, spetsiaalsed laoprogrammid) andmete automaatne saatmine raamatupidamisprogrammi. Jällegi, osad raamatupidajad lähevad muutustega kaasa, osad ei jaksa ega taha selliste teemadega tegeleda ja liiguvad mujale. Raamatupidajate arv meil statistika kohaselt järjest väheneb.
Kuidas me võrreldes teiste riikidega oleme hakkama saanud?
Need eelpoolnimetatud lihtsamad automatiseerimised, mis meile tunduvad juba elementaarsed ja mida järjest ka juba väiksemates ettevõtetes kasutusele võetakse, ei ole siiski mujal (v.a Skandinaavias) veel midagi nii levinud.
Näitena tooksin aastast 2017, et US Florida raamatupidajad olid vaimustunud Eestis arendatud ostuarvete haldusprogrammist ja end väga arenenud ja kõrgtehnoloogilise riigina positsioneerivas Singapuris ei olnud reaalselt võimalik ilma paberil tšekiraamatuta toimetada, kuna kohalikud ettevõtted nõudsid tasumist tšekkides.
Kuhu automatiseerimine liigub?
Eelmisel sügisel korraldas IT-firma CGI seminari Tarkvararobotid raamatupidamises. Üks osa ettekandest käsitles erinevaid automatiseerimise etappe.
Raamatupidamises oleme me alles esimesel tasemel – reeglite järgi toimetamine, eriti uuenduslikes ettevõtetes kasutatakse juba ka tarkvararoboteid. Aga minna on veel kaugele ja kaugele.
Tase | Sisu | Näited |
---|---|---|
1. Piiratud töökoha automatiseerimine | inimese algatatud automatiseerimine, lihtsad reeglipõhised ülesanded ühe süsteemi piires (nt makrod) | Makrod, skriptid ... |
2. Tarkvararobotid (RPA ehk robotic process automatisation) | Reeglipõhised, struktureeritud protsessid üle mitme süsteemi | RPA rakendused, nt andmete kandmine ühest programmist teise |
3. Tõhusamad automatiseerimisprotsessid | Mitterutiinsete protsesside automatiseerimine | Pildist andmete väljalugemine ehk OCR, optical character recognition, intelligentne dokumenditöötlus |
4. Kognitiivne automatiseerimine | Imiteerib terveid protsesse ja on võimeline tegema otsuseid | Kõnetöötlus (natural language processing, NLP; chatbotid) |
5. Tehisintellekt | Imiteerib inimese käitumist ja õpib protsessi käigus | Masinõpe |
2. Kuhu finantsvaldkond areneb?
Aastaid on räägitud sellest, et raamatupidajad peaksid tegelema rohkem nõustamisega ja vähem rutiinse tööga. Nüüd oleme jõudnud ilmselt murrangulise ajani – automatiseerimine on hakanud uskumatult kiiresti levima.
Millised on automatiseerimise trendid?
Kui eelpoolnimetatud lihtsamad asjad on tehtud (e-arvete saatmine ja vastuvõtmine, ostuarvete digiteerimine, pankade ja äriprogrammide sidumine raamatupidamisprogrammiga), siis järgmisena ma pakuks kolme arengusuunda:
1) tarkvararobotite kasutuselevõtmine (RPA)
Eesti tegelevad juba mõned arendajad RPA teemaga (me oleme kasutanud Flowit’i abi)
Kui töö on rutiinne ja seda saab algoritmina kirjeldada, siis see kuulub automatiseerimisele. Andmete kontrollimine, andmete kopeerimine ühest programmist teise, standardsete aruannete koostamine jne – seda kõike suudavad (tarkvara)robotid juba praegu teha. Eesti uuendusmeelsemad ettevõtted juba tegelevad tarkvara-robotite juurutamisega ning sellealased teadmised järjest levivad.
Raamatupidamises saab RPA-d kasutada näiteks järgmisteks tegevusteks
- andmete edastamine ühest programmist teise kui API ühendus ei ole võimalik. Sellist asja tuleb ikka ette, et üks programmidest on väga kinnine või vanaaegne, aga protsess iseenesest on väga selgelt kirjeldatav.
- kahe programmi või ühe programmi erinevate moodulite vahel andmete võrdlemine
- programmist raporti võtmine ja meiliga edasi saatmine / pilve laadimine
- meeldetuletuste saatmine
- arvete genereerimine vastavalt saadud andmetele ja arvete väljasaatmine
2) aruandlusprogrammide kasutuselevõtmine
Kui siiani on andmete analüüs olnud suur projekt ning suurettevõtete pärusmaa (andmelaod ja kallid programmid), siis nüüd hakkab see muutuma lihtsamaks ja odavamaks. Saadad äriprogrammist detailsed andmed raamatupidamisprogrammi, raamatupidamisprogrammist võtad andmeraporti ja saadad analüüsiprogrammi ning saad vajalikud analüüsid kätte.
Kuna analüüs on kättesaadavam laiemale ringile, on järjest enam vaja ka neid, kes suudavad õige andmeesitusformaadi valida ja numbritest järeldusi teha, kommenteerida. Jälle üks võimalus nutikatele raamatupidajatele.
3) vajadus raamatupidamisbüroode efektiivsema juhtimise järele
Kui väikeste ettevõtete raamatupidamine on praktiliselt täielikult liikunud büroodesse, siis vaikselt hakkavad liikuma büroodesse seni oma ühte raamatupidajat palgal hoidnud ettevõtted. Jah, oma kontoris istuv raamatupidaja on mugav lahendus, aga ta reeglina ei suuda sulle täielikku finantsjuhtimise ja nõustamise paketti pakkuda (mida sellise suurusega ettevõttel on juba tegelikult vaja). Ei saagi eeldada ühelt inimeselt, et ta tegeleb andmesisestusega ja ühtlasi täidab finantsjuhi rolli. Lisaks vajab ta töökohta, töövahendeid, koolitusi, vahel on haige ja vahel puhkusel (ja siis ei ole sul asendajat).
Järjest tuleb juurde ka e-residentide ettevõtteid. Viimastel andmetel on e-residendid asutanud Eestis juba pea 5000 ettevõtet ja see graafik kasvab kiiresti).
E-residendid vajavad palju enam nõustamist, nende teemad on keerulisemad – ehk bürood peavad kiiremini arenema ja olema paremini juhitud.
On olemas spetsiaalsed raamatupidamisbüroode töö juhtimiseks mõeldud programmid, mis muutuvad ka järjest kaasaegsemaks ja efektiivsemaks. Ajaarvestus, tööde planeerimine, klientide kasumlikkuse analüüs, töötajate efektiivsuse analüüs jne. Koos Eestis toimuva raamatupidamisbüroode konsolideerumisega hakatakse kindlasti ka meil neid rohkem kasutusele võtma.
Aga muud olulised arengud?
Lisaks nimetatud automatiseerimisteemadele mõjutavad Eesti raamatupidamismaastikku kindlasti ka järgmised trendid:
- Üldine IT areng
Järjest enam kasutatakse erinevaid programme, mis vajavad õppimist ja korrektset kasutamist, turvanõuded karmistuvad. - Globaliseerumine
E-residendid, välisettevõtete filiaalid, kontsernide tütarettevõtted - Kasvav regulatsioon ja riiklikud nõudmised
Trend on väga selgelt ainult nõudmiste kasvu poole. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevad kohustused ja GDPR-reeglid kipuvad väikestele büroodele juba üle jõu käima. - Nõustamise ja täiendavate teenuste vajaduse kasv
Eestis on palju ettevõtteid, käibega nii 0.5-5m, kes vajavad tegelikult märksa enamat kui baas-finantsraamatupidamine. Aga nad ei oska seda küsida ja raamatupidajad ei oska seda pakkuda. Raamatupidajatel peaks olema suur motivatsioon seda teemat juurde õppida, kuna finantsjuhtimise eest on võimalik küsida märksa suuremat tasu kui baas-raamatupidamisteenuse eest. Siia alla kuuluvad eelarvestamine, kuluarvestus, rahavoogude planeerimine, juhtimisaruandlus, aruanded investoritele jne.
Kuidas raamatupidaja suudab nende nõudmistega kaasa minna?
Kindel on see, et raamatupidajate töö lähiaastatel muutub. Kes suudab, see kohaneb ja õpib oskuseid juurde, mida robotid asendada ei suuda. Kes kohaneda ei suuda, see leiab mõne muu töö. Eestis on praegu suur tööjõupuudus, tööta ei jää keegi.
Kui sa töötad finantsvaldkonnas, siis on sul just praegu kõige õigem aeg veidi peeglisse vaadata ja teha üks väike enesevaatlus.
Mida ma oskan? Mida ma peaksin juurde õppima? Kui hea suhtleja ma olen? Kas ma peaksin keelekursusele minema? Kas ma olen liiga kauaks ühele kohale jäänud?
3. Kas raamatupidaja peaks ametist loobuma või oskusi täiendama?
Millised on uued nõudmised raamatupidajatele?
Eestis Kutsekoja poolt tehtud uuring hindab, et eeskätt väheneb vajadus madalama ja keskmise tasemega rutiinset tööd tegevate spetsialistide järele ning hüppeliselt kasvab nõudlus andmeid analüüsida ja selgitada suutvate tippspetsialistide järele.
Ma lisaks enda poolt, et järsult on kasvanud nõudmised nii IT-võimekuse kui suhtlusoskuste osas ka kesktaseme raamatupidajatele, rääkimata tippspetsialistidest.
Automatiseerimine on ohtlik vaid neile, kes ei suuda või ei viitsi ajaga kaasas käia ja uusi oskusi õppida. Kes sellega hakkama saavad, neile on need arengud hoopiski võimaluseks tegeleda rohkem olulisemate ja huvitavate asjadega ja vähem rutiinse tööga.
Värsked uuringud näitavad, et automatiseerimine küll kaotab osad töökohad, aga samas loob juurde ohtralt uusi töökohti. Finantsvaldkonnas on kindlasti tekkimas uus järjest kasvav suund – data assurance, ehk finantsosakonna inimene, kes vastutab erinevate programmide ühendamise ja andmete samasuse kontrollimise eest. Ta ei pea oskama programmeerida, aga peab suutma IT ülesandeid püstitada – just need andmed on vaja viia siit programmist sinna programmi, lisaks on vaja regulaarselt kontrollida nende numbrite vastavust, jne. Raamatupidamisbüroodesse lisanduvad uute funktsioonidena veel kliendihaldus, kliendi onboarding, sisekoolitus ja töötajate onboarding, sotsiaalmeedia ja blogi sisu kirjutamine (erialast pädevat sisu ikka lepinguliselt turundajalt sisse ei osta), üritustel esinemised, lisateenuste müük, lisateenuste osutamine jne. Kõik need vajavad täiendavaid oskusi ja teadmisi.
Soovid artiklit (PDF) oma postkasti?
4. Mida peaks raamatupidaja erialaselt oskama?
Seda teemat sa üldiselt tead, eks ole. Koolis õpetatakse ju peamiselt just erialaseid teadmisi.
Nõutavad erialateadmised võiks jagada neljaks valdkonnaks – üldine töö korraldamine, finantsarvestus, maksuarvestus ja juhtimisarvestus. Need sisaldavad nii lihtsamaid teemasid kui ka päris keerulisi (mõned näited neist keerulisematest allpool).
Töö korraldamine
- Raamatupidajate tasemed, väljaõpe, kutseeksamid
- Sisekontrolli nõuded tööjaotusele
- Riskide hindamine, kindlustused
Finantsarvestus
- Majandussündmuste kirjendamine ja dokumenteerimine
- Põhivara arvestus, rendiarvestus
- Finantsinvesteeringute kajastamine
- Tootmise raamatupidamine
- Laoarvestus
- Äriühenduste kajastamine, ostuanalüüs ja firmaväärtus
- Vara väärtuse testimine
- Arendustegevuse kapitaliseerimine
- Tuletisinstrumendid, hedging
- Optsioonide arvestus
- Krüptovaluutade arvestus
- Aruannete koostamine
- IFRS aruanded
- Konsolideeritud aruanded
- Rahavoogude aruannete koostamine, sh konsolideeritud
- Aruannete analüüsimine hinnangute andmiseks
- Finantssuhtarvude kasutamine
- Järelduste tegemine
Maksuarvestus
- Maksudeklaratsioonide koostamine
- Pöördkäibemaks
- VD
- Rahvusvahelise tegevusega seotud maksuteemad
- Mitteresidentidele tehtud maksete maksustamine
- Ettevõtte registreerimine teistes EL riikides käibemaksu maksjaks või töötasumaksude maksjaks
- Ettevõtte tulumaksu kinnipidamine
- Püsiva tegevuskoha määramine, selle ärikasumi arvestamine ja maksustamine
- Siirdehindade arvestus, dokumentatsiooni koostamine
Juhtimisarvestus
- Kuluarvestus
- Erinevad kuluarvestuse meetodid (klassikaline, ABC, target costing, lean ..)
- Kulude analüüs, otsused
- Hinnakujundus
- Eelarvestamine
- Erinevad eelarvetüübid
- Eelarve koostamise organiseerimine
- Beyound budgeting
- Majandusüksuse tegevuse analüüsimine
- Juhtimisaruandlus
- Graafilised aruanded
- KPI-d (kuidas valida, KPI-de puu, mitte-finants KPI)
Raamatupidajad saavad reeglina kenasti hakkama tehingute kirjendamisega, aruannete koostamisega ja maksudeklaratsioonide koostamisega – ehk siis ajaloo korrektse kajastamisega, kohustusliku töö osaga.
Keerulisemad lood on analüüsimisega, eelarvestamisega ja kuluarvestusega. Samas tänapäeval ilma selleta kohe mitte kuidagi enam ei saa. Tegelikult, no saad, aga siis oled sa ikkagi rea-raamatupidaja ja töötad kellegi alluvuses ja sinu palk ei tõuse kunagi oluliselt üle keskmise taseme. Selliseid lihtsaid rea-raamatupidaja töökohti jääb järjest vähemaks, sest rutiinse töö võtavad üle robotid.
Automatiseerida ei ole võimalik sellist tööd, mida on keeruline protseduurina kirjeldada – ehk need, mis nõuavad kogemuste ja teadmiste professionaalset rakendamist konkreetsele olukorrale. Samuti ei saa automatiseerida suhtlusoskust ja teisi „pehmeid“ oskusi. Vaatame põhjalikumalt, mida üks kaasaegne raamatupidaja veel peab teadma ja oskama.
5. Milliseid oskusi sa veel vajad?
Suhtlemisoskus
Raamatupidajad peavad suutma suhelda teiste osakondadega, kolleegidega, klientidega. Suhelda tuleb näost näkku, meili teel kui telefonis, lisaks pead sa suutma teha ettekandeid. Seega, kirjalik ja suuline suhtlemisvõime on väga oluline. Inimesed, kellega sa suhtled, ei pruugi olla sama võimekad numbritega, seega sa pead suutma esitad infot kergesti mõistetaval viisil. Kui sa suudad infot lihtsal viisil edasi anda, siis see toetab tugevalt sinu usaldusväärsust.
Suhtlemisoskus on väga vajalik ka networking’us. Kas sa pead osalema ettevõtte üritusel või lihtsalt tervitama uut kaastöötajat, võimekus luua kiiresti suhteid uute inimestega teenib sind hästi. Ära kunagi alahinda esimese mulje olulisust.
Kui sa töötad teenust pakkuvas ettevõttes, siis tuleb sul hoida olemasolevaid kliente ja leida uusi kliente. Kui sa töötad suures ettevõttes, siis tuleb sul täita teiste osakondade ja juhtide soove ja vajadusi. Mõlemal juhul on suurepärane suhtlusoskus kasulik. Raamatupidajad saavad näidata oma võimeid kuulates ja mõistes oma klientide vajadusi, olgu kliendid välised või sisemised. Positiivne ellusuhtumine on abiks eriti stressirohkel perioodil.
Turundus
Kui oled teenuseosutaja, siis pead sa regulaarselt tegelema turundusega, hoidma end pildil ja ennast eksperdina esitlema. Selleks tuleb sul õppida esinema ja osaleda/esineda erinevatel üritustel, kus sinu kliendid võivad liikuda. Tuleb osata sotsiaalmeediat kasutada, teha webinare ja Facebook Live videosid.
Müügioskus
Müük professionaalsete teenuste valdkonnas tähendab aru saada kliendi vajadustest ja pakkuda talle parimat lahendust, vajadusel teisi eksperte kaasates ja võimalikult kõrge hinna eest.
Kliendisuhtlus
Uued kliendid tuleb onboardida ehk teha nende sisseelamine sujuvaks. Samuti peab sul olema kliendi edasise hoidmise programm, mis sisaldab nii tagasiside küsimist (ja selle kasutamist) kui ka pideva kontakti hoidmist.
Juriidilised teadmised
Regulatsioonide tundmine on järjest olulisem. Sa pead orienteeruma ühelt poolt raamatupidamise ja maksunduse reeglites, aga samuti teadma ja täitma ka rahapesubüroo nõudmisi ja GDPR reegleid, sinu oma kliendilepingud peavad olema korrektselt koostatud ja nii mõnigi kord on sul vaja lugeda oma klientide põhjalikke lepinguid, et mõista nende sisu ja osata neid korrektselt kajastada.
IT-võimekus
Raamatupidaja ei pääse IT-valdkonnast kuskile – tuleb osata kasuta erinevaid raamatupidamisprogramme, palgaarvestusprogramme, laoarvestusprogramme, Excelit heal tasemel. Lisaks tuleb tegeleda protsesside automatiseerimisega, erinevate programmide ühendamisega ja andmete vastavuse kontrollimisega. Head raamatupidamisvaldkonna IT-oskused tõstavad su konkurentsis kõrgele.
Tehnoloogia muutub kiiresti. Uued programmid ja võimalused tekivad järjest juurde ja nõuavad, et sa oleksid alati valmis õppima ja uute tehnoloogiliste arengutega kohanema.
Ajajuhtimine
Oma tööga hästi hakkama saamiseks peab sul olema süsteem oma aja haldamiseks – nii tööülesannete jaoks kui kohtumiste graafiku ja tähtaegade tarbeks. Võimekus järgida tähtaegu ja pidevalt oma ülesannete prioriteete ümber hinnata viib sind kaugele.
Hästi organiseeritud olek tõestab teistele, et sa oled usaldusväärne, kompetentne ja saad oma tööga hakkama. Lisaks võimaldab see sul säilitada mõistlikku töö ja eraelu tasakaalu ja hoida sind igapäevaselt produktiivsena. Hea ajajuhtimise oskus võimaldab sul leida ka endale aega õppimiseks, uurimiseks, analüüsimiseks – olulisteks tegevuseteks kiirete asjade kõrval.
Juhtimisoskus
Heaks juhiks olemine tähendab oskust toetada ja õpetada, teha end kättesaadavaks inimestele, kelle eest sa vastutad. Sul tuleb hoida tasakaalus ühelt poolt eeskujuks ja juhiks olek ja teiselt poolt ikkagi meeskonna liikmeks olek. See nõuab enesekindlust, kannatlikkust, delegeerimisoskust – oskused, mida ei olegi nii lihtne omandada.
Head juhid oskavad mõelda strateegiliselt ja koostada pikaajalisi plaane. Kuidas heaks juhiks saada? Loe suurepäraste juhtide elulugusid, küsi oma eeskujudelt, mis nende arvates teeb heaks juhiks. Kandideeri koolis või mõnes vabatahtlikus organisatsioonis juhi kohale, et juhtimisoskusi harjutada. Kaalu mõne juhtimiskursuse võtmist või mentori leidmist.
Juhtide üks võimekustest on konsensuse saavutamine ja selleks pead sa suutma oma ideid teistele maha müüa ja lahkhelisid lahendada. See ei tähenda, et sul peaks alati olema õigus või et sa oleksid müügiinimene. Mõtle veenmisoskusest kui võimest koguda usaldust ja ehitada suhteid. Teenust osutav raamatupidaja peab tihti oma kliente veenma, juhtidel tuleb oma alluvaid veenda koostööks ühiste eesmärkide saavutamise nimel.
Ärilised teadmised
Raamatupidajate ja teiste finantsvaldkonna professionaalide rollid laienevad. On oluline näha suurt pilti ja mõista, kuidas sinu roll mõjutab ülejäänud ettevõtet. Tuleb aru saada, kuidas konkreetne ettevõte paikneb turul – kuidas seda mõjutavad majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised muutused ning kuidas need võivad edasi muutuda.
Rahvusvaheline töökogemus, erinevate kultuuride tundmine ja keelteoskus
Need on nõutavad ja kõrgelt hinnatud omadused kui tahad töötada rahvusvahelises ettevõttes või ettevõttes, mis tegutseb välisturgudel. Ja neid on järjest enam – jäädes väga Eesti-keskseks, piirad sa oma arenguvõimalusi.
Kohanemisvõimelisus ja paindlikkus
Raamatupidajad, kes suudavad vastu võtta väljakutseid ja efektiivselt kaasa minna muutustega töökeskkonnas, on igas ettevõttes väärtuslikud töötajad. Praegusel ajal toimuvad muutused erakordselt kiiresti ja raamatupidajad peavad suutma sellega kohaneda.
Kiirestikohanevad inimesed õpivad ja arenevad kiiremini, sest nad näevad väljakutsetes võimalusi õppida uusi oskusi ja neid proovile panna. Ära karda, vaid hinda muutust, õpi sellest maksimaalselt. Siia alla käib ka uue info kiire ja tõhus omandamine. Info, aruannete, lepingute ja andmete läbitöötamine, projektijuhtimine, kohtumised uute inimestega on oluline osa sinu päevakavast.
Samuti on kasulik olla proaktiivne. Kuigi muutustega operatiivselt kursis olek nõuab veidi pingutust, toob see olulist tulu – see hoiab sind oma ametiala esirinnas, teenib kolleegide tunnustuse ja tagab, et teised vaatavad sinu poole kui plaane tehakse.
Analüütilisus ja kriitiline mõtlemine
Raamatupidaja peab suutma lugeda, võrrelda ja tõlgendada numbreid ja andmeid. Andmete analüüsimise võimekus on kõigi raamatupidamisvaldkonna tööde kriitiline osa. Kui sa vaatad Exceli tabelit, kas sa näed vaid numbreid või ka lugu nende numbrite taga? Mustrite ja trendide nägemine ning strateegiate arendamine nõuab kriitilist mõtlemist. Kliendile pikaajalise finantsplaani koostamine samuti. See on oskus, mis areneb aja jooksul koos kogemuste kogunemisega. Püüa probleemiga tegelemisel mõelda raamidest välja, proovi leida värskeid lahendusi, ära rahuldu triviaalsetega.
Ausus ja usaldusväärsus
Ausus ja usaldusväärsus on finantsvaldkonnas väga hinnatud ja nõutud omadused. Raamatupidajad on enamasti uhked oma kõrgete eetiliste standardite üle. Samas sa pead seda ka välja näitama – ole läbipaistev, kui sa teed otsuseid ja annad nõu. See teeb tiimitöö kergemaks ja aitab sul luua koostöövõimelist ja lugupidavat keskkonda. Usaldus on omamoodi valuuta –kõrgem usaldusväärsus toob endaga kaasa rohkem võimalusi. Oma usaldusväärsuse kasvatamisega sa laod aluse oma tulevikule.
Raamatupidajad töötavad igapäevaselt konfidentsiaalse informatsiooniga. Üks rangelt nõutud omadusi on võime konfidentsiaalsust säilitada ja vältida info sattumist valede inimeste kätte.
Entusiasm ja algatusvõime
Personalivärbajad hindavad entusiasmi väga kõrgelt. Võime tuua meeskonda positiivset energiat ja uskuda oma töö vajalikusesse on nakkav.
Algatusvõime on hädavajalik omadus. See tõestab, et sa suudad iseseisvalt töötada ja otsuseid teha, ise endale tähtaegu seada – vastutasuks antakse sulle rohkem vastutust. Selle omaduse arendamine on eriti oluline, kui sa oma karjääri hilisemas etapis tahad iseseisvaks ettevõtjaks hakata.
Vastupidavus ja töökus
Võimekus vajadusel tõsiselt tööd rügada on kindlasti soovitatav. Nagu ikka, alustad sa oma karjääri madalalt tasemelt ja tõenäoliselt tahad end üles töötada. See ei pruugi olla alati kerge tee. Võime järgida oma töös rangeid tähtaegu, balansseerida erinevate osapoolte soovide vahel ja jäädes seejuures positiivseks – see ei tohiks tulla sulle üllatusena. Vastupidavus on oskus oma pead külmana hoida ja tõestada oma võimekust hakkama saada.
Probleemide lahendamise võime ja loomingulisus
Suurepärastest tehnilistest teadmistest üksi ei piisa, vahel pead suutma lahendada ka kompleksseid probleeme – olgu see kontserni finantsstruktuuri ülesehitamine või maksuprobleemi lahendamine, selliste teemadega hakkamasaamine kiirendab su karjääri ikka päris usinalt. Suurepärased raamatupidajad on loomingulised. Nad suudavad mõelda raamidest väljas ja leida probleemidele värskeid lahendusi.
6. Kus õppida?
Magistriprogrammid
Finantsjuhtimise magistriprogrammid on olemas nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Tehnikaülikoolis, EBS-s on väga hea finantsjuhi arenguprogramm.
ACCA / CIMA
Kui tahad oma professionaalseid teadmisi tõeliselt täiendada, siis tasuks valida rahvusvahelised programmid.
ACCA on rohkem finantsraamatupidamise keskne ja vägaväga hea tasemega. Selle programmi ma olen ise läbi teinud ja ülimalt rahul. ACCA eeliseks on see, et eksameid saab Eestis ka teha.
CIMA on rohkem juhtimisarvestuse keskne. Kuna selles valdkonnas on väga inimesi vaja, tasuks ka seda kaaluda.
Profiklubi
Kui sa praegu ei jaksa suurt programmi ette võtta, siis on võimaluseks tulla ka meie Profiklubisse 😊
Profiklubi võimaldab sul järjepidevalt edasi areneda, suhelda teiste kogenumate raamatupidajatega ning saada vajadusel abi keerulisemates küsimustes.
Kui sa oled üksi töötav raamatupidaja või teenust osutav raamatupidaja, siis sa reeglina oma tavapärase tööga saad kenasti hakkama. Aga teinekord tuleb ette ootamatuid teemasid, millega sa varem kokku puutunud ei ole .. siis on väga hea tunne, kui sa tead, et sul keegi sind vajadusel aitab.
Iga kuu on meil üks raamatupidamise-maksude-finantsjuhtimise teemaline uus õppematerjal, mida saab Facebookis arutada (viimased teemad on olnud näiteks rahvusvahelised töötasumaksud ja konsolideerimine/kontserniarvestus, tulemas on kasumlikkuse kasvatamine). Samuti on iga kuu kõne all ka üks ettevõtlusega seotud teema (viimased teemad on olnud näiteks ettevõte õigusteemad ja müügitulu suurendamise võimalused, tulemas on süsteemide arendamine).
Loe lähemalt ja tule meie seltsi:
| muudetud
|
Leave A Comment