Ettevõtja ja töötaja tasu: õigused, maksud ja kuluhüvitised

Krista Teearu · Uuendatud 29. oktoobril 2026 · Esmalt avaldatud 20. juunil 2018

OÜ omanik, juhatuse liige ja töötaja võivad olla üks ja sama inimene, kuid nende rollide õigused ja tasustamise alused on erinevad. Omanik saab kasumist dividendi, juhatuse liige tasu ettevõtte juhtimise eest ning töötaja töötasu töölepingulise töö eest.

Ettevõtjana saad otsustada oma töökorralduse ja tasustamise üle, kuid väljamakse nimetus peab vastama selle tegelikule sisule. Töötaja õigusi ei saa ära kaotada lihtsalt lepingu ümbernimetamisega ning aktiivse töö tasu ei muutu dividendiks ainult sellepärast, et töö tegija on ka omanik.

Siin käsitleme Eestis tegutseva OÜ tavapärast olukorda. FIE, ettevõtluskonto ja piiriülese töötamise reeglid vajavad eraldi vaatamist.

Kolm rolli ja kolm tasustamise alust

• Töötaja teeb kokkulepitud tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all. Töösuhtele kohaldub töölepingu seadus ning töö eest makstakse töötasu.
• Juhatuse liige juhib ja esindab äriühingut. Nende ülesannete täitmine ei ole töölepingu seaduse alusel töötamine. Tasu ja selle maksmise korra määravad osanikud või nõukogu olemasolul nõukogu.
• Osanik omab ettevõttes osalust. Dividend on osalusest tulenev kasumieraldis, mille maksmiseks peavad olema täidetud kasumi ja väljamakse tegemise tingimused.

Juhatuse liige võib teha lisaks juhtimisele muud tööd, näiteks programmeerida või teenindada kliente. Selleks võib olla eraldi tööleping, kui suhe vastab töösuhte tunnustele. Juhatuse ülesandeid endid ei saa muuta töölepinguliseks tööks pelgalt lepingu pealkirjaga.

Dividend ei asenda aktiivse töö mõistlikku tasu. See ei tähenda, et iga omanik peab alati saama statistilist keskmist palka. Arvesse lähevad töö sisu ja maht, oskused, tegevusala, piirkond ning ettevõtte olukord. Oluliselt madalam tasu vajab sisulist põhjendust. Kindlat kohustuslikku palga ja dividendi suhtarvu ei ole.

Ka tasustamata juhatuse liikme tegevuses võib kokku leppida. See kokkulepe ei anna siiski alust tegeliku töö tasu dividendiks ümber nimetada. Tasude eristamist selgitab MTA juhend tööjõumaksude tasumise kohta.

Tavapäraselt tasub Eesti OÜ netodividendilt tulumaksu 22/78; dividendilt ei arvestata sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset ega II samba makset. See on omanikutulu maksustamine, mitte soodsam viis töö eest maksta. Otsuse, piirangute ja maksuerandite kohta loe artiklist „Kuidas maksta dividende”.

Millised õigused erinevad?

Järgmine võrdlus puudutab töölepingulist töötajat ja juhatuse liikme ülesannete täitmist. Kui üks inimene täidab mõlemat rolli, tuleb ka õigusi vaadata vastava suhte järgi.

Töötaja õiguste alused tulenevad töölepingu seadusest. Kehtiva töötasu alammäära leiab ka MTA maksumäärade ülevaatest.

Töötajal võib olla õigus ka õppepuhkusele, vanemapuhkustele ning ööajal või riigipühal tehtud töö erikorras hüvitamisele. Õigus ja maksmise kord sõltuvad konkreetsest olukorrast. Töölähetuse kulude hüvitamine ei tähenda alati päevaraha maksmist: riigisisese ja välislähetuse reeglid erinevad.

Töötasu ja juhatuse tasu maksunäide

2026. aasta tavapärased määrad on tulumaks 22% ja sotsiaalmaks 33%. Töötasult lisanduvad töötaja töötuskindlustusmakse 1,6% ning tööandja makse 0,8%. Juhatuse liikme tasult töötuskindlustusmakseid ei arvestata. II samba kohustusega inimesel peetakse mõlemalt tasult kinni tema määrale vastav 2%, 4% või 6% makse.

Näite eeldused: Eesti residendile makstakse 2026. aastal 2000 eurot brutotasu, ta ei ole vanaduspensionieas ega jõua sellesse ikka 2026. aasta jooksul, talle ei kohaldu töötuskindlustusmakse erandit, II samba määr on 2% ning avalduse alusel kasutatakse 700 eurot maksuvaba tulu kuus. Tegemist on kahe alternatiivse näitega, mitte kahe samal kuul koos makstava tasuga.

Töötasu tulumaks: (2000 − 32 − 40 − 700) × 22% = 270,16 eurot. Juhatuse liikme tasu tulumaks: (2000 − 40 − 700) × 22% = 277,20 eurot.

Üldine maksuvaba tulu on 2026. aastal kuni 700 eurot kuus ja selle kasutamiseks esitatakse avaldus ühele väljamakse tegijale. Palk ja juhatuse liikme tasu ei anna õigust kahele eraldi 700-eurosele maksuvabastusele. Maksumäärad lähtuvad väljamakse kuupäevast.

Väike erinevus ettevõtte kogukulus ei anna vaba valikut, millise nimega tasu maksta. Alus peab vastama tegelikele ülesannetele. Arvutuse ja deklareerimise üksikasjad leiad töötasu ja juhatuse liikme tasu maksude juhendist; määrade algallikas on MTA tööjõumaksude ülevaade.

Ravikindlustus, haigushüvitis ja töötus

Ravikindlustuse alus ei ole kõigil sama

Üle ühe kuu kestva või tähtajatu töölepingu korral tekib töötaja ravikindlustus töötamise registri andmete alusel, kui seaduse tingimused on täidetud. Kui kindlustust varem ei ole, rakendub üldjuhul 14-päevane ooteaeg.

Juhatuse liikme tasu puhul tekib kindlustus nõuetekohaselt deklareeritud sotsiaalmaksu alusel. 2026. aastal peab ühe kalendrikuu eest olema ühe või mitme maksja peale kokku deklareeritud vähemalt 292,38 eurot sotsiaalmaksu. Kindlustus tekib TSD esitamise tähtpäevale järgneval päeval. Ainult lepingust, juhatuse liikme staatusest või töötamise registri kandest ei piisa.

Oma kindlustuse kehtivus tasub üle kontrollida, eriti ebaregulaarse tasu korral. Tingimusi selgitab Tervisekassa juhend; pikem ülevaade on artiklis „Ettevõtja sotsiaalkindlustus: ravikindlustus ja hüvitised”.

Haigushüvitist ei saa võrdsustada puhkuseõigusega

Juhatuse liikmele töölepingu puhkusereeglid automaatselt ei laiene, kuid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse haigushüvitise kord hõlmab ka juhatuse liiget. Tavalise haigestumise korral on üldreegel: ettevõte maksab hüvitist 4.–8. haiguspäeva eest ning Tervisekassa alates 9. päevast, kui vastavad kindlustuse ja hüvitise tingimused on täidetud.

Seetõttu ei ole õige väita, et juhatuse liikmel haigushüvitise õigust üldse pole. Hüvitise alus ja summa vajavad eraldi kontrolli. Juhatuse liikme hõlmatust selgitab MTA tööandja haigushüvitise juhendis.

Juhatuse liikme staatus ei välista alati töötuna arvelevõttu

Juhatuse liikme tasult töötuskindlustusmakseid ei maksta ning see tasu töötuskindlustusstaaži ei anna. Sellest ei järeldu aga, et inimesel ei võiks olla varasema töölepingu alusel töötamise tõttu õigust hüvitisele.

Juhatuse ülesannete eest tasu mittesaav juhatuse liige võib seaduse tingimuste täitmisel töötuna arvele tulla. Arvesse lähevad varasem kindlustusstaaž ja muud tingimused; tasu puudumisest üksi ei piisa. Lisaks peab inimene otsima tööd, olema valmis tööle asuma ja täitma teisi töötu üldtingimusi. 2026. aastal eristatakse sissetulekupõhist ja baasmääras töötuskindlustushüvitist. Muudatuse ülevaate annab MKM hüvitiste juhend. Enne otsust kontrolli oma olukorda Töötukassaga.

Kuluhüvitised ja lugejate küsimused

Kas eraravikindlustus vabastab sotsiaalmaksust?

Ei. Eraravikindlustuse ostmine või enda pensioniks kogumine ei vabasta iseenesest töötasu ega juhatuse liikme tasu sotsiaalmaksust. Sotsiaalmaksukohustus tuleneb maksustatava tasu reeglitest, mitte inimese soovist konkreetset teenust kasutada. Seda tuleb eristada seaduses sätestatud eranditest, mille rakendamiseks peab olema oma alus. Vaata MTA sotsiaalmaksu juhendit.

Milliseid kodukontori kulusid võib hüvitada?

Ettevõtte jaoks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitamine ei ole sama mis töö eest tasu maksmine. Hüvitada saab põhjendatud ettevõtlusosa, näiteks elektrist või internetist, ning soetada tööks vajalikku mööblit ja tehnikat.

Kui tööruum on 10 m² ja kodu 100 m², võib 10% olla mõne ruumikulu põhjendatud jaotus. See ei määra automaatselt kõigi elektri-, interneti- ega mööblikulude ettevõtlusosaks 10%. Vaata iga kulu tegelikku kasutust, vajaduse korral ka kasutusaega, ning säilita kokkulepe, arvutuskäik ja kuludokumendid. Ainult tööks kasutatava laua või tooli puhul võib ettevõtlusosa olla 100%; erakasutust tuleb hinnata eraldi.

Praktilised jaotamise näited ja piirangud on kodukontori kulude juhendis.

Kas auto- ja spordikulude soodustused kehtivad ka juhatuse liikmele?

Jah, vastavate tingimuste täitmisel saavad neid kasutada nii töölepinguline töötaja kui ka juhatuse liige:

• Isikliku sõiduauto töösõidud: nõuetekohase sõiduarvestuse alusel kuni 0,50 eurot kilomeetri kohta ja kuni 550 eurot kalendrikuus ühe tööandja kohta. Pelgalt osanikuks olemine seda õigust ei anna.
• Tervise- ja spordikulud: nõuetele vastavad kulud kuni 400 eurot inimese kohta aastas, koos käibemaksuga. Vajalikud on kuludokumendid ja isikupõhine arvestus ning võimalus peab olema pakutud kõigile töötajatele. Kõik spordiga seotud ostud selle soodustuse alla ei kuulu.

Tingimused: MTA maksuvaba autohüvitise piirmäärad ja tervise- ja spordikulude juhend.

Kas tasu võib nimetada rendiks või litsentsitasuks?

Üür, rent ja litsentsitasu eeldavad tegelikku vara või õigust, mida ettevõte kasutab, ning põhjendatud lepingut ja tasu. Omaniku ja tema ettevõtte tehingus tuleb arvestada ka turutingimustega. Näiteks olemasoleva teose kasutamise litsentsitasu ja uue teose loomise tasu ei pruugi maksustuda ühtemoodi. Töö tasustamise ümbernimetamine ei muuda selle sisu. Vaata MTA üüri-, rendi- ja litsentsitasu selgitusi.

Mida enne väljamakset kontrollida?

1. Mille eest maksad? Erista juhtimine, muu töö, omanikutulu ja kulude hüvitamine.
2. Kas alus on dokumenteeritud? Vajalik võib olla tööleping, juhatuse liikme kokkulepe, osanike otsus või kuludokument koos arvestusega.
3. Kas tasu ja maksud vastavad sisule? Kontrolli töö tegelikku mahtu, kohaldatavat alammäära, maksuvaba tulu avaldust ja II samba määra.
4. Kas sotsiaalkaitse on olemas? Ebaregulaarse tasu puhul kontrolli eriti ravikindlustuse kehtivust; dividend ise seda ei loo.
5. Kas töötamine ja väljamakse on õigesti kajastatud? Tee vajalikud registrikanded ning esita TSD ja tasu maksud üldjuhul väljamaksekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Hea tasustamise korraldus algab rollide ja töö sisu selgusest. Seejärel saab võrrelda netotasu, ettevõtte kogukulu ja kaasnevaid õigusi.

Allpool säilivad artikli 2018. aasta kommentaarid. Nendes nimetatud määrad ja varasemad selgitused võivad olla aegunud; ajakohastatud vastused leiad ülalolevast tekstist.