Investeeringute raamatupidamine: 21 reeglit ja levinud viga

Krista Teearu · Uuendatud 29. oktoobril 2026 · Esmalt avaldatud 21. mail 2018

Investeeringute raamatupidamises ei määra õiget kannet ainult vara nimi ega pangakontol liikunud summa. Tähtis on, millised õigused ettevõte ostis, milleks ta vara hoiab, millist aruannet koostab ja kuidas tuleb vara hiljem hinnata. Üks vale eeldus võib mõjutada nii bilanssi kui ka kasumit.

Allpool on 21 kontrollkohta Eesti finantsaruandluse standardit kasutavale ettevõtjale. Need aitavad märgata levinud vigu. Varaliikide põhjalikuma käsitluse ja kannete näited leiad investeeringute raamatupidamise üldjuhendist.

1–5. Aruandevorm, väärtpaberid ja tehingutasud

1. Mikroettevõtja ja mikroettevõtja aruanne ei ole sama asi

Mikroettevõtja lühendatud aruandes ei tohi kasutada õiglast väärtust. Mikroettevõtja võib aga valida väikeettevõtja aruande ja rakendada siis asjakohaseid vara hindamise reegleid. See valik tähendab kogu vastava aruande nõuete täitmist.

See vastab ka allpool olevale lugeja küsimusele: kui soovid kajastada börsiaktsiaid aruandekuupäeva turuhinnas, ei sobi mikroettevõtja lühendatud aruande vorm. Pelgalt ettevõtte väiksus turuhinna kasutamist ei keela. Allikas: RTJ 1, punkt 7.

2. Vara liigitus lähtub õigustest ja kasutamise eesmärgist

Platvormi nimetus „investeering” ei ütle veel, kas ettevõte omandas aktsia, laenunõude, fondiosaku või füüsilise kauba. Loe lepingut ja kontrolli omandiõigust. Samuti ei kuulu osaniku isiklikus portfellis olev vara automaatselt ettevõtte bilanssi. Raamatupidamine peab tuginema ettevõtte tehingut tõendavatele algdokumentidele.

3. Börsiaktsia hinnamuutus võib mõjutada kasumit enne müüki

Tavapärase portfelli börsiaktsiad, mis ei ole tütar- ega sidusettevõtte osalus, kajastatakse RTJ 3 järgi üldjuhul õiglases väärtuses. Hinnamuutus läheb kasumiaruandesse ka siis, kui aktsiaid pole müüdud. Seda reeglit ei saa automaatselt laiendada kõigile võlakirjadele ega mikroettevõtja lühendatud aruandele.

Näide. Ettevõte kasutab õiglase väärtuse meetodit. Aktsiate ostuhind on 2000 eurot ja ostutasu 5 eurot. Aruandekuupäeval on samade aktsiate turuväärtus 2300 eurot.

4. Ostutasu käsitlus sõltub hindamismeetodist

Õiglases väärtuses kajastatava finantsvara ostuga seotud tehingutasu kantakse kohe kuluks. Soetusmaksumuses või korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatava finantsvara puhul kuuluvad otsesed tehingukulud üldjuhul algsesse soetusmaksumusse. Seega ei ole õige reegel „kõigi börsil ostetud väärtpaberite tasud lähevad kuluks”. Kontrolli vara liiki ja valitud meetodit.

5. Tuletisinstrumendi arvestus ei lõpe ostetud optsiooni preemiaga

Optsioonid, futuurid ja muud tuletisinstrumendid kajastatakse üldjuhul õiglases väärtuses. Aruandekuupäeva väärtus võib tähendada vara või kohustist ning muutus kasumit või kahjumit. Ainult esialgse makse kirjendamine ei anna täielikku pilti. Riskimaandamisarvestus on erikäsitlus, mille tingimusi tuleb eraldi kontrollida.

Punktide 3–5 alus: RTJ 3 „Finantsinstrumendid”, eelkõige punktid 9–11, 33–34 ja 39–40.

6–11. Laenud, intressid ja osalused

6. Ühisrahastus ei tähenda alati laenu

Ühe platvormi kaudu võib osta eri õigusi: anda laenu, omandada osaluse või investeerida muud tüüpi instrumenti. Laenu tagasimakse, intress ja osalusest saadav väljamakse ei ole sama tehing. Määra lepingu sisu järgi õige arvestus enne platvormi koondväljavõtte importimist.

7. Intressitulu ei võrdu kuu jooksul laekunud intressiga

Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt, kasutades vara sisemist intressimäära, kui tulu laekumine on tõenäoline ja suurus usaldusväärselt hinnatav. Puuduv platvormiraport ei anna üldist luba minna kassapõhisele arvestusele. Vaja on lepingut, perioodi arvestust ning hinnangut laekumisele. Põhiosa tagasimakse vähendab nõuet, mitte ei suurenda intressitulu.

Allikas: RTJ 10, punktid 47–48.

8. Probleemset laenu ei tohi hoida bilansis pelgalt lepingusumma järgi

Aruandekuupäeval tuleb hinnata nõuete laekumist. Võlgniku makseraskused, viivitused või ebasoodsad muutused võivad viidata allahindluse vajadusele. Allahindlus peab põhinema hinnangul tulevaste laekumiste nüüdisväärtusele; see ei tähenda alati kogu laenu mahakandmist. Tagatis ja menetluses olev nõue ei taga iseenesest raha täielikku tagasisaamist.

9. Tütar- või sidusettevõtte osalus ei ole tavaline portfelliaktsia

Kontrolli, kas osalus annab kontrolli või olulise mõju. Sellisele investeeringule kohalduvad RTJ 11 reeglid ning eraldiseisva aruande meetodivalikud tuleb eristada konsolideerimisest. Soetusmaksumuse, kapitaliosaluse ja õiglase väärtuse kasutamisel on tingimused; ostetud osaluse protsent üksi ei lahenda kõiki arvestusküsimusi.

10. Kapitaliosaluse meetod ei ole ainult osa kasumist

Arvestada tuleb ka investeerimisobjekti muid omakapitali muutusi, dividendide mõju, omandamisel tekkinud erinevusi ning vajaduse korral firmaväärtuse amortisatsiooni. Kapitaliosaluse meetodil vähendab saadud dividend üldjuhul investeeringu bilansilist väärtust: sama kasumit ei tohi teist korda tuluna kajastada.

11. Konsolideerimiskohustust ei otsustata ainult emaettevõtte suuruse järgi

Väikese konsolideerimisgrupi puhul näeb seadus ette erandi, kuid kontrollida tuleb grupi näitajaid ja erandi tingimusi. Avaliku huvi üksusega grupile ei saa väikese grupi erandit samal viisil rakendada. Panga jaoks koostatud ettevõtete koondtabel ei ole automaatselt nõuetekohane konsolideeritud aastaaruanne.

Allikad: RTJ 3, punktid 22–26; RTJ 11, punktid 60–64 ja 89–99; raamatupidamise seaduse § 29.

12–17. Rent ja kinnisvara

12. Rendimakse ei pruugi tervikuna olla perioodi rendikulu

Eesti finantsaruandluse standard võimaldab rentnikule RTJ 9-s kirjeldatud arvestusvalikut. Valitud käsitlus võib tuua bilanssi rendivara ja kohustise ning jagada kulu amortisatsiooniks ja intressiks. Valitud arvestuspõhimõtet tuleb rakendada järjepidevalt kõigile rendilepingutele; vara ja kohustise mudelis on lubatud erandid lühiajalistele ja väheväärtuslike varade rentidele. Muutunud EBITDA ei tähenda, et ettevõttel oleks seetõttu rohkem raha.

13. Kinnisvara bilansirida sõltub selle kasutamisest

Renditulu või väärtuse kasvu eesmärgil hoitav kinnisvara on üldjuhul kinnisvarainvesteering. Oma äritegevuses kasutatav hoone on materiaalne põhivara ning tavapärase äritegevuse käigus müügiks arendatav kinnisvara varu. Müügikuulutuse avaldamine ei muuda kinnisvarainvesteeringut automaatselt varuks. Kasutusrendiga saadud kinnisvara võib samuti tingimuste täitmisel kuuluda kinnisvarainvesteeringu käsitlusse.

14. Kinnisvara hindamismeetodit ei saa valida iga objekti soovitud kasumi järgi

RTJ 6 lubab valida kas kõigi kinnisvarainvesteeringute soetusmaksumuse meetodi või õiglase väärtuse meetodi objektidele, mille õiglast väärtust saab usaldusväärselt hinnata mõistliku kulu ja pingutusega. Viimase valiku korral kasutatakse ülejäänud objektidele soetusmaksumust. See ei ole vaba luba hinnata kasumlikud objektid üles ja jätta teised vana hinnaga.

15. Meetodi muutus ja hinnatavuse muutus on eri olukorrad

Väide „kinnisvara meetodi vahetamisel varasemaid perioode kunagi ei korrigeerita” on liiga lai. RTJ 6 kirjeldab eraldi olukorda, kus õiglase väärtuse usaldusväärne hindamine muutub võimalikuks või võimatuks. Arvestuspõhimõtte muutmisel tuleb lisaks kontrollida RTJ 1 nõudeid, sealhulgas võrdlusandmete korrigeerimist. Dokumenteeri muutuse põhjus.

16. Kinnisvara ostukulu ja hilisem parenduskulu võivad saada erineva käsitluse

Algsesse soetusmaksumusse kuuluvad ostuhind ja otsesed tehingukulud, näiteks asjakohased nõustamistasud. Vara kajastamise tingimustele vastavad parendused lisatakse soetusmaksumusele; jooksev hooldus ja remont kajastatakse perioodikuluna. Õiglase väärtuse meetodil võetakse parenduste lisandunud väärtust arvesse aruandekuupäeva ümberhindluses. Seetõttu ei saa parenduse arvet ja ümberhindlust vaadata teineteisest sõltumatult.

17. Kinnisvara õiglane väärtus vajab põhjendatud hinnangut

Portaali kuulutuse hind või juhatuse soovitud müügihind ei ole piisav alus. RTJ 6 nõuab õiglase väärtuse hindamisel ettevõttevälise professionaalse hindaja abi, välja arvatud siis, kui ettevõttes on vastava kvalifikatsiooniga spetsialist. Hinnang peab lähtuma aruandekuupäeva tingimustest ning selle eeldused ja tõendid tuleb säilitada.

Allikad: RTJ 6, punktid 5–6, 11–16 ja 24–29; RTJ 9, punktid 31–40; RTJ 1, punktid 69–73.

18–21. Mets, kaubad, krüptovara ja arendus

18. Metsamaa ja kasvavad puud ei ole üks ja sama vara

Bioloogilise vara käsitlusse kuuluv kasvav mets tuleb eristada maast. Ka langetatud puit ei ole enam kasvav bioloogiline vara. RTJ 7 järgi kasutatakse üldjuhul õiglast väärtust miinus müügikulutused, kui seda saab usaldusväärselt hinnata mõistliku kulu ja pingutusega; muudel juhtudel soetusmaksumuse meetodit. See ei ole vaba meetodivalik. Mikroettevõtja lühendatud aruandes kehtib soetusmaksumuse erand.

19. Kaubeldav kaup või väärismetall ei tähenda automaatselt õiglast väärtust

Tavalisi varusid kajastatakse üldjuhul soetusmaksumuse ja neto realiseerimisväärtuse madalamas väärtuses. Teatud kaubavahendajatele on ette nähtud erikäsitlus õiglases väärtuses, millest lahutatakse müügikulutused, kuid seda ei saa laiendada igale ettevõttele, kes ostab kulda, vilja või naftat. Füüsiline kuld, kullafondi osak ja kullaga seotud tuletisinstrument annavad erinevad õigused ning võivad vajada erinevat arvestust.

20. Krüptovara ei ole reegliteta valdkond

Juhatus peab valima vara sisule vastava põhjendatud arvestuspõhimõtte, lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist ja Raamatupidamise Toimkonna tõlgendusest RTT 1. Pelgalt sõna „krüptoraha” ei õigusta kajastamist raha real. Samuti ei sobi kõigile tokenitele üks arvestusmudel. Vaata täpsemalt krüptovara raamatupidamise juhendit.

21. Arenduskulu ei saa bilanssi tõsta ainult kasumi parandamiseks

Uurimisväljaminekud kajastatakse kuluna. Arendusväljaminekute puhul tuleb kontrollida RTJ 5 tingimusi ja ettevõtte arvestuspõhimõtet; valikut tuleb rakendada järjepidevalt kõigile arendusväljaminekutele. Kapitaliseerimine eeldab muu hulgas tehnilist teostatavust, kavatsust ja ressursse projekt lõpetada, tulevast majanduslikku kasu ning kulude usaldusväärset mõõtmist. Varem kuluks kantud summasid ei saa lihtsalt hiljem varaks tagasi pöörata.

Allikad: RTJ 4, punkt 19; RTJ 5, punktid 38–41; RTJ 7, punktid 12–14; RTT 1 ja Raamatupidamise Toimkonna kommentaarid.

Mida enne aruande lõpetamist kontrollida?

• Leping ja omanik. Kas vara või selle kasutusõigus on ettevõtte kontrolli all ning õigused on õigesti liigitatud?
• Meetod ja aruandevorm. Kas valitud hindamine sobib selle vara ja koostatud aruandega?
• Perioodi tulemus. Kas intress, tasud, ümberhindlused ja allahindlused on kajastatud õiges perioodis?
• Tõendid. Kas alles on väljavõtted, hinnainfo, lepingud ja hinnangute põhjendused?
• Järjepidevus. Kas meetodid ja muudatused on dokumenteeritud ning aruandes nõutud info avaldatud?

Uue instrumendi ostmisel tasub selle arvestus enne raamatupidajaga läbi rääkida. Aastalõpus on puuduvaid andmeid ja valesti liigitatud tehinguid märksa raskem korrastada.

Allpool on ajalooline kommentaar. See on säilitatud algsel kujul; vastus mikroettevõtja aktsiate hindamise küsimusele on uuendatud artikli punktis 1.