
Raamatupidamisbüroo omanikul on vaja uusi kliente, paremat hinda ja tõhusamat töökorraldust. Aga kõige selle arendamiseks peaks jääma aega üle klienditööst. Just siin ongi paljude büroode kõige valusam koht.
Üks 2026. aasta küsitlusele vastanu kirjutas, et ta sooviks mingeid töölõike automatiseerida ja AI kasutusele võtta
. Sama vastuse lõpus seisab: aega kahjuks napib.
See võtab seekordse küsitluse tulemused hästi kokku. Võimalusi oma tööd paremini korraldada on palju. Nende leidmine, läbiproovimine ja igapäevatöös kasutusele võtmine vajab aga aega, mida bürooomanikul parasjagu ei ole.
Küsisin raamatupidamisbüroode omanikelt nende peamiste murede kohta ka 2017. aastal. Tookord olid esikohal klientide leidmine, madal hinnatase ja tihe konkurents. 2017. aasta küsitluse kokkuvõtet „Millised on raamatupidamisbüroo omanike mured?” saad lugeda siit. Nüüd, üheksa aastat hiljem, on paljud toonased laused endiselt tuttavad. Murede järjestus on siiski muutunud.
Raamatupidamisbüroo omanike peavalud: 2017 ja 2026
2017. aasta küsitlusele vastas 33 inimest. 2026. aasta küsitluses oli 3. novembri hommikuks 75 vastust. Üks vastaja jättis valikvastustega küsimuse tühjaks, seega arvutasin selle aasta osakaalud 74 vastaja põhjal.
| Mure | 2017 | 2026 |
|---|---|---|
| Ei ole aega uusi tehnoloogilisi võimalusi uurida ja rakendada | 42,4% | 63,5% |
| Raamatupidamisteenuse hinnatase turul on liiga madal | 69,7% | 60,8% |
| Uute klientide leidmine on raske, ettevõte ei kasva piisavalt | 69,7% | 51,4% |
| Turul on väga palju teenuseosutajaid, raske on konkureerida | 66,7% | 48,6% |
| Aega on liiga vähe | 36,4% | 44,6% |
| Seadusemuudatustega kursisolek nõuab liiga palju aega | 36,4% | 44,6% |
| Kasum on liiga väike | 33,3% | 36,5% |
| Uute töötajate leidmine on keeruline | 18,2% | 14,9% |
| Olemasolevad tehnoloogilised võimalused ei ole piisavad | 27,3% | 13,5% |
| Töö efektiivsus on liiga madal | 15,2% | 13,5% |
Valida sai mitu muret, mistõttu protsendid ei summeeru sajaks. Tegemist on vabatahtlike küsitluste, mitte kogu sektorit esindava uuringuga. Ka vastajaskonnad võivad erineda. Võrdlus kirjeldab nende kahe küsitluse vastuseid. Allpool toodud tsitaadid pärinevad vastajate vabavastustest ja on esitatud anonüümselt.
Kõige sagedamini märgiti seekord ajapuudust uute tehnoloogiliste võimaluste uurimiseks ja rakendamiseks: 47 inimest 74-st ehk 63,5%. Samal ajal nimetas olemasolevaid tehnoloogilisi võimalusi ebapiisavaks varasemast väiksem osa vastajatest.
Minu jaoks on see võrdluse kõige kõnekam koht. Bürooomanik näeb võimalusi, kuid tal on raske leida aega, et neist oma töös kasu saada.
„AI enda heaks tööle panemine”
Üks vastaja nimetas oma suurimaks mureks AI enda heaks tööle panemine
. Uudiseid lugedes tundub talle, et mujal teevad AI-agendid juba suurema osa tööst ära. Oma kogemust kirjeldab ta nii:
„aga mina siin maadlen sellega, et ei suuda AI-d isegi mitte keerukamaid faile vigadeta sorteerima õpetada :)”
Teine vastaja arendab ja katsetab juba büroosisest AI-tööriista, kuid ka teda vaevab küsimus, kas automatiseerimine edeneb piisava ulatuse ja kiirusega.
Need on väga erinevad lähtekohad. Ühel on vaja tööle saada esimene kasulik töövõte, teisel kontrollida ja arendada juba suuremat lahendust. Mõlemal on igapäevane klienditöö samal ajal laual.
Ka tehnoloogiamured ei piirdu AI-ga. Vastustes kirjeldatakse tarkvara kallinemist ja soovi alternatiive võrrelda. Programmi vahetamine on keeruline, kui töö peab jätkuma ja kliendid kasutavad sama tarkvara.
Seetõttu tasub õppimist alustada oma konkreetsest tööülesandest. Mida ma praegu käsitsi teen? Millist tulemust vajan? Kuidas kontrollin, et see sai õigesti tehtud? Nii on lihtsam hinnata ka uut tööriista ja otsustada, kas selle kasutuselevõtt tasub ära.
„Kas saaks teada, kuidas on teistel hind kujundatud?”
Liiga madalat hinnataset nimetas 60,8% vastajatest. See oli üks suurimaid muresid ka 2017. aastal ja püsib kõrgel kohal praegugi.
Üks vastus ütleb:
„Tundub, et meie büroos on teenuse hind liiga väike, kuigi kliendid ei saa sellest aru. Kas saaks teada, kuidas on teistel hind kujundatud?”
Teine vastaja kirjeldab, kuidas klientidele selgitamiseks ja küsimustele vastamiseks kulub nii palju aega, et kokkulepitud kuutasust arvutatud tunnitasu jääb väga madalaks. Lisaarve esitamine tundub talle samal ajal kliendi kaotamise riskina.
Siin tasub kõigepealt vaadata, mida kuutasu tegelikult sisaldab. Kas selle sees on ka kõik lisaküsimused, puuduvate dokumentide küsimine, varasemate vigade parandamine ja kiire reageerimine? Kui need tegevused jäävad töömahu hindamisel arvestamata, võib pealtnäha mõistlik hind osutuda büroo jaoks kahjumlikuks.
Teiste hinnastamise kogemusest võib palju õppida. Enda hinna otsustamiseks on aga vaja näha oma ajakulu ja kliendiga sõlmitud kokkuleppeid. Mõnikord vajab muutmist hind, mõnikord teenuse sisu või piirid, mõnikord kõik kolm.
Automatiseerimine lisab siia oma surve. Üks vastaja toob välja klientide arvamuse, et raamatupidamises seal ei ole mitte midagi teha
, sest kõik on juba nii lihtsaks tehtud
. Seda olulisem on osata selgitada, milline kontroll, vastutus ja nõustamine sinu teenuses sisaldub.
Uusi kliente on vaja, aga töö käib juba igal nädalapäeval
38 vastajat märkis, et uusi kliente on raske leida. Neist 17 nimetas samal ajal ka üldist ajapuudust.
See olukord on väikese büroo omanikule ilmselt tuttav. Tulu võiks olla rohkem, aga tööpäeva pole enam kuigi palju ruumi juurde panna. Üks vastaja kirjeldab seda nii:
„Uute klientide leidmine on kõige keerulisem ja seetõttu on tekkinud olukord, kus klientide hoidmise nimel teeme tööd igasugustel nädalapäevadel ja kellaaegadel.”
Ühes teises vastuses on lühike lause:
„Ei saa puhata, kui olen ainus teenuseosutaja firmas.”
Ka 2017. aastal kirjutati, et puhkuse võtmine on raske, sest asendajat pole ja teise inimese kurssiviimine võtab aega. Üheksa aastat hiljem on see mure endiselt olemas.
Siin jõuame küsimuseni, millist ettevõtet omanik endale ehitada tahab. Eesmärk võib olla suurem büroo ja rohkem töötajaid. Aga sama mõistlik eesmärk on paremini tasustatud töö, selgemad kliendikokkulepped ja võimalus mõnikord arvuti rahuliku südamega kinni panna.
Kui kõik erandid, tähtajad ja kliendiga tehtud kokkulepped on omaniku peas, vajab tähelepanu töökorraldus. Nende kirjapanek ja asendamise läbimõtlemine võivad olla sama tähtsad arengusammud kui uue kliendi leidmine.
„Lihtsas keeles ja arusaadavalt”
Seadusemuudatustega kursisolekut pidas ajamahukaks 44,6% vastajatest. Üks kommentaar kirjeldab väga täpselt, millist abi oodatakse:
„Vahel ei saa arugi mida muudeti, miks ja kuidas seda oma töös rakendada. Lihtsas keeles ja arusaadavalt nt koos näidetega kuidas oli enne ja kuidas seda koos muudatusega teha.”
See on hea meeldetuletus ka mulle koolitajana. Raamatupidajal on vaja aru saada, millist klienti muudatus puudutab, mida tuleb oma töövõttes muuta ja kuidas seda kliendile selgitada.
Sama kehtib tehnoloogia õppimise kohta. Tööriista võimaluste tutvustusele peaks järgnema näide: millise raamatupidamise ülesande juures sellest abi on, millised andmed ette anda ja kuidas tulemust kontrollida.
Erialane areng hõlmab järjest rohkem ka andmete kvaliteeti, tööprotsesside mõistmist ja automatiseeritud töö kontrollimist. Kõik need oskused mõjutavad seda, kui usaldusväärne on lõpuks kliendile antav raamatupidamisinfo.
Esimene samm võib olla üks korduv töölõik
Ajapuuduse korral on mõistlik valida alustuseks üks tegevus, mis ikka ja jälle päeva sisse sööb. Küsitluses kirjeldati näiteks dokumentide tagaajamist:
„Pidevalt tuleb küsida ja küsida puuduvaid dokumente ning kontrollida ja kontrollida millised puuduvad dokumendid on juba saadetud ja millised ikka veel puudu”
Selle mure lahendamiseks võiks kõigepealt kokku leppida, kus puuduvate dokumentide nimekirja peetakse, kes seda uuendab ja mida klient näeb. Seejärel saab vaadata, kas olemasolev tarkvara aitab meeldetuletusi saata või saab mõne osa tööst automatiseerida.
Vali üks klient või üks töölõik ja katseta. Vaata, kas päriselt jäi vähemaks käsitööd, korduvat küsimist ja parandamist. Sellest kogemusest on järgmise sammu valimisel rohkem abi kui veel ühest pikast tööriistade nimekirjast.
Profiklubi: tule oma küsimusega, õpi omas tempos
Kui töötad üksi või juhid väikest raamatupidamisbürood ja tundsid end neis vastustes ära, kutsun sind Raamatupidajate Profiklubisse.
Küsitluses kõlanud AI enda heaks tööle panemine
, Lihtsas keeles ja arusaadavalt
ning kuidas on teistel hind kujundatud?
on head näited küsimustest, millega ei pea üksi jääma.
Profiklubis ühendame raamatupidamise ja maksude teemad praktilise AI ja automatiseerimise õppimisega. Igal kuul, välja arvatud juulis, toimub kolm kohtumist:
- Erialane veebiseminar aitab läbi mõelda raamatupidamise ja maksude küsimusi, muudatusi ning nende rakendamist.
- AI ja automatiseerimise praktikumis katsetame konkreetseid tööriistu ja töövõtteid.
- Küsimuste-vastuste kohtumisel saad tulla oma küsimusega või kuulata, millega teised raamatupidajad tegelevad.
Kohtumised toimuvad Zoomis. Foorum, salvestused ja tööfailid on Skoolis, nii et saad õppida endale sobival ajal. Võid alustada sellest, et õpid oma protsesse paremini kirjeldama ja lahendusi tellima. Kui tahad tehnilisemalt kaasa teha, saad ka ise katsetada.
Individuaalne liikmesus maksab 49 USA dollarit kuus või 450 USA dollarit aastas. Lõplik summa koos võimaliku käibemaksuga kuvatakse Skooli kassas. Büroodele on mitme inimese liitumiseks eraldi tingimused ja arvega tasumise võimalus.
Tutvu Profiklubiga ja vali endale sobiv liitumisviis. Alustuseks piisab ühest küsimusest, mille lahendamine sinu tööpäeva kergemaks teeks.
Leave A Comment