1. Kaugtöö Eestis läbi oma firma,  kliendid Eestis

Raamatupidaja, kes osutab oma Eestis asuvatele klientidele raamatupidamisteenust läbi interneti, paiknedes ise Tallinna korteris, Hiiumaa suvilas või Võru metsatalus (ehk siis – Eestis).

Tegevus lihtne, selge, tavapärane, koduses turvalises maksukeskkonnas ja mingeid täiendavaid maksuriske ei teki. Ainult kontoripinna rendikulusid ei lisandu ning isiklikku kontakti klientidega on vähem. Väga oluline on, et oleks pidevalt tagatud kvaliteetne internetiühendus, soovitavalt dubleeritud (eriti talvel ja väljaspool pealinna).

Antud juhul tähendab asukohavaba äri vaid seda, et raamatupidaja asukohal ei ole tähtsust.

Neid elukutseid, kus niimoodi on võimalik tegutseda, on tegelikult väga palju. Raamatupidamine, juriidiline nõustamine, virtuaalassistendi töö, turundus, kõikvõimalikud konsultatsioonid, kirjutamine, kujundamine …

Miks inimesed arvavad, et peamine võimalik töövorm on kobaras kallil kontoripinnal istumine, kulutades hulk aega ja raha tööle- ja kojusõiduks ning lisaks veel tööriietusele ja töölõunatele?

Sõltub muidugi iseloomust, introvertsetele inimestele sobib omaette töötamine ilmselt paremini, ekstravertsed hakkavad suhtlemisest puudust tundma. Üksindust leevendavad Eestisse loodud kaugtöökeskused. Väga vahva lahendus, mis võimaldab ühelt poolt mitte kodust kaugele minna ja teiselt poolt siiski soovi korral sarnaste töötajatega suhelda.

Kui tegemist on tavapärase töösuhtega ja töötaja töötab lihtsalt enamasti oma kodust (kodukontorist), siis nimetataksegi seda tavaliselt kaugtööks. Mõõdetava tulemusega ja mitteajakriitiline kaugtöö kasvab tihtilugu üle ettevõtluseks, kui töötaja mõistab selle kasulikku efekti oma rahakotile.

2. Töö Eestist välismaa klientidele

Nii kui hakkame Eestist välja liikuma, lähevad nõuded kõrgemaks, samas muidugi kasvab oluliselt potentsiaalne turg ja võimalik tulubaas.

Lihtsam variant on see, kui müüja füüsiliselt Eestisse jääb. Näiteks võib raamatupidaja oma Eesti kodust rahulikult Soome ettevõtja jaoks raamatupidamist teha, aga ta peab juba aru saama soome keelest ning teadma Soome raamatupidamise ja maksuarvestuse nõudeid.

Kui pead oma kunstiteoste internetipoodi ja oled käibemaksukohuslane (40 000 eurot aastakäivet koguneb päris kiiresti!), pead juba teadma, kuidas erinevate klientide arvetele käibemaksu lisada (Eesti: 20%, EL eraisik või mittekäibemaksukohuslasest juriidiline isik: 20%; EL käibemaksukohuslasest ettevõtja või mitte-EL isik: 0%).

Kokkuvõtlikult – rahvusvaheline maksustamine ei ole veel teemaks, pead teadma Eesti seaduste nõudeid teenuste ja kauba ekspordile ning vajadusel sinu tegevusega otseselt seotud sihtkohariigi kohalikke reegleid.

3. Liigud ise Eestist välja – tõeline asukohavaba äri

Kui sa liigud ise (või sinu töötaja) füüsiliselt Eestist välja, pead juba teadma peamisi rahvusvahelise maksustamise reegleid. Internetipõhise kaugtöö kohta need reeglid üldiselt ei rakendu, kuna need reeglid on lihtsalt nii vanad ja interneti võludega ei osatud siis veel arvestada.

Mõned näited.

Vahetevahel Soomes  töötav arst peab oskama kaaluda, kas kasulikum on töötada osalise koormusega töölepinguga Soome haiglas või töötada läbi oma firma, sõlmides lepingu läbi vahendusfirma?

Kui saadad oma töötaja Soome ajutiselt tööle, pead teadma, et ta liigitub renditöötajaks ning pead kohe hakkama Soome makse maksma. Isegi siis, kui saadad ühest oma ettevõttest ajutiselt teise ettevõttesse haigestunud töötajat asendama kuuks ajaks. Teatud juhtudel võib olla veel selline põnev kombinatsioon, et tulumaksu maksad Soome riigile ja sotsiaalmaksu Eesti riigile. Või selgub, et hiljem Eestis töötades makstud puhkusetasult tahab ka Soome riik oma osa saada.

Käies paar korda nädalas Helsingi turul lilli müümas (või näiteks kuskil ettevõttes IT-seadmeid hooldamas, peamine, et regulaarselt ja samas asukohas) võib sul tekkida Soomes püsiv tegevuskoht. Lühidalt tähendab see seda, et pead end Soome maksuametis arvele võtma ja hakkama makse maksma Soomes teenitud kasumilt. Samas, kui müüd igal nädalal erineval turul lilli, siis ei pruugi tekkida, oma tegevuse planeerimine tasub siinkohal kindlasti ära.

Eestis väikefirmat omav konsultant, kes kolib aastaks Hispaaniasse ja jätkab sealt töötamist, võib jahmunult avastada, et kuna firmat juhitakse nüüd Hispaaniast, loeb Hispaania riik tema firmat nüüd enda omaks ja nõuab erinevate aruannete esitamist ja maksude maksmist.

Osalise ajaga Eestis ja osalise ajaga Soomes töötav arst seisab dilemma ees, kumma riigi maksuresident ta nüüd ikkagi on ja kuidas ta kummaski riigis oma isiklikke tuludeklaratsioone esitama peab? Ja kas kuskil on vaja makse juurde maksta? Maksuresidentsusest kirjutan hiljem eraldi postituse, see on omaette pikk teema.

Venemaaga äri ajav ärimees ei tea arvestada, et Eestil Venemaaga maksulepingut ei ole ning on ühel päeval silmitsi faktiga, et tulebki mõned maksud topelt maksta.

Väga paljud ei oska neid riske karta ja toimetavad rõõmsalt edasi, seni kuni saabub kuri kiri teise riigi maksuametilt. Siis on viimane sekund abi otsida, võõrkeelse ametliku kirja ignoreerimine ei ole mõistlik mõte. Inimene on siiski veidi nutikam olevus kui jaanalind, kellele meeldib pead liiva alla peita. Abi võib olla hiljaks jäänud, kuna mineviku tegevust enam muuta ei saa. Teinekord päästab aga see, et kohalikud maksuametnikud ei pruugi maksulepingute tingimustega kursis olla.

Paljud Eesti raamatupidajad ei tea, mis on rahvusvaheline maksustamine, ei tea seda ka paljud  meie maksuameti töötajatest. Eesti maksuametis olla kaks inimest, kes seda teemat korralikult valdavad.

Ma ei loe ennast kindlasti rahvusvahelise maksustamise tippspetsialistiks (neid on Eestis vaid mõned üksikud) ja keerulisi offshore-skeeme ma koostada ei oska. Samas tavapärasemaid probleeme ja lahendusi ma siiski tean. Alati ei ole ju vaja kohe varblast kahurist laskma hakata.

Kui sinu professionaalsete teenuste asukohavaba äri vajab endale pädevat raamatupidajat, oled lahkelt Pilvebüroo kliendiks oodatud, võta ühendust!