Piiratud käibemaksukohuslane

Piiratud käibemaksukohustuslaseks võib üllatuslikult muutuda iga juriidiline isik, sh MTÜ, või FIE, kes ei ole juba käibemaksukohustuslane. Näiteks kui ta ostab Saksamaalt e-raamatu, tellib Facebookist reklaami või USA-st mõne arvutiprogrammi.

Kui ettevõtja on juba käibemaksukohustuslane, siis ei ole see teema talle oluline. Küll on see aga oluline paljudele pisifirmadele, kelle käive jääb alla nõutud 40 000 euro piirmäära.

Mida “piiratud käibemaksukohuslane” reaalselt tähendab?

Piiratud käibemaksukohustuslane peab esitama osalise käibedeklaratsiooni (ainult sel kuul, kui toimus tehinguid), deklareerima oma välismaalt ostetud ostud ja tasuma neilt käibemaksu 20%:

  1. Euroopa liidust ostetud kaupadelt, kui on ületatud piir 10 000 eurot (soovi korral ka varem, aga siis enam ümber mõelda ei saa),
  2. Euroopa liidust või välismaalt ostetud „virtuaalsetelt“ teenustelt, alates juba esimesest ostust.

Seda ei pea iseenesest kartma, midagi üüratult keerulist ei ole ja summad tõenäoliselt ei ole ka suured. Peab lihtsalt teadma, et selline asi on olemas ja õigel ajal avalduse ära tegema.

Piiratud käibemaksukohustuslane saab endale käibemaksunumbri ja selle esitamisel peavad EL tarnijad esitama talle arved ilma käibemaksuta. Kui müüja riigis on käibemaks kõrgem, siis võib selline lahendus olla isegi kasulik. Mitte-EL arved on tihti niigi käibemaksuta, seega võivad need teenused või kaubad muutuda kallimaks.

Teoreetiliselt peaksid nt USA-s asuvad ja eraisikutele „virtuaalseid teenuseid“ müüvad firmad end EL-s käibemaksukohustuslaseks registreerima. Reaalsuses pole suur osa neist sellest kohustusest kuulnudki.

NB! Oma müügiarveid esitab piiratud käibemaksukohustuslane endiselt ilma käibemaksuta ja Eesti ostuarvetelt ostukäibemaksu tagasi küsida ei tohi.

Millised teenused teemaks on?

KMS §5 10lg toob ära „virtuaalsete“ teenuste loetelu, vt täpne loetelu postituse lõpust.

Kui mõelda, mida üks tänapäevane väikeettevõtja võiks tarbida, siis elulisemad näited oleksid:

p.2 nimetatud reklaamiteenus – näiteks ostad Facebookist või Adwordsist reklaamiteenust,

p.3 andmetöötlusteenuse alla kuuluvad kõik, mis on seotud andmete elektroonse jagamisega, näiteks tellid endale Dropboxi tasulise paketi.

p.8 elektrooniliselt osutatav teenus – mõeldud on selliseid teenuseid, mida osutatakse automaatselt, minimaalse inimpoolse sekkumisega ja mida ilma infotehnoloogia abita osutada ei saaks. Sealhulgas näiteks tarkvara ostmine (ilma füüsilise kandjata, automaatselt allalaaditav), mängud, mobiiliäpid, õpikeskkondade ja foorumite tasud, internetipoe teenustasud, e-raamatud, kõikvõimalikud muud digitaaltooted, veebimajutuse teenustasu jne.

Ainuüksi suhtlemine meili teel teise inimesega ei muuda teenust elektroonseks teenuseks. Samuti ei käi selle reegli alla kaubad (nt paberraamatud), mida vaid tellitakse läbi arvuti. Füüsiliselt liikuvate kaupade jaoks on teised reeglid. Samuti ei kuulu siia reegli alla transpordiarved (nt lennukipilet) ja majutusteenused.

KMS §10 lg5

Teenused, mille ostmine väljastpoolt Eestit toob endaga kaasa piiratud käibemaksukohuslaseks registreerimise kohustuse:

  1. Intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine;
  2. Reklaamiteenus;
  3. Konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus;
  4. Finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus;
  5. Tööjõu kasutada andmine;
  6. Vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine;
  7. Elektroonilise side teenus, kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine;
  8. Elektrooniliselt osutatav teenus (vt loetelu allpool),
  9. Maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võrgule ligipääsu võimaldamine ja maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia edastamine võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused;
  10. Välisõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühiku võõrandamine;
  11. Tasu eest käesoleva lõike punktides 1–10 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.

KMS§2 lg4

Elektrooniliselt osutatav teenus:

  1. Veebikeskkonna võõrandamine;
  2. Veebi administreerimine;
  3. Programmi ja seadme kaughooldus;
  4. Elektrooniliselt edastatava tarkvara võõrandamine ja uuendamine;
  5. Elektrooniliselt edastatav pilt, tekst ja informatsioon ning elektroonilise andmebaasi kasutamise võimaldamine;
  6. Elektrooniliselt edastatav muusika, film ja mäng, sealhulgas hasartmäng;
  7. Elektrooniliselt edastatav poliitiline, kultuuri-, spordi- ja teadusalane ning meelelahutuslik ülekanne;
  8. Elektrooniline kaugõpe ning muud eelnimetatud teenustega sarnanevad teenused. Kui teenuse osutaja ja teenuse saaja suhtlevad elektroonilisel teel, ei loeta teenust seetõttu elektrooniliselt osutatavaks teenuseks.

Kuna käibemaksureeglid on EL-s ühtlustatud, siis ka Eesti käibemaksuseadust tuleb tõlgendada EL käibemaksudirektiivi kaudu. Kes tahab piiratud käibemaksukohuslase kohta täpsemalt uurida, siis elektrooniliselt osutatavaid teenuseid kommenteerib EL käibemaksudirektiivi rakendusmääruse IV peatükk artikkel 7, tekst asub siin.

| muudetud 26.04 2021 |