Sinu tulevane pension sõltub suures osas su praegustest otsustest.

Ettevõtjal on võimalusi maksude planeerimiseks rohkem, aga vastavalt on ka vastutus oma otsuste eest suurem.

Kui maksad omale vähem töötasu ja osa tulust võtad dividendidena, siis pead arvestama ka selle tagajärjega, et riiklik pension ja kogumispension on vastavalt väiksemad. Seega tuleb endal rohkem investeerimisega tegeleda.

1. sammas ehk riiklik pension – arvestamise metoodika on päris keeruline ja osaliselt sõltub töötasust. Samas arvestades, et sisuliselt on tegemist USA sotsiaalabi analoogiga, siis suure tõenäosusega tulevikus on riiklik pension kõigil enamvähem sama pisike.

Vanaduspensionile saab praegu minna 62,5a vanuselt, 1961. a sündinud inimestel tekib pensioniõigus 65a vanuselt (aastal 2026) ja kindlasti nihkub see piir edasi.

2. sammas ehk kohustuslik kogumispension – kohustuslik on süsteemiga liitumine alates 1983. a sündinutele, vanematele oli liitumine vabatahtlik. Pensioniiga on sama mis riigipensionil ja varem seda raha kätte ei saa.

Töötaja maksab (läbi tööandja kinnipidamise ja maksuameti) enda valitud fondi 2% oma brutopalgast, riik lisab omalt poolt veel 4% brutopalgast juurde (erandina 6% aastatel 2014-2017 neil, kes jätkasid masu ajal sissemaksete tegemist või kes tegid omapoolse makse suurendamise avalduse). Teoreetiliselt väheneb selle võrra 1.samba suurus, praktiliselt selle aspektiga eriti arvestada pole mõtet.

Kogumispensioni osas on kindlasti vaja hoolikalt valida, millisesse fondi oma raha suunata.

Valik on nigel, sobiv oleks võimalikult madala haldustasuga indeksfond, aga sellist praktiliselt Eestis saadaval ei ole. Nordea fondid on enamvähem sinnapoole.

Fondide tulemuste kohta saab infot siit.

Kas neist kahest sambast piisab?

2013. a lõpu seisuga oli keskmise vanaduspensioni suuruseks 331 eurot, mis moodustas riigi keskmisest netopalgast (778 eurot) ca 43%.

Eesti riigi arvestuste kohaselt peaks keskmisepalgalise töötaja saadav pension tulevikus jääma praktiliselt praegusele suhtelisele tasemele: ka aastal 2050 on saadav pension ca 43% eelnevast netotöötasust. Samas muutub aga oluliselt saadava pensioni allikas. Kui praegu koosneb pension veel praktiliselt ainult I sambast, siis aastaks 2050 on I ja II sambast saadavate pensionide osakaalud sisuliselt võrdsed. See tähendab, et I samba pensionide osakaal langeb, ent seda langust kompenseerib II samba väljamaksete suurenemine.

Näiteks, praegu 29a inimene, kes läheb aastal 2050 65a vanusena pensionile (khm, väga tõenäoliselt küll hiljem) hakkab saama ca poole võrra vähem riiklikku pensioni kui praegu, lisaks saades teist niipalju teisest sambast. Eeldusel, et ta on kogu aeg olnud enamvähem keskmisepalgaline. Teine sammas sõltub otseselt inimese palgast, esimene on „solidaarne”. Reaalselt ilmselt esimest sammast vähendama ei hakata, küll aga ei suurendata seda samas tempos võrrelduna keskmise palga kasvuga.

Nüüd tuletame meelde, et keskmisest rohkem palka saab vaid ca 35% töötajatest, seega 65% saab alla keskmise. Nendel 2/3 inimestel on seega I+II samba sissetulek suhteliselt väiksem võrreldes praeguste pensionäridega. 1/3 kõrgemapalgalistel on suurem, aga kaugeltki mitte piisavalt säilitamaks nende senist elustandardit.

Kui sul omal täiendavaid sääste ja investeeringuid ei ole, tuleb sul töötada tõenäoliselt vähemalt 70a vanuseni (kui mitte kauem) ja ka peale seda elada umbes sama kitsalt nagu praegused pensionärid, ka siis kui kogutakse teise sambasse lisaks. Ilma teise sambata on elu veel kehvem.

Järeldus eelnevast: I+II sammas ei ole piisav, et rahulikult oma pensionipõlve veeta.

Mis variandid veel on?

Maksusoodustustega pensionikogumisvõimalused on veel vabatahtlik kogumispension, investeerimiskonto ja äriühingu kasutamine.

3.sammas ehk vabatahtlik kogumispension – tulumaksusoodustusega kogumisvõimalus.

Tulumaksusoodustus rakendub sissemaksetele (21% sissemaksetest saad tuludeklaratsiooni kaudu tagasi; samuti on nüüd võimalik jooksvalt sissemakseid teha tulumaksuvabalt) ning väljamaksed on tulumaksuvabad, alates 55a vanusest. Raha saad vajadusel ka varem kätte, aga tulumaks peetakse kinni.

Maksimaalne iga-aastane soodustus sissemaksetelt on 15% brutotasust, aga mitte üle 6000 euro.

Ratsionaalne valik ka siinkohal on valida võimalikult madala haldustasuga indeksfond, sellist pakub jällegi vaid Nordea (kuigi nende haldustasu on indeksfondi kohta ikkagi häbematult kõrge).

Investeerimiskonto – tavaline väärtpaberikonto, mille deklareerid tuludeklaratsioonis investeerimiskontoks. Maksusoodustus on vaid selles, et väärtpaberi müügilt ei pea tulumaksu tasuma, kui selle arvelt uusi väärtpabereid ostad ning sissemaksete ulatuses saad tulevikus raha maksuvabalt välja võtta. Tulumaksu edasilükkamine, mitte maksuvabastus.

Investeerimine äriühingu kaudu – sisuliselt sama kui investeerimiskonto, vahepealsetelt müükidelt tulumaksu ei maksa ja sissemakstud raha saad maksuvabalt tagasi, sissemakseid ületavalt osalt maksad tulumaksu. Miinuseks kohustus raamatupidamist korraldada ja plussiks võimalus valida investeerimiseks ka muid instrumente, nt kinnisvara või väärismetallid.

Kui valida ettevõtlusvormiks täis- või usaldusühing , siis aastaaruandeid äriregistrile esitama ei pea – ja seega puudub naabrimehel ka võimalus su rahakotti piiluda. Äriühingu kaudu investeerimisel on ebameeldivaim aspekt just see, et aastaaruanded on avalikud.

Raamatupidamise korraldamisest ja maksuarvestuse jälgimisest muidugi ei pääse, kuid kui tehinguid on vähe ja maksustatavaid kulusid ei ole, siis pole ka see keeruline ega kallis kohustus.

Kas investeeringuid võib hoida ka samas ettevõttes, mis tulu teenib?

Kui äriühingu tegevus on seotud riskidega ja reaalne võimalus on majanduse halvenemise korral pankrotti minna (nt jaekaubandus ja toitlustus), siis tasuks hoida omakapital minimaalne, kasum dividendina välja võtta ja raha paigutada teise ettevõttesse. Pead maksma vahepeal küll tulumaksu, aga selle raha saad hiljem investeerimisühingust maksuvabalt tagasi.

Äriühingu pankroti korral häviksid muidu ka su isiklikud investeeringud. Osaniku vastutus on piiratud vaid omakapitaliga (kui sa just pangale isiklikku käendust laenu eest pole andnud) ja juhatus vastutab samuti vaid siis, kui on pahatahtlikult tegutsenud.

Kui äriühing on loodud vaid väikesemahuliseks kõrvaltööks ja reaalsed äririskid praktiliselt puuduvad, nt osutad põhitöö kõrvalt erialaseid konsultatsioone või müüd Etsys ehteid, siis võib investeeringud muidugi ka samas ettevõttes hoida.

Oma ettevõte kui üks pensionisammas?

Kui oled üles töötanud kasumlikult tegutseva ettevõtte, siis on see võimalus mingil momendil müüki panna. Eelduseks muidugi see, et ettevõttel on palgalised töötajad ja ettevõte suudab toimida ka ilma sinuta – nt kohvik, ilusalong või veebipood. Väikeettevõtte hinnaks on ca mõne aasta ärikasum.

PS. Loe ka teisi postitusi samast seeriast