Eestis on võimalik osaühing asutada ilma osakapitali sissemakseta, sellisel juhul on äriregistris ettevõtte juures vastav märkus – “asutatud sissemakset tegemata”.

Osakapital tasuks mingi aja jooksul siiski sisse maksta. See jätab ettevõttest veidi soliidsema mulje ja samuti on siis võimalik endale dividende maksta.
Osakapitali sissemakse saab teha rahas või mitterahalise sissemaksena.

1. Rahaline osakapitali sissemakse

Kõigepealt tuleb enda isiklikult pangakontolt ettevõtte pangakontole kanda raha üle osakapitali ulatuses (tavaliselt 2500 eurot), selgitusega “osakapitali sissemakse”. Mitmes osas osakapitali sissemaksmine on täiesti OK. See on ka üks põhjus, miks ettevõttel peab olemas olema “päris” pangakonto ja ei piisa Paypalist või TransferWise borderless-accoundist vms moodsast lahendusest. Need ei saa väljastada Äriregistrile õiendit osakapitali sissemakse kohta. Sissemakse võiks tulla ikkagi omalt kontolt ülekandena. Automaadist sissemakset ei tasu teha, siis ei ole näha, kes seda tegi ning mille jaoks. Samuti ei kõlba sissemakset teha ettevõtte kassasse. Äriregister nõuab kande tegemiseks panga kinnitatud maksekorraldust.

Äriregistrile teatamine

Seejärel tuleb Äriregistrile esitada avaldus ettevõtte andmete muutmise kohta ning panga tõend sissemaksete kohta.

Avalduse esitamiseks tuleb ID-kaardiga sisse logida ettevõtjaportaali ja liikuda edasi vastavalt etteantud protseduurile. Vahepeal suunatakse riigilõivu tasumisele (18 eurot). Avaldust ette valmistada ei ole vaja, valikud antakse ette, mille vahel valida.

Äriregistrile tuleb esitada (ÄS §145 lg2) ettevõtte (mitte maksja!) panga poolt kinnitatud õiend rahalise sissemakse laekumise kohta ettevõtte kontole. Pangast tuleb nõuda digiallkirjastatud (DDOC või BDOC) õiend, skännitud paberõiendit Äriregister ei tunnista. Paberõiendiga saab minna notari juurde, aga sealtkaudu toimetamine on kulukam ja aeganõudvam protseduur.

Äriregister võtab vastu (vt §6) vaid kindlates formaatides dokumente (txt, RTF, PDF, ODF, DOC, DOCX, DDOC, BDOC, JPG, XLS, XLSX) ja reegel kehtib ka digiallkirjastatud dokumendi konteineris olevate dokumentide kohta. Kui pank saadab krüpteeritud dokumendi (CDOC), tuleb see enne äriregistrisse saatmist dekrüpteerida

Margiti kogemustest osakapitali sissemakse tegemisest saab lugeda siit.

Mitmes osas maksmisest teatamine

Pank väljastab õiendi ka mitmes osas tehtud sissemaksete kohta, peamine, et sul oleks ülekandel märgitud „osakapitali sissemakse“. Kui osamaksete vahele jääb mitu aastat, võib osutuda probleemiks küll see, et vanemad andmed arhiveeritakse ja neid teller enam niisama lihtsalt ei näe.

Osakapitalina sissemakstud raha muutub seejärel täiesti tavaliseks ettevõtte rahaks ning seda võib ettevõtte ärilisteks vajadusteks kasutada, sh võtta välja vajadusel sularahana, anda laenu, osta põhivara jne.

2. Mitterahaline osakapitali sissemakse

Interneti kaudu kiirkorras asutatud ja kohese sissemakseta ettevõttel ei annagi kahjuks võimalust valida, et põhikirjas oleksid lubatud ka mitterahalised sissemaksed.

Kui on soov teha mitterahalist sissemakset, tuleb kõigepealt Äriregistrile ettevõtjaportaalis esitada põhikirja muutmise avaldus, kus muuta põhikirja vastavat punkti nii, et mitterahalised sissemaksed oleksid lubatud.

Kui see kanne on tehtud, siis saab teha uue avalduse, et kustutataks kanne “asutatud ilma sissemakseta” ning võetaks menetlusse mitterahalise sissemakse üleandmise leping ja akt.

Selleks tuleb Äriregistrile ettevõtjaportaalis esitada:

1) osanike otsus (ÄS § 138 lg 2 p 6)

2) mitterahalise sissemakse üleandmise leping – kui tegemist kinnisasjaga, siis peab leping olema notariaalne

3) juhatuse hinnang varade väärtuse kohta (ÄS § 145 lg 2 p 2)

4) kinnisasja korral kinnistusregistri väljavõte, registreerimisele kuuluva vallasasja (nt auto) korral vastava registri väljavõte (ÄS § 144 lg 2)

Mitterahaline sissemakse võib olla ka näiteks varutud materjal, masinad ja seadmed. Kui osakapitali suuruseks on üle 25 000 euro JA mitterahalise sissemakse osakaal on üle poole, alles siis peab hindamise kinnitama audiitor. Muidu on see juhatuse ülesanne ja vastutus.

Tasaarveldus dividendidega

Osakapitali sissemakse võib teha ka tasaarveldades dividendidega. Dividendidega tasaarveldamist loeb Äriregister mitterahaliseks sissemakseks ja see peab olema põhikirjas lubatud. Maksuamet loeb tasaarveldamist maksustatavaks tehinguks ja nõuab tulumaksu maksmist.

Seega kui tahad 2500 euro suuruse osakapitali sissemakse teha, peab sul olema teenitud eelmisel aastal kasumit vähemalt 2500 eurot ning tulumaksu pead riigile ära maksma 2500 x (20/80) = 625 eurot. Pead arvestama ka sellega, et see tulumaksukulu 625 eurot läheb su jooksva aasta kuludesse.

Olen kuulnud, et sellise dividendidega tasaarvelduse tegemine pidi praktikas päris keeruline olema. Kui kellelgi on õnnestunud see protseduur edukalt läbida, ole hea, kirjuta kommentaari oma kogemusest.

Osakapitali sissemakse deklareerimine maksuametile

Osakapitali sissemakse tuleb deklareerida ka maksuameti TSD deklaratsiooni lisa 7. Sellisel juhul saab kunagi hiljem selle raha jälle maksuvabalt ettevõttest välja võtta.

| muudetud 28.03 2021 |