Omakapitali reeglid

Omakapital ehk netovara on see osa, mille ulatuses ettevõttel on varasid rohkem kui kohustusi. Omakapital peab olema kindlasti positiivne, ehk ettevõttel peab olema varasid rohkem kui kohustusi.

Mida näitab omakapital

Varadena arvestatakse kõike, mis on kirjas bilansi aktiva poolel – raha, nõuded, kaubavarud, materiaalne ja immateriaalne põhivara. Kohustused on näiteks võlad pangale, lepingupartneritele, töötajatele, maksuametile.

Omakapital näitab, millises ulatuses on omanikud ettevõttesse raha sisse pannud ja kui palju on ettevõte kasumit teeninud. Omakapital on seega omanikele kuuluv vara ja kui omakapital on piisavalt suur, võivad omanikud ettevõttest osa raha välja võtta – endale dividende maksta.

Kõik raha, mis on omanikud kunagi omakapitali sisse maksnud, võib tulevikus maksuvabalt ka tagasi võtta. Kõik omakapitali suurendamised ja väljamaksed tuleb Maksuametile deklareerida. Dividendimaksed tuleb samuti maksuametile deklareerida (TSD lisa 7 + INF) ja neilt tuleb maksta tulumaksu (20/80 netosummalt).

Millised seadused omakapitali reguleerivad?

Omal ajal juurat õppima minemise põhjus oli mul just see, et juristid keeldusid tegelemast nii maksude kui osade omakapitali teemadega, kuna „see pole minu teema, mina ei tea raamatupidamisest midagi“. Ja siis üks õnnetu noor raamatupidaja, kel puudub igasugune juriidiline ettevalmistus, peab surfama maksuseadustest ja proovima midagigi aru saada, teadmata midagi üldnormidest ja seletuskirjadest ja kohtulahenditest. Sama teema on kõigil algajatel (ja ka mitte enam nii väga algajatel) ettevõtjatel.

Omakapitaliga seonduvat reguleerivad peamiselt kolm seadust:

  • Äriseadustik – kaitseb osanike ja ka võlausaldajate õigusi, reguleerides tehinguid osadega
  • Eesti raamatupidamise standardid (raamatupidamise seadus +RTJ + SME IFRS) – annavad reeglid, kuidas eristada kohustisi omakapitalist ja kuidas bilansis omakapitali kajastada.
  • Tulumaksuseadus kohustab tasuma tulumaksu dividendidelt ja muudelt omakapitali väljamaksetelt (v.a sissemaksete ulatuses).

Kuidas dividende maksta saab?

Dividendide maksmise otsustavad osanikud ja neid tohib maksta ainult osanikele. Lähemalt saad lugeda: Kuidas maksta dividende?

Miks on vaja osanike lepingut?

Kui osaühingul on üks osanik, siis on ta ise oma ettevõtte ainuvalitseja, kõik õigused on tema käes.

Mitme osaniku puhul on mõistlik sõlmida osanike leping, kus tasuks fikseerida kokkulepped olulisemates valdkondades. Näiteks – kasumijaotuse põhimõtted, juhatuses osalemine ja vastutusvaldkondade jagamine, osade võõrandamisega seotud kokkulepped, osanikeringi laiendamise võimalused ja viisid, ärisaladuse hoidmise kohustus, konkurentsikeeld jne.

Samuti tuleks lepingus kokku leppida, mis siis saab kui tekivad arusaamatused aja panustamise või rahaliste teemadega. On sõbrad ja sugulasedki raha pärast valusalt tülli läinud, teistest rääkimata. Sellise lepingu sõlmimine ise on juba proovikivi, kas suudate ausalt ja emotsioonidesse laskumata olulised teemad kokku leppida.

Kui osaühingul on osanikke mitu, siis tuleb suhted selged hoida ja hakata jälgima, et kõik otsused oleksid korrektselt tehtud ja vormistatud.

Juhatus tegeleb igapäevase äritegevuse juhtimisega. Osanike üldkoosoleku otsustada on juhatuse määramine, strateegilised otsused, põhikirja muutmine ja kõik, mis puudutab omakapitali (osakapitali suurendamine, reservid, kasumi jaotamine).

Omakapitali osad

Osakapital

See summa tuleb enne asutamist sisse maksta (lubatud ka erand, asutamine sissemakseid tegemata). Osaühingu korral on nõutavaks osakapitali suuruseks vähemalt 2500 eurot (Äriseadustik §136).

Kõik osakapitaliga seotud muutused tuleb äriregistris registreerida. Muud omakapitali muutused kajastatakse ainult aastaaruandes.

NB! OSAkapital on OMAkapitali registreeritud ja põhikirjaga kinnitatud osa. Need kaks sõna aetakse tihti omavahel segamini.

Ülekurss ehk aažio

Osakapitali võib suurendada ülekursiga, nt kui on vaja omakapitali suurendada, aga osakapitali väga suurendada ei taha.

Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumi katmiseks, kui mujalt ridadelt enam võtta ei ole ja osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel (Äriseadustik §155 lg2). Fondiemissioon on osakapitali suurendamine muude omakapitali ridade arvelt, ilma täiendavat raha sisse maksmata.

Kohustuslik reservkapital

Igal aastal tuleb teenitud kasumist kanda kohustusliku reservkapitali reale vähemalt 5%, kuni reservi suuruseks on saanud 10% osakapitalist. Kui teeniti kahjumit, siis jääb kohustusliku reservkapitali suurus muutmata.

Raamatupidaja saab vastava kande raamatupidamises teha osanike kasumi jaotamise otsuse alusel.

Kohustusliku reservkapitali peab osaühing moodustama ainult siis, kui see on põhikirjas nii sätestatud. Äriseadustik enam osaühingule kohustuslikku reservkapitali ei nõua (küll aga aktsiaseltsile). Paljudel vanematel osaühingutel on selline nõue põhikirjas sees, soovi korral saad oma põhikirja ära muuta ja reservkapitali kanda jaotamata kasumisse tagasi.

Põhikirja muudatus tuleb registreerida äriregistris.

Muud reservid

Moodustatakse vastavalt omaniku otsustele, Eestis vähereguleeritud valdkond. Vabatahtlike reservide moodustamist kasutatakse järjest enam. Eelised: ei pea kuskil registreerima, lihtne suurendada, lihtne vähendada.

Vabatahtliku omakapitali reservi moodustamine on lihtne võimalus vajadusel omakapitali suurendada. Sellel on siiski omad tingimused:

* muude reservide moodustamine peab olema lubatud põhikirjas, vajadusel pead põhikirja muutma,

* reservi moodustamise kohta peab tegema eraldi otsuse või lepingu, kus on selgelt kirjas, et see summa ei kanna intressi ja tagastamisel ei ole tähtaega.

Eelmiste perioodide jaotamata kasum

Eelmistel aastatel teenitud kasum, mida pole dividendidena välja makstud.

Aruandeperioodi kasum

Viimasel majandusaastal teenitud kasum. Kui algab uus aasta, siis kantakse selle jääk eelmiste perioodide kasumi juurde.

Igaks juhuks mainin, et on olemas veel hulk keerulisemaid omakapitali instrumente, aktsiaseltsil ja konsolideeritud aruande omakapitalil on oma iseärasused, samuti kajastatakse osad kasumid/kahjumid läbi omakapitali, mitte kasumiaruandes – aga need on pigem suurte kontsernide teemad ja valdavale enamusele ettevõtjatele ebaolulised.

Omakapitali adekvaatsus ehk minimaalse netovara nõue

Äriseadustik §176 nõuab, et omakapital peab olema kokku vähemalt 2500 eurot või kui osakapital on üle 5000 euro, siis vähemalt pool osakapitalist. Alla nõutud piiri langeb omakapital siis, kui ettevõte on liiga palju kahjumit teeninud ja varasemast ajast reserve ega eelmiste aastate kasumit katteks ei ole.

Huvitaval kombel on justiitsministeeriumi määrusega kinnitatud Kohtu registriosakonna kodukord (see, mille järgi Äriregistri töötajad reaalselt toimetavad) leebem, ja kinnitab §213, et sissemakseta asutatud osaühingu korral piisab kui omakapital on vähemalt positiivne.

Kui omakapital on esitatud aastaaruandes muutunud liiga väikeseks, siis saadab Äriregister sulle kurja kirja, kus nõuab tegutsemist. Kui selleks ajaks on uuel aastal piisavalt kasumit teenitud, siis piisab sellest, kui Äriregistrile saata nt 30.09 seisuga vahebilanss, kus on näha positiivne osakapital. Kui seda ei ole, siis peavad osanikud midagi ette võtma – raha lisama või mitterahalise sissemakse tegema.

Osakapitali põnevad teemad

Osakapitali suurendamine

Kõige levinum praktika on suurendada osakapitali 1 euro võrra, ülejäänud puuduolev summa makstakse sisse ülekursina ning hiljem võib kanda osanike otsusega tekkinud ülekursi jaotamata kahjumi katteks.

Teine levinud praktika on ka omanike antud laenude kandmine omakapitali, mitterahalise sissemaksena. Mitterahalisest sissemaksest loe siit pikemalt.

Uus võimalus on kasutada vabatahtlikku reservi, millest eespool juttu oli.

Varasemal ajal tihti kasutatud võimalus, et osanikud loobuvad oma nõuetest, need kantakse ärituludesse ja sealtkaudu suureneb kasum ja omakapital – ei ole kõige mõttekam, siis loobud võimalusest tulevikus omaniku laen maksuvabalt tagasi maksta.

Omakapital või kohustis

Lihtsustatult öeldes, kui ettevõttel on kohustus saadud raha tähtaegselt tagastada ja intresse tasuda, on tegemist kohustisega. Kui maksmise otsustus on osanike teha, siis omakapitaliga.

Vabatahtlik reserv

Moodustamine peab olema lubatud põhikirjas ja tingimused peavad vastama omakapitali nõuetele (moodustamine ja muutmine osanike otsustada, väljamakse ei tohi olla kohustuslik ja intressi ei maksta)

Osaluse rentimine

Nagu muud vara, on ka osasid võimalik rentida. Lepingus saab anda rentnikule vaid kokkulepitud õigused ja määrata ka lõpetamise tingimused.

Osalusoptsioonid töötajatele

Saab anda õiguse osta ettevõttes osalus kokkulepitud hinnaga ja kui kokkulepitud tingimused on täidetud. Kui optsioone anti tööandja osadele ja optsioonide andmisest nende realiseerimiseni oli vähemalt kolm aastat, siis ettevõte makse ei maksa (muidu makstakse erisoodustusmaksud turuhinna ja kokkuleppehinna vahelt). Töötaja maksab tulumaksu tavalises korras osaluse müümisel. Optsioonide andja raamatupidaja kannab andmisega seotud kulu palgakuludena kuluks väljateenimise perioodi vältel.

Vahetusvõlakirjad

Investoril on hea võimalus riskivabamalt raha anda alustavale ettevõttele. Esialgu on tegemist laenuga, mida teatud tingimustel saab hiljem ümber vormistada omakapitaliks. Kuna tegemist on hübriidinstrumendiga, tuleb raamatupidajal jagada väärtus kohustiste ja omakapitali vahel.

| muudetud 30.03 2021 |