Ostukorv

Arhiiv

Olulised seadusemuudatused 2017. aastast

Avaleht/raamatupidamine/Olulised seadusemuudatused 2017. aastast

Raamatupidamise reeglite muutused, mis kehtivad juba selle aasta algusest, aga muutuvad nüüd oluliseks

Mikro- ja väikeettevõtete 2016.a. aastaaruanne muutub lihtsamaks

Mikroettevõtja on osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele:

  • varad kokku kuni 175 000 eurot;
  • müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot;
  • kohustused ei ole suuremad kui omakapital;
  • üks osanik, kes on ka juhatuse liige.

Väikeettevõtja – äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi:

  • varad kokku 4 000 000 eurot;
  • müügitulu 8 000 000 eurot;
  • keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

Raamatupidamise aastaaruande formaat muutub väikestele ettevõtetele hästi lihtsaks ja lühikeseks

MikroettevõtjaVäikeettevõtja
Põhiaruanded
Bilanss ja kasumiaruanneLühikesed vormidPikemad vormid
Rahavoogude aruanne ja omakapitali aruanneEiEi
LisadMax 3 lisa
(ja needki harva esinevad)
9 lisa
(kui andmed on olulised)
Kasumijaotuse/kahjumi katmise ettepanekJahJah
Müügitulu jaotusJahJah
TegevusaruanneEiJah

Üks oluline erinevus on ka see, et kui väikeettevõtja peab esitama endiselt aruande, mis annaks tema finantsolukorrast asjakohase ja tõepärase ülevaate, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada, siis mikroettevõtja aruanne peab vaid esitama informatsiooni, mis on seaduses otseselt nõutud. Ehk siis väikeettevõtja (ja muidugi ka suurem ettevõtja) peab aruande esitamisel kaaluma, et ega midagi olulist välja ei jäänud, siis mikroettevõtja esitab nõutud info ära ja kõik.

Omakorda toob see endaga kaasa selle, et mikroettevõtjate aruanded muutuvad ülimalt lakooniliseks ja vähe infot sisaldavateks. Kui mikroettevõtja või väikeettevõtja küsib tulevikus raha pangast või investoritelt, siis tuleb neile ikkagi eraldi pikemad aruanded koostada. 

Väikeettevõtja aruande lisad on sarnased kui praegugi, aga mikroettevõtjal jääb alles vaid:

  1. Bilansiväliste tingimuslike ja siduvate kohustuste kogusumma;
  2. Info juhtkonnale antud ettemaksete ja laenude kohta (ostude-müükide kohta ei ole enam vaja);
  3. Info antud tagatiste kohta ja nendega seotud kohustuste kohta;
  4. Info oma osade ostmise või tagatiseks võtmise kohta.

Ja kuna ühel keskmisel mikroettevõtjal reeglina selliseid asju ei ole, koosneb mikroettevõtja 2016.a. avalikustatav aastaaruanne ainult kahest leheküljest – lühike bilanss ja kasumiaruanne. Ja ongi kõik.

Audiitorkontrolli piirmäärad tõusevad võrreldes eelmise aastaga

Kuni 31.12.2015Alates 01.01.2016
Vähemalt 1 tingimus täidetudVähemalt 2 tingimust täidetudVähemalt 1 tingimus täidetudVähemalt 2 tingimust täidetud
ÜLEVAATUS
Müügitulu (milj.eur)314,81,6
Varade maht (milj.eur)1,50,52,40,8
Töötajate arv keskmiselt45157224
AUDIT
Müügitulu (milj.eur)62124
Varade maht (milj.eur)3162
Töötajate arv keskmiselt903018060

Madalapalgalised saavad täiendava tulumaksutagastuse

2016.a. tuludeklaratsioonis rakendub täiendav tulumaksutagastus madalapalgalistele. Kui inimene on terve aasta täisajaga töötanud ning töötasu on miinimumpalk või veidi suurem, siis 2016.a tuludeklaratsiooni alusel saab suure osa makstud tulumaksust tagasi taotleda. Vt pikem artikkel siin, täpsed reeglid on toodud Tööturuteenuste ja –toetuste seaduses (peatükk 4).

Oluline aspekt tööandjale – vaata üle, kas sa oled deklareerinud nulltulu ja täiskoormuse töötajale, kes oli pikalt haiguslehel (nt sünnituspuhkusel). Kui töötaja on juba jäänud lapsepuhkusele, siis seda ei pea deklareerima. Vt siit  pikemat maksuameti selgitust.

Muutused alates 01.01.2017

E-arvete esitamine avalikule sektorile EI MUUTU kohustuslikuks, muudeti viimasel sekundil ära.

Vt selle kohta pikemat eelmise nädala postitust.

Nõuded raamatupidamise algdokumendile muutuvad palju lihtsamaks. 

NB! Käibemaksuseaduse nõuded jäävad samaks! Käibemaksukohustuslane peab endiselt põhjalikke müügiarveid koostama ja ka ostukäibemaksu saab tagasi vaid endiselt põhjalike arvete alusel.

Raamatupidamise algdokumendi nõuded
alates
01.01.2017
kuni
31.12.2016
EraisikuleEttevõttele
tehingu majanduslik sisuJAHJAHJAH
periood, millal teenus osutati või kaup müüdiJAHJAHJAH
tehingu arvnäitajad
(kogus, hind, summa)
JAHJAHJAH
müüja nimiEIJAH*JAH
dokumendi nimetus ja numberEIJAHJAH
koostamise kuupäevEIEIJAH
ostja nimiEIJAH*JAH
tehingupoolte aadressid
(ostja ja müüja)
EIEIJAH

* Kui tehingu teine pool on ettevõte, peab algdokument sisaldama tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmed, näiteks masintöödeldava algdokumendi vastuvõtu aadressi (edaspidi e-aadress) või tehingu osapoolte registrikoodi, välismaise juriidilise isiku puhul asukohariigi asjakohast identifitseerimistunnust ja nime. Ehk siis – otseselt nime ei pea sisaldama, piisab registrikoodist.

Seaduseelnõu seletuskirjast algdokumentide nõuete kohta:

Eelnõu jõustumisel peab raamatupidamiskohustuslane hindama, milliseid andmeid algdokumendile märkida, et algdokument oleks kooskõlas seadustega (raamatupidamise seadus, käibemaksuseadus jne) ning omaks piisavat tõendiväärtust. Raamatupidamiskohustuslane peab tagama, et algdokumendil märgitud andmed on piisavad, et vajaduse tekkimisel, tõendada sõltumatule kompetentsele kolmandale osapoolele majandustehingu toimumist ja seda, et tehing on algdokumendil kajastatud tõepäraselt. Eelnõus toodud miinimumrekvisiitide kasutamine on kohasem internsetele algdokumentidele (inventuuriaktid, palgalehed jms).

Reeglid muutuvad pea sama lõdvaks (loe: mõistlikuks) nagu näiteks UK-s. Täiesti tavaliseks algdokumendiks on näiteks Londoni takso „arve“, mis koosneb taksojuhi poolt käsitsi kritseldatud kuupäevast ja summast taksofirma visiitkaardile.

Käibemaksuga arvel peavad aga olema kõik andmed nagu 31.12.16 algdokumendil ja lisaks veel:

  • müüja käibemaksuregistri number;
  • kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;
  • maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
  • tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes (v.a seaduses sätestatud juhtudel);
  • kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;
  • kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui seda saab kindlaks määrata ja see erineb arve väljastamise kuupäevast.

Boonuseks ettevõtjale on see, et kui siiani pidi vigase algdokumendi pealt riigile tulumaksu maksma, siis nüüd see praktiliselt kaob ära. Elementaarsed andmed on ikka olemas ja neid saab vajadusel ka täiendada. Kui käibemaksuga ostuarve on vigane ja seda täiendada ei õnnestu, võib lihtsalt ostukäibemaksu ignoreerida ja võtta raamatupidamisse sisse kulu koos käibemaksuga.

Alampalk tõuseb

Kuu alampalk on alates 01.01.2017 470 eurot (2016: oli 430 eurot). Alampalka (ehk miinimumpalka) peab maksma täistööajaga töölepingu alusel töötavale inimesele. Lisaks on alampalgaga seotud erinevad tasud, nt lasteaiatasu, elatisrahad jne.

Sotsiaalmaksu miinimummäär tõuseb

Sotsiaalmaksu miinimummäära maksmine tagab ravikindlustuse. Teemaks see eeskätt siis juhatuse liikmetele ja osalise ajaga töötavatele isikutele. Sotsiaalmaksu miinimummäär on alates 01.01.2017 430 eurot, minimaalselt makstav sotsiaalmaks vastavalt 141.90 eurot (2016.a. olid vastavad numbrid 390 ja 128.70).

Kui juhatuse liige tahab endale ravikindlustust, siis peab ta alates 01.01.2017 maksma maksud ära vähemalt 430 eurolt, nii sotsiaalmaksu kui ka muud maksud. Kui töötaja töötab osalise tööajaga, siis temale ravikindlustuse tagamiseks tuleb maksta sotsiaalmaks vähemalt summas 141.90 ning muud maksud vastavalt tegelikult makstud tasule.

Juhatuse liige, kes maksis omale minimaalset tasu vastavalt sotsiaalmaksu miinimummäärale, töötuskindlustust ei maksnud:

2016: brutosumma 390, netosumma 339,76, maksud kokku 178,94.

2017: brutosumma 430, netosumma 373,12, maksud kokku 198,78.

Tulumaksuvaba miinimum kasvab

Alates 01.01.2017 on tulumaksuvaba miinimum 180 eurot (2016: 170 eurot).

INF 14

Tuleb esitada 1.veebruariks, deklareerida isikliku auto kasutamise hüvitis nagu varemgi – aga lisaks ka tööandja poolt makstud tasemekoolituse kulud.

Tööandja makstava haigushüvitise 2. ja 3. päeva sotsiaalmaksuvabastus

Tööandja peab maksma haigushüvitist 4-8. töövõimetuspäeva eest, 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Seda tasu sotsiaalmaksuga ei maksustata. Kui tööandja otsustab rohkem maksta, siis kuni töötaja keskmise töötasu ulatuses samuti sotsiaalmaksuga ei maksustata.

1.-3. tööpäev on tasustamata ja seda kohustust tööandjale pandud jätkuvalt ei ole. Küll anti nüüd tööandjale täiendav soodustus, et kui otsustatakse kompenseerida ka 2.-3. haiguspäev, siis saab ka seda teha sotsiaalmaksuvabalt, kuni töötaja keskmise töötasu ulatuses. 

Metallitoodete käibemaksumuudatus

Alates 2017. aastast täiendatakse kaupade nimekirja metallitoodetega, millele rakendatakse käibemaksuarvestuses erikorda – pöördmaksustamist. Sellisteks kaupadeks on näiteks vee- ja gaasitorud, lehtmetall, ehitusarmatuur ja muu, mida kasutatakse peamiselt ehitustel ja masinatööstuses.

Varasemad seadusepunktid, mis pidid hakkama kehtima alates 2017, aga jäävad ära (seadusemuudatus vastu võetud):

  • Majutusasutuste käibemaksumäära kasv jääb ära

Pidi tõusma 14% peale, aga jääb 9% juurde.

  • Sotsiaalmaksu langus jääb ära

Pidi langema 0.5% võrra 32.5% juurde, aga jääb 33% peale.

  • Erinevate aktsiiside tõusud jäävad ära või lükkuvad edasi 

Alates 2018. aastal kehtima hakkavad muutused, mis tõenäoliselt ka jäävad kehtima

(igaks juhuks mainin ka need ära, et ei arvataks, et hakkavad 2017 kehtima).

  • käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär tõuseb 16 000 juurest 40 000 juurde.
  • tööandja poolt töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi ei loeta alates 2018. aastast erisoodustuseks. Kulutuste piirmääraks on 100€ ühe töötaja kohta kvartalis.

Uue valitsuse planeeritavad muutused alates 2018. a

  • Tulumaksuvaba miinimum kasvab madalamapalgalistel 500 euroni. Brutotasu kasvades maksuvaba miinimum järjest kahaneb kuni nullini.
  • Kaoksid ära ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimalus, kodulaenu intresside mahaarvamise piirmäär langeks ja hoiuseintresside tulumaksuvabastus kaoks.
  • Dividendide tulumaksumäär langeks 20% pealt 14% juurde, aga ainult juhul kui dividendide saajaks on juriidiline isik ja dividende makstakse regulaarselt. Eraisikud peaksid 6% juurde maksma. See tekitab eraisikutel motivatsiooni ka Eesti börsiettevõtetesse läbi oma osaühingu investeerida.
  • Uue auto registreerimisel lisanduks automaks (viimastel andmetele CO2 järgi, mitte võimsuse järgi), pankadele tuleks oma lisamaks ja magusale suhkrumaks.
  • Firmaautode maksustamise muudatus, sõidupäevik asenduks kindla maksuga.
  • Ettevõtluskonto kasutamine, eriti väikestele ettevõtjatele.
Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2017-01-09T10:50:39+00:00 21. detsember 2016|raamatupidamine|13 kommentaari

13 kommentaari

  1. Maive Sinijärv 21. detsember 2016 at 10:11 - Reply

    Tänan! Väga kasulik info!

  2. Joonatan 21. detsember 2016 at 10:17 - Reply

    “Tulumaksuvaba miinimum kasvab madalamapalgalistel 500 euroni. Brutotasu kasvades maksuvaba miinimum järjest kahaneb kuni nullini.”

    Miks nii imelikult seda väljendama peab? Reaaluses on tegemist 4 astmega maksusüsteemiga, kus 1. aste on 0% maksumääraga ja kolmas aste on oluliselt kõrgem, kui 20%, mis tõttu “kahaneb” esimese astmega saadud “boonus”. Reaalsus on 4 astmeline tulumaksusüsteem, kus kolmas aste on kõige kõrgemalt maksutatud.

  3. Katharina 21. detsember 2016 at 18:49 - Reply

    Aitäh!

  4. Illar Leuhin 22. detsember 2016 at 07:13 - Reply

    Mikroettevõtja on osaühing, defineeritakse eespool. Kas tõesti üksnes osaühing? Kuhu siin kvalifitseeruks sel juhul täisühing? Täisühingul on minimaalselt kaks omanikku. Kas võib mõtet mugandada ja uskuda, et ka ülimalt pisikese müügitulu, praktiliselt olematute varadega ning kohustusteta täisühing klassifitseerub ka siiski mikroettevõtjaks?

    • Anna-Liisa 28. detsember 2016 at 14:21 - Reply

      Raamatupidamise seadus §3 (p.14) defineerib mikroettevõtja – osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot ja (p.15) väikeettevõtja – Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest – seega täisühingu puhul on tegemist väikeettevõtjaga.

  5. Velvo 25. detsember 2016 at 12:44 - Reply

    Tere!
    Seoses 2018. aasta muudatustega on kindlasti lisandumas väikeinvestoreid keda huvitaks investeerimine läbi OÜ.
    Eriti veel pärast seda kui mikroettevõtjatele läheb aastaaruanne oluliselt lihtsamaks.
    Oleksin väga huvitatud koolitusest kus räägitaks raamatupidamisest vaid aktsiate ja võlakirjade kontekstis.
    Pean ennast suht bilansivõimeliseks aga väikseid näpunäiteid oleks soov saada.

  6. Krista 25. detsember 2016 at 13:08 - Reply

    Velvo, osta mu viimane KKK, raamatupidamiskanded. Seal on eraldi osa investeeringute raamatupidamisest.
    Kuna mikroettevõtjale on õiglase väärtuse rakendamine keelatud, siis on teema tegelikult suhteliselt lihtne 🙂
    Ma tõepoolest loodan, et ma jõuan sel aastal ka koolitusteni 🙂

    • Velvo 14. jaanuar 2017 at 15:00 - Reply

      Tere!
      Kindlasti on soov sellist koolitust saada.

      Raamatu sisust vaadates (kuna seda aktsiate osa tundub olevat vähe), siis pole kindel, et saan vastuse kõigile küsimustele.
      Näiteks vaevab mind selline asi, et kui aktsiate ost/müük börsil toimub mitmes osas ja mõni tehing võib jaotuda näiteks viieks eri tehinguks ja mõni neist ehk ainult paari aktsiaga (ja teise hinnaga) ning vastavalt on ka mitmes osas tehingutasud, siis kas need kõik on eraldi kanded (ja kes krt suudab jälgida FIFO meetodit kasumi/kahjumi arvestuseks kui tehinguid on palju)?
      Näiteks võin tuua, et ühes kuus oli ca 10 tehingut, aga konto väljavõttel ca 60 rida (erinevas koguses ost/müük hind, tehingutasud, valuuta konverteerimine). Raamatupidamises tähendab see siis ca 120 kirjet?
      Mina võtaks aasta lõpus kokku ostu- ja müügihinna (ja seda kogu nn. investeerimiskonto lõikes), vahe on kasum/kahjum (nagu LHV Maksuraport) ning inventuuriga arvestan erinevate aktsiate jäägi. Ja järgmise aasta lõpus teeksin sama.
      Ja kui maksuametile on vaja näidata tegelikke tehinguid, siis annan teenusepakkuja konto väljavõtte.
      Kui nii on, siis poleks küsimust.

      Ise kogu raamatupidamist tehes on risk selles, et ei hoia kursis erinevate nõuete ja muudatustega.
      Kui keegi näitaks ette, et milline on liigutus, siis teeksin raamatupidamisprogrammis ise kõik ära, aga vajaksin siiski nõustamist (ja valmis selle eest ka tasuma, ikka mõistlikkuse piires).

      P.S. Kas mikroettevõtjal võib olla ka keegi teine juhatuses? Ise olles on põhjus proosaline: praeguse seaduse kohaselt ei maksta (palga)töö kaotanud juhatuse liikmele töötuskindlustust.

      P.P.S. Ehk peaks väikeinvestorid lootma/ootama hoopiski uut ettevõtluskonto kasutamise võimalust?

  7. Lauri 7. jaanuar 2017 at 08:54 - Reply

    Tere,
    Ajakirjandusest jooksis läbi, et mikroettevõtja üheks kriteeriumiks on ka mitte käibemaksukohuslaseks olek. Siit artiklist ma sellist tingimust välja ei lugenud. Kas oleks võimalik ka seda asjaolu täpsustada?

    • Anna-Liisa 9. jaanuar 2017 at 11:12 - Reply

      Tere, Lauri, Su info on korrektne. Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, ei saa automaatselt tegu olla mikroettevõtjaga. Mikroettevõtted on siiski üsna väikesed ettevõtted, kes ei ole veel käibemaksukohustuslased

      • Anna-Liisa 9. jaanuar 2017 at 11:41 - Reply

        Vabandust, Lauri, uurisin ja täpsustasin veidi teemat – see oli esialgne plaan, et mikro ei saa olla käibemaksukohustuslane, lõpuks seoti käibe suurusega, mitte km-kohustuslusega:
        Mikroettevõtja on osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot; müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot; kohustused ei ole suuremad kui omakapital; üks osanik, kes on ka juhatuse liige. (vt viimast Pilvebüroo blogipostitust ”
        Olulised seadusemuudatused 2017. aastast”)

        • Velvo 14. jaanuar 2017 at 15:02 - Reply

          Kas osanik peab kindlasti ise olema juhatuse liige?

  8. Miina 31. jaanuar 2017 at 09:57 - Reply

    Suur tänu, sain ühest postitusest mitu vastust korraga!

Kommenteeri

1 × five =