ettevõtlusega alustamine ettevõtte asutamine

Enne ettevõtlusega alustamist keerleb peas rohkelt küsimusi. Kust leida hea äriidee? Kuidas saada omale esimesed kliendid? Kas ma saan ikka hakkama? Ning kas mul on üldse piisavalt teadmisi ja oskusi uue ettevõtte käimalükkamiseks või peaksin ehk aasta-paar veel ootama? Ettevõtlusega alustamist edasi lükata on lihtne, tegelikkuses on aga kõige olulisem soovitus – tee see lihtsalt ära ja hakka otsast minema. Kõik muu tuleb juba tegevuse käigus.

Ettevõtja arengutee võib jagada 5 etappi  ̶  unistaja, alustaja, edeneja, ettevõtja ja tegija.

Unistaja oled sa siis, kui sa alles kaalud ettevõtjaks hakkamist ja mõtled asju läbi.

Olles ettevõte asutanud, siis liigud sa alustaja etappi. Siin pead aru saama, kas sinu toodet või teenust sellisel kujul üldse keegi tahab ning leidma endale esimesed kliendid.

Pärast klientide leidmist saab sinust edeneja. Edeneja on loonud endale töökoha, see tähendab, et ta suudab end ise ära toita, mis on juba väga suur asi. Samas on see etapp suhteliselt keeruline, entusiasm hakkab raugema ja tekib kahtlus, kas äkki palgatööga oleks lihtsamini läbi saanud. Käib suur võitlus ajaga, sest kõike sa üksinda enam teha ei jõua. Hakkad tasapisi administreerivaid tegevusi nagu raamatupidamine, assistenditöö ja turundus sisse ostma.

Jõudes sinnamaale, et palkad endale esimese palgalise töötaja, saab sinust ettevõtja. Uues rollis pead sa õppima töötajaid värbama ja neid juhtima, ise järk-järgult põhitegevusest taandudes.

Ning kui sa oled kõige eelnevaga hakkama saanud ja lõpuks enam ise põhitööd ei tee, saab sinust tegija, kes peab hakkama ettevõtet täiesti uuel tasandil numbrite abil juhtima.

Lähme aga tagasi algusesse ehk räägime sellest, mida sa peaksid teadma ja läbi mõtlema, enne kui ettevõtja teekonna kasuks otsustad ja päris oma ettevõtte asutad.

Mõtle läbi, millist ettevõtet sa luua soovid

Kas tahad asutada lihtsalt juriidilise keha, mille kaudu müüa oma professionaalseid oskusi või soovid rajada nö päris ettevõtte või astuda hoopis kiirelt arenevasse start-up maailma? Valikust oleneb, milline saab olema sinu äri alustamise strateegia, samuti see, kas ja kui palju sa vajad täiendavat rahastust.

  1. Start-up – ettevõte, kes tegeleb mingi probleemi lahendamisega uudsel, senisest teistsugusel moel. Skaleeruv, peab suutma kiiresti kasvada üle maailma. Start-upi rahastatakse enamasti investorite toel, andes raha eest ära jupi osalusest. Start-up on ainuke ettevõte, kes saab endale lubada pikaajalist kahjumis olemist! Väga põnev valdkond ja selles liiguvad suured rahad, kuid pead arvestama, et enamik neist põrub juba esimese aastaga ja ei õnnestu kunagi. Samas kui sa oled 0,1 või veel väiksema % seas, kellel läheb asi õnneks, siis võid start-up ettevõtte müügist tulevikus saada väga palju raha. NB! Juuksurisalong, raamatupidamisbüroo ja restoran ei ole start-upid!
  2. “Tavaline” ettevõte – kõige klassikalisem ettevõtlusvorm. Teed seda, mida oskad, palkad töötajaid. Eesmärk on teenida kasumit ja ühel päeval ettevõte maha müüa. Kui saad ettevõtte korralikult tööle ja ettevõte sinust enam ei sõltu, siis on müügihinna suurusjärk tavaliselt ca 1 a müügikäive.
  3. Elustiiliettevõte – teed seda, mida tahad, ehitad ettevõtte ümber oma elustiili, mitte vastupidi. Elustiiliettevõtja võib palgata töötajaid või freelancereid, aga ei pruugi. Peamine prioriteet on panna ettevõtlus sobima oma eluga, kasum on teisejärguline (aga natuke võiks ikka olla). Siia alla käivad igasugused kohvikud, Bed&Breakfast-id jms. Elustiiliettevõtet reeglina raha eest müüa ei saa. Võibolla õnnestub sul maha müüa kohviku põhivara või kui sul on kehtiv rendileping, siis ka see.
  4. Freelancer – tegeleb oma professionaalsete oskuste müügiga, “OÜ-tab”. Ei palka kunagi töötajaid või kui ta seda teeb, siis väga väheses ulatuses (näiteks ostab teenusena sisse raamatupidamist). Freelancer ehk vabakutseline võiks olla ka FIE, kuid Eesti kontekstis ei ole see väga otstarbekas, seetõttu toimetab läbi ettevõtte. Siia alla kuuluvad kõik üksiktegijatest raamatupidajad, kujundajad, turundajad jne. Freelanceri ettevõttel müügi mõttes perspektiivi ei ole, see on ainult tegija enda juriidiline kest, seal ei ole midagi müüa.

Äriidee valik

Äriidee on ettevõtte loomisel kõige tähtsam tuumik. Sinu ees on valikud, kas:

  1. Jätkad sama tööd, mida tegid palgatööl, kasutades olemasolevaid teadmisi ja oskusi – näiteks osutad teenust /müüd kaupu, samal ajal ka koolitad või konsulteerid. See on kõige lihtsam ja riskivabam, samas pead arvestama, et konkureerid siin suure tõenäosusega oma endise tööandjaga (kontrolli igaks juhuks, ega sul ei olnud konkurentsikeeldu lepingus sees).
    Tõtt-öelda jätkab suur osa ettevõtjaist sellega, mida nad on varasemalt teinud. Nt olin raamatupidaja raamatupidamisbüroos, hakkan pakkuma teenust. Sama loogika turundaja, juristi või keevitaja puhul. Sa kas jätkad sama teenuse osutamist või hakkad sel teemal koolitama ja konsulteerima. Erialasel konsulteerimisel arvesta, et kui sa ise enam ei praktiseeri, siis 1-2 aastaga teadmised vananevad.
  2. Muudad hobi tööks – siin kasutad sa samuti juba varasemalt omandatud teadmisi-oskusi ja seegi valik on suhteliselt riskivaba. Samas arvesta, et hobi võib olla küll tore, kuid tööna mitte nii väga. Teiseks, hobi ei pruugi olla väga tulus. Üks selline näide on käsitöö. Samas suhteliselt levinud variant.
  3. Kasutad oma olemasolevaid teadmisi-oskusi, kuid uuel digitaalsel moel – ka siin kasutad sa oma varasemaid töö või hobide baasil omandatud teadmisi ja oskusi, kuid muudad formaati. Näiteks hakkad müüma kaupu füüsilise poe asemel hoopis Amazonis või oma e-poes, kirjutad e-raamatuid, teed videokursuseid jne. Kui oskad hästi müüa, siis võid katsetada ka mujal maailmas populaarset affiliate-äri – teiste kaupade ja teenuste müük läbi oma kanali.
  4. Teed midagi täiesti uut – kõige riskantsem variant! Uute asjade õppimine on väga pikk protsess, sest õppimiskõver on pikk. Näiteks kui sa soovid 50-aastaselt hakata raamatupidajaks, siis ei maksa sulle keegi alguses võrdväärset tasu, vaid pead alustama assistendi tasandilt, samamoodi nagu nooredki. Seetõttu soovitan, kui vähegi saad, siis kasuta ära see, mida sa oled juba oma eelnevas elus õppinud. Näiteks kui sa oled raamatupidaja, siis võid lisaks raamatupidaja tööle minna ka kutsekooli õpetajaks või olla kuskil finantsnõustaja, teha aruandeid ja prognoose vms. Sa saad asju natukene sättida, vastavalt sellele, mis sind huvitab. Või kui sa teed elustiiliettevõtte või hakkad freelanceriks, võid teha ka mitut asja korraga – näiteks pakkuda põhitegevusena raamatupidamisteenust ja samal ajal heegeldada ka väikeseid loomi ning müüa neid internetis. Ehk siis, jätkad sama asjaga, mida sa oskad, aga võtad midagi juurde.

Kuidas äriideed testida

Et aru saada, kuidas sinu äriidee toimiks ning kas ja kui palju kliendid oleksid nõus selle eest maksma, pead sa oma ideed testima. Selleks:

  1. Uuri konkurente, nende pakkumisi ja hinnataset.
  2. Loo MVP (esialgne lihtne versioon oma tootest) ja tutvusta seda võimalikele klientidele – näiteks väikeste heegeldatud loomade näitel: tee paar looma valmis, vali oma FB sõbralistist välja mõned kaugemad tuttavad (ehk siis mitte kõige lähedasemad sõbrad), kutsu nad lõunale/kohvile, tutvusta neile oma ideed ja vaata, mida nad arvavad. See on raske, samas väga õpetlik. Väga hea variant, kui sul on n-ö mitte-virtuaalne toode või teenus – füüsiline kaup, aga ka raamatupidamisteenus, juristiteenus vms. Saad tagasisidet, mille alusel teha kohandusi, muudatusi.
  3. Idee testimine e-äris – kui sinu idee on veebipõhine, siis tee lihtne landing page ja pane sinna lühike tagasiside- või kontaktivorm, paludes huvilistel see ära täita. Selliseid lehti võid teha ka mitu (nende tegemine ei ole muide üldse keeruline, veidi googeldamist ja ongi valmis). Seejärel osta natuke reklaami (FB, Google) ja vaata, kui palju huvilisi on.
  4. Määra esialgne hind ja arvuta kas ärimudel mängib sellisena välja – pärast esmase tagasiside saamist on sinu järgmiseks ülesandeks aru saada, millise hinnaga sa saad seda toodet/teenust müüa ning millise hinnaga müümine oleks otstarbekas, et sellel äril oleks üldse mõtet. See on selline hästi üldine finantstest.
  5. Leia esimesed kliendid, küsi tagasisidet, tee vajadusel veel muudatusi – ja siis hakkadki otsast minema, leiad esimesed kliendid, küsid tagasisidet ja teed vajadusel selle põhjal taas muudatusi.

Äriplaan

Klassikaliselt koosneb äriplaan järgmistest osadest:

  1. miks sa seda teed (missioon)? sinu väärtused?
  2. kuhu tahad jõuda (visioon)?
  3. mis on su toode? kes on su klient? sinu konkurentsieelis?
  4. finantsprognoos, rahavajadus
  5. konkurentide analüüs
  6. SWOT analüüs – tugevused ja nõrkused, võimalused ja ohud
  7. turundusplaan
  8. tegevusplaan

Äriplaan tuleb igal juhul läbi mõelda, sest see on see, millele sa pead toetuma siis, kui motivatsioon hakkab kukkuma või tekib madalseis (ja neid hetki ettevõtluses tekib!).

Samas kui sa ettevõtte alustamiseks toetust taotleda ei plaani, siis ei soovita ma sul kulutada aega 50-lk äriplaani koostamiseks, vaid kasuta tavalist Exceli tabelit – tee üks leht ja pane sinna kõik needsamad punktid, lühidalt ja kokkuvõtvalt, ning teisele lehele tegevuskava.

Võid ka tutvuda minu poolt välja töötatud arendusplaani formaadiga, mida kasutan regulaarselt ka ise. See formaat sobib nii ettevõtlusega alustajale kui kvartaalseks tegevuste planeerimiseks juba tegutsevale ettevõtjale – saad iga perioodi alguses läbi mõelda, millega sa selles kvartalis tegeled ja millega sa ei tegele (see viimane on samuti väga oluline). Kui sul on idee enam-vähem paigas, siis on esmase arendusplaani kokkupanek mõne tunni töö. Ja kui sa hakkad uuendama seda korra kvartalis ning teed need asjad ka reaalselt ära, siis areneb su ettevõte mühinal.

Äriplaani finantsprognooside koostamise juures arvesta, et kasumini jõudmine võtab aega, vahel lausa aasta või paar. Sul võib olla vaja täiendavalt kaasata finantse, panna mängu oma säästud ja võib ka juhtuda, et sa ei saa endale esimesel aastal maksta palka või ei saa sa seda teha varasemas mahus.

Konkurentide analüüsi puhul uuri, kes su konkurendid on ja kuidas nad on ajas kasvanud. Kui seda teenust turul ei ole, siis näitab see sageli, et seda teenust ei ole vaja. Esimesena turule tulla on väga raske. Üldiselt läheb paremini neil, kes tulevad oma toote või teenusega välja teise või kolmandana, õpivad eelmiste vigadest ja teevad asju paremini. Enamik ärisid siin maailmas ei ole midagi unikaalset, nad püüavad teha sama asja natukene paremini kui teised. Kuid kui sul on maailmamuutev idee, siis loomulikult on ka esimesena lendu tõusmine võimalik.

Mida sa peaksid teadma finantsidest

Kõige olulisemad 5 numbrit, mida sa oma ettevõtte kohta peaksid teadma, on:

  1. müügitulu = tk hind x kogus
  2. otsekulud = tk x omahind x kogus
  3. brutokasum = müügitulu – otsekulud
  4. üldkulud = muud vajalikud kulud
  5. kasum = brutokasum – üldkulud

See on kasumiaruanne hästi lühikeses formaadis, kas kuu või aasta kohta.

Müügitulu on see, kui palju sa müüsid. Müüsid hulga tükke, mingi hinnaga, müügitulu on hind x kogus. Tükke võib olla erinevaid ja ka tükkide hind võib olla erinev.

Iga müügiga on seotud mingisugused otsekulud. See on otseselt toote valmistamisega seotud kulu, näiteks looma heegeldamiseks kuluv lõng vms.

Brutokasum on see, mis jääb järele, kui lahutad müügitulust otsekulud. Brutokasum peab ära katma üldkulud, mis sul oleksid ka siis, kui müük oleks null – nt kontorirent, programmi rent, raamatupidamiskulu. Need ei ole otseselt müüdava asjaga seotud, kuid on ettevõtluseks vajalikud. Samuti peavad brutokasumi sisse mahtuma kulud, mida sa täiendavalt teha tahad. Näiteks minna mõnele koolitusele, konverentsile, osta mõne raamatu. Ning pärast kõike seda peaks midagi natuke ka alles jääma, et ettevõte oleks ikka kasumis.

Omahind

Ükskõik mida sa müüma hakkad, sa pead teadma, kui palju selle tegemine maksab ja palju selleks materjali kulub. Ka seda, kui palju maksab sinu tööaeg (lisa siia kindlasti ka maksud). Ajaplaneerimisel arvesta, et lisaks põhitööle peab sinu tööaega mahtuma ka turundus ja muu admin-töö. Põhitööle võid planeerida kuskil pool oma tööajast, kui sul õnnestub rohkem teha, siis on hästi, aga tõenäoliselt ei õnnestu.

Töötunni hinna määramiseks arvuta kokku, kui palju töötasu sa tahad igakuiselt saada, lisa maksud juurde, jaga toodete valmistamiseks kuluva ajaga ja saadki teada, palju üks sinu tund maksab – näiteks tahad saada 20 euri tunnist.

Müügihind

Müügihinna määramiseks pead teadma omahinda, mis on absoluutselt vähim müügihind. Lisaks on sul vaja teada, milline on turuhind ehk millise hinnaga konkurendid müüvad. Kui mingid raamatupidajad turul arvestavad tööhinnaks 20.-/h, siis ei saa sa kohe müüa 2x kallimalt. Turvaline on alustada turu keskmisega ja pikas plaanis hinda kasvatada (kuid see nõuab ka kallimat pakendamist ja erilisemat teenust).

Müügihind = omahind + marginaal

Saadav brutokasum peab ära katma üldkulud, finantskulud (nt kui oled investorile lubanud dividende) ja ka kasumi.

  • Amazonis: müügihind = omahind x 3 (1/3 teenustasudele, 1/3 kaupadele, 1/3 peab katma sinu kasumi)
  • tavalised teenused: müügihind = omahind x 1.4 (EU keskmine)

Selles mahus finantsplaneerimisest peab iga alustav ettevõtja aru saama. Kui tunned, et ei saa ise hakkama, siis otsi mõni tuttav raamatupidaja või ettevõtja, kes aitab sul põhinumbrid paika panna.

Maksukohustused

Ettevõtte loomisjärgus ei pea sa maksunduse teemasid detailselt valdama, kuid pead teadma, kust mingid teemad tulla võivad.

Käibemaksu kohustus

1) käibemaksukohustuslus Eestis tekib, kui:

  • sinu müügitulu on üle 40 000 euro kalendriaastas
  • ostad välismaalt veebi kaudu teenuseid
  • ostad teistest EL riikidest kaupu üle 10k

2) käibemaksukohustuslus teistes EL riikides tekib, kui:

  • Amazoni-müüja (vm) kasutab kauba vaheladu teises EL riigis, ilma piirmäärata
  • müüd kaupu teiste EL riikide eraisikutele, nt Eestist Soome, üle vastava riigi kaugmüügi piirmäära (30-100k aastas)
  • osutad teenust teises riigis kohapeal, sh transport, majutus, ehitus – nt ehitad Soome hotelli, hakkad pakkuma mingit teenust (sõltub väga palju tegevusalast) – vastava riigi kohaliku piirmäära täitumisel.

3) käibemaksu või müügimaksu kohustus väljaspool EL-i tekib:

  • vastavalt kohalikele reeglitele (nt USA-s on täiesti teised reeglid)
  • tihti kipub maksukohustus tekkima, kui toimetad midagi kohapeal või müüd distantsilt nende riikide eraisikutele

Kui hakkad võõras riigis müüma, siis kontrolli eelnevalt, millised on sealsed reeglid. Üldjuhul e-tooted ja teenused maksude alla ei lähe, pigem maksustatakse eraisikutele müüdavaid asju.

Ettevõtte tulumaks

1) Eestis

  • dividendide maksmisel
  • teatud valikulistelt kuludelt – annetustelt, autodelt, kuludokumendi puudumisel jne.

2) teistes riikides

  • kui seal tekib “püsiv tegevuskoht”, nt:
    • teed tööd teises riigis
    • palkad teises riigis töötajaid
    • omad müügiesindajat teises riigis
    • juhatus asub selles teises riigis (kuigi töö võib olla Eestis või mujal)

Teises riigis tulumaksukohustuse tekkimine sõltub Eesti ja “teise riigi” maksulepingust ning “teise riigi” kohalikust seadusest, kontrolli üle (Eestis: Attela, PWC, EY).

Töötasumaksud

1) Eestis

  • Eestis töötava töötaja tasult
  • juhatuse liikme tasult

2) teistes riikides

  • teises EL riigis töötava töötaja tasult – ettevõte peab registreerima end “teises EL riigis” tööandjaks, esitama deklarid ja tasuma maksud
  • kaasneb “teise EL riigi” tööõigus! sh puhkused, lähetused, erisoodustused jms – kasuta sealset teenuseosutajat!
    • eelista arvega arveldamist!
  • välismaa töötaja tasult – sõltub kohaliku riigi reeglitest
    • jällegi, eelista arvega arveldamist!

Töötasumaksude juures peab arvestama, et teise riigi töötajatega kaasneb alati ka teise riigi seadusandlus, maksukohustused jm. Kui võimalik, siis eelista freelancerit, kes esitab sulle arve. Programmeerijad, kujundajad, virtuaalassistendid jne – nad kõik on enamasti nõus seda tegema.

Kuidas ettevõtte loomist finantseerida

Kõige rohkem raha liigub start-up maailmas, samas on ka sealsed riskid kõige suuremad. Nn tavalisele ettevõtjale üldjuhul keegi väga raha anda ei taha, mistõttu pead alguses toetuma oma isiklikele säästudele ja sõpradele.

Erinevad finantseerimisvõimalused:

  1. Oma säästud + “bootstrapping” – ettevõtet alustades ei pea sa kohe rentima kallist kontorit või kulutama metsikult raha peenele brändingule. Tee esialgu tööd olemasolevate ressurssidega ja kodukontorist.
  2. Riiklikud toetused – toetusi alustavale ettevõtjale on üsna vähe, seejuures mitmeid valdkondi ei toetatagi. Mõned võimalused siiski on:
  1. FFF (family, friends and fools ehk pere, sõbrad ja teised heausklikud eralaenuandjad) – siin mõeldakse finantseerijate all neid, kes sinusse kinnisilmi usuvad. Kuid pea meeles, et perekonnalt ja sõpradelt laenatud raha tuleb ka tagasi maksta!
  2. Hooandja jm ühisrahastusplatvormid – toimib ettemaksu põhimõttel: nt tahan välja anda mingisuguse raamatu või plaadi, panen Hooandjasse üles, et tee mulle ettemaks, saadan sulle raamatu, kui see on trükitud. Arvesta, et päris paljud projektid ei jõua seal rahastuseni, peab olema tõeliselt äge asi, et rahastajaid taha saada. Sarnaseid keskkondi on olemas ka mujal maailmas.
  3. Riskiinvestorid – ainult start-upidele, juuksuritöökoda ja raamatupidamisteenus neilt raha ei saa.
  4. Pangalaenud – suunatud kasumlikule “tavalisele ettevõttele”. Pank tahab tõendust, et ettevõttel on juba ajalugu, et äriidee toimib ja ta suudab kasumit teenida. Sobib pigem siis, kui oled juba 2-3 aastat tegutsenud ja vajad raha laienemiseks.

Lõpetuseks veel mõned soovitused

  • Alusta juba täna. Hakka lihtsalt peale, tee MVP ära ja tule ideega välja! Toode ei saa kunagi päris valmis, seega ära nokitse üksinda põlve otsas aastate kaupa, õppimine ja areng toimub tegevuse käigus.
  • Leia toetusgrupp. Otsi mõni mastermind-grupp või vähemalt accountability-partner. Mastermind gruppides on inimesed, kes on sinuga samas arenguetapis. Arutate, annate üksteisele lubadusi, väga efektiivne. Accountability partner on nagu väike mastermindi grupp, olete teineteisele toeks ja hoiate vastutavana, et plaanid teoks saaks.
  • Kui on mitu osanikku – tehke osanike leping ja põhikiri. Osanike leping on vajalik selleks, et leppida kokku, kuidas keegi panustab, kuidas tulevikus raha jagatakse, milline on ühe või teise poole vastutus ja mis saab siis, kui … (keegi ei viitsi enam tegeleda / tahab lõpetada / kolib Taisse elama / jääb haigeks jms).
  • Ettevõtlus on maraton, mitte sprint! Sa võid rabada mitu aastat, ennem kui asi hakkab liikuma. Ilma dopingu ehk rahalise toetuseta võib see võtta veelgi kauem. Kuid kui sa peale ei hakka, siis ei jõua sa ka kunagi kohale.
  • Ettevõtlusega alustamiseks on vaja vähem, kui sa arvad. Alguses tuleb lihtsalt raha kokku hoida ja askeetlikumalt läbi ajada. Sul ei ole kohe vaja:
    • kallist veebilehte, logo, turundusmaterjale, edevat kontorit, ka mitte visiitkaarte
    • pikka äriplaani (kui toetusi ei taotle)
    • 100 ja 1 erinevat kursust ja raamatut
    • põhjalikke teadmisi raamatupidamisest, turundusest, it-st ja veel millest iganes – õpid teekonna käigus!