Dividendide kajastamine raamatupidamises

Dividendid on ettevõtluse magusam pool – madalalt maksustatud omanikutulu. Dividendide maksmisega kaasnevad ka teatud reeglid – maksmise eeltingimused, deklareerimine ja ettevõtte tulumaks. Sellest räägimegi.

Millistel tingimustel tohib dividende maksta?

  1. Osakapital peab olema sisse makstud
  2. Peab olemas olema kinnitatud majandusaasta aruanne
  3. Maksimaalselt tohib dividende maksta majandusaasta aruandes näidatud jaotamata kasumi summa ulatuses
  4. Dividendide maksmine ei tohi halvendada ettevõtte maksevõimet, see on juhatuse vastutus.

Oluline on jälgida, et peale seda, kui dividendid välja makstud, ei langeks omakapital alla lubatud piirmäära (pool osakapitalist, aga mitte alla 2500 euro), arvestades ka lisanduvat tulumaksukulu.

Kes otsustab dividendide maksmise?

Vastava otsuse teeb ettevõtte osanike või aktsionäride üldkoosolek, kinnitatud aastaaruande alusel. Lõpetasime aasta edukalt, ettevõte teenis 10 000 eurot kasumit ja nüüd jagame selle omavahel ära – juhul muidugi, kui ettevõttel pole vaja seda raha laenumakseteks või investeeringuteks. Otsuse võib teha kohe, kui aastaaruanne kinnitatud (hiljemalt juuni lõpuks, eks!), samas võib jätta kasumi juunis ka jaotamata ja uue otsuse teha oktoobris. Või järgmise aasta jaanuaris, nii nagu omanikud otsustavad.

Dividendid ei pea välja maksma kindlasti osalusega samas proportsioonis, kuigi see on kõige tavalisem praktika. Äriseadustik nõuab, et selline ebaproportsionaalse dividendide maksmise võimalus peab olema põhikirja sisse kirjutatud. Kui kõik osanikud on sellega nõus, siis pole tegelikult probleemi, ega keegi seda täiendavalt ei kontrolli. Nõue on äriseadustikku sisse kirjutatud rohkem väikeosanike kaitseks.

Kuidas vormistada dividendide maksmist?

Kui ettevõttel on ainult üks omanik, siis pole olulist tähtsust ja ma kahtlustan, et enamus neist pole vaevunud kunagi dividendide maksmise kohta otsust vormistama. Kui tahad korrektne olla, siis tee ära. Vabas vormis otsus – Ettevõtte ABC ainuosanik Kati otsustas maksta dividende 2016.a. majandusaasta aruande alusel 4000 eurot. Lisaks kuupäev ja digiallkiri.

Kui osanikke on mitu, tuleks kindlasti otsus vormistada, eriti kui dividende ei maksta täpses osaluse proportsioonis. Raha pärast on sõbrad ja sugulased ennegi tülli läinud ja mitte sugugi suurte summade pärast.

Kui ettevõttel on palju osanikke või on nende vahel suhted halvad, siis tasuks igasuguste osanike otsuste vormistamine juristile jätta. Neid otsuseid ei ole palju ja lihtsa otsuse koostamine ei tohiks olla eriti kulukas.

Dividendide maksmise kajastamine raamatupidamises

Kasumijaotuse otsuse alusel tehakse raamatupidamises kaks kannet:

1) võetakse arvele dividendivõlgnevus osanikule ja selle arvelt vähendatakse eelmiste perioodide kasumit,

2) arvestatakse tulumaks, selle tulemusena tekib jooksvasse aastasse tulumaksukulu ja samas ulatuses tulumaksuvõlg. Tulumaks tuleb ära maksta küll alles peale seda kui dividendid reaalselt välja makstakse, seni on tulumaksuvõlg viitvõlgades (tulevikus saabuv kohustus).

Dividendide maksmisel teeb raamatupidaja kande D dividendivõlgnevus K pank

Kui otsust ei olnud eelnevalt tehtud, siis samal ajal ka eelnevad kanded.

Maksud dividendidelt

Tulumaks

Dividendide tulumaks kantakse jooksva aasta kasumi arvelt. Seega kui ettevõtte on jooksval aastal tublisti kasumit teeninud, saab kogu varasemate aastate kasumi välja maksta, äriseadustik seda otseselt ei keela. Konservatiivsema lähenemise korral võiks dividendid välja maksta siiski vähemas ulatuses, nii et eelmiste perioodide kasum kataks ära ka kaasneva tulumaksukulu.

Makstud dividendidelt tuleb arvestada ettevõtte tulumaks 25% (=20/80*100) kasumijaotuse otsuses märgitud summalt. Otsuses märgitakse netosumma, see mis välja makstakse.

Näide: jaotamata kasumit on kokku 10 000 eurot, 10 000 / 1.25 = 8000.

Otsustame maksta dividende 8000 eurot. Maksame välja 8000 ja riigile tasume sellelt ettevõtte tulumaksu (20/80*100)% ehk 2000 eurot, siis on väiksem risk, et aasta lõpus on dividendide tulumaksu tõttu omakapital allpool normi.

Muud maksud

Sotsiaalmaksu ega muid makse dividendidelt maksma ei pea.

Maksude arvutamine:

Näiteks: otsuses on kirjas, et maksta välja dividendid 8000 eurot, siis riigile on vaja maksta 2000 eurot ettevõtte tulumaks, dividendide maksmisele järgneva kuu 10.kuupäevaks.

Miks 25%, mitte 20%? Sõltub, mispidi arvestada. 20% on kinnipidamise protsent brutosummalt. 25% on juurdemakstav protsent netosummalt. 20% x 10 000 = 25% x 8 000.

Deklareerimine

Dividendid tuleb ka deklareerida. Samaks tähtajaks (maksmisele järgneva kuu 10.kuupäev) peab esitama TSD deklaratsiooni, mille lisas 7 näidatakse ära makstud dividendide summa (lahtris 7010). Tulumaksu arvestab programm ise. Samal ajal tuleb esitada ka lisa INF1, kus näidatakse ära, kellele täpselt need dividendid maksti (isikukood, nimi, dividendide summa).

Mis siis saab, kui tegime otsuse ära, aga raha väljamaksmiseks ei ole?

Osanikel tekib nõudeõigus, kas nad seda kasutavad – see väliseid osapooli ei huvita. Raamatupidamises tehakse vastupidine kanne kolme aasta pärast, seoses nõudeõiguse aegumisega. Mõistlik oleks muidugi aasta lõpu seisuga vormistada otsus dividendide maksmisest loobumise kohta, siis ei jää aastaaruandesse mingit tulumaksukulu, mis tegelikult ei realiseerunud. Ja uuel aastal siis uuesti teema läbi mõelda, kui palju ja millal maksta.

| muudetud 4.04 2021 |