Juhul kui ettevõtja töötab mitte renditud ruumides, vaid kodukontoris, näiteks tegeleb internetiärindusega, on võimalik osa koduga seotud jooksvaid kulusid firma kaudu kompenseerida. Samuti annab kodukontor võimaluse soetada töö jaoks vajaliku mööbli ja kontoritehnika.
Kodukontori kulud
Proportsioon
Tuleb määrata, milline osa korterist või majast on kasutusel isiklikuks otstarbeks, milline ettevõtluseks. Näiteks kui on kolmetoaline korter, millest üks tuba on sisustatud kontoriks, ütleme, et korteri pindala kokku 40 m2, kontorina kasutatav tuba 10m2, siis on keskmiselt neljandiku kulude ettevõtte kuludena näitamiseks õigustatud. See kalkulatsioon tasuks üles kirjutada ja koos teiste dokumentidega arhiveerida, et hiljem vajadusel põhjendada.
Kindlasti peavad olema kõik kulud põhjendatult ettevõtlusega seotud ja dokumentidega tõestatud. Ka kommunaalkulude arve tuleks komponentide lõikes üle vaadata, kas kõik kulud on ikka sobilikud ja millises ulatuses. Näiteks tõenäoliselt oleks õigem kajastada veekuludest väiksem osa ettevõtlusega seotud kuluna kui neljandik, kaabel-TV kulu ja ühistu kogutav laenumakse hoopiski ettevõtte kuludest välja jätta, aga seevastu internetikulust kanda ettevõtte arvele pool. Täpne arvestus näitab ka maksuametnikule, et ettevõtja on hoolikalt kulusid hinnanud.
Vormistamine
Ettevõte võib vastava osa kuludest nii otse omalt arvelt maksta või korteri omanikule kompenseerida. Tavaliselt tehakse selleks lihtne üheleheküljeline leping, kus lepitakse kokku, millised kulud kompenseeritakse ja millises ulatuses. Seejärel teeb korteri omanik (näiteks kord kuus) kuluhüvitisnõude, kuhu lisab vajalikud tšekid ja arved ning selle alusel saab ettevõttelt raha tagasi. Lisatud tšekkidele ja arvetele tuleks märkida kasutatav proportsioon ja lisada ettevõtte nimi ja aadress. Kodukontori tasuta kasutamise lepingu näidist vaata siit.
Korteri üüri kompenseerimine
Kui tegemist on ainult kulude (arved) osalise kompenseerimisega, siis see ei ole eraisiku jaoks maksustatav tulu ja ettevõte midagi maksuametile maksma ei pea. Kui otsustatakse, et lisaks kulude kompenseerimisele makstakse ruumide eest ka üüri, siis üürisummalt peab ettevõte tulumaksu kinni pidama ja riigile ära maksma. Üürisumma kokkuleppimisel peab arvestama, et see jääks siiski mõistlikule tasemele. Siin kohal peab tähelepanu juhtima ka sellele, et üürikorteri üüri mingi osa kompenseerimine on võrdeline üüri endale maksmisega, mille puhul läheb see ikkagi maksustamisele. Üürilepingu näidist vaata siit.
Käibemaksu tagasi küsimine
Käibemaksukohuslasest ettevõte peab arvestama, et ostukäibemaksu saab tagasi küsida ainult ettevõtte nimele väljastatud arvetelt. Kuludokumendiks sobib küll ettevõtja kui eraisiku poolt esitatud kuluhüvitisnõue, millele on lisatud eraisiku nimele väljastatud arved/tšekid, aga ostukäibemaksu ettevõte neilt tagasi ei saa. Korteriühistu poolt väljastatud kommunaalkulude arvetel niikuinii käibemaksu peal ei ole, seega see pole probleemiks. Elektriarved on käibemaksuga, aga nendega paraku midagi ette võtta ei saa. Lauatelefoni- internetiarvete osas võib võimalusel kasutada teistpidi lähenemist – vormistada leping ettevõtte nimele ning osa kuludest ettevõttele hüvitada. Või vormistada eraldi lepingud. Omaniku eluasemelaenu ja –intressikulusid hüvitada ei saa.
Kodukontori riskid korteriomanikule
Kodukontoris töödates peab arvestama mõne potensiaalse riskiga.
Elukoha müümine
Kui plaanis kunagi kõnealune korter (või maja) maha müüa, siis tuleks mingil mõistlikul ajal enne müüki lõpetada korteri ametlik kasutamine ettevõtluses. Tulumaksuvaba on müügist saadud tulu (müügihind – ostuhind – tehingukulud) eeldusel, et tegemist oli müüja peamise elukohaga. Maksuameti seisukoha järgi kui korterit kasutati osaliselt ka muul otstarbel kui isikliku elukohana, näiteks kodukontorina, tuleb vastavas ulatuses saadud tulult tulumaks ära maksta. Näiteks kasum vara müügist 10 000 eurot, kodukontori kulusid hüvitati 30% ulatuses, tulumaks tuleks arvestada 10 000 x 30%=3000 eurolt. Kui võõrandamisest tulu ei saadud, siis tulumaksu maksma ei pea.
See seisukoht on vaieldav, nt Maksumaksjate Liidu maksuseaduste kommentaarides on arvatud, et osaline maksustamine tuleb kõne alla vaid siis kui tegemist on reaalselt elukohaks mittesobivate ruumidega (nt töökoda). Kellel teema aktuaalne, uurib lähemalt. Riskivabam lähenemine on mõistlik aeg enne võõrandamist kulude hüvitamine lõpetada. Maksuamet on toonud oma juhendis näiteks kolm aastat, tõenäoliselt piisab ka aastast.
Laenuintresside tulumaksuvabastus
Lisaks võib tekkida pigem filosoofiline küsimus, kas osaliselt kodukontorina kasutatava eluasemelaenuga soetatud korteri korral võib omanik laenuintressid 100% tagasi küsida või tuleks ka seal arvestada proportsionaalselt. Tulumaksuseadus §25 lg1 räägib laenu võtmise sihtotstarbest, mitte reaalsest kasutamisest konkreetsel kalendriaastal, nii et pigem siinkohal probleemi ei ole. Otseselt selle kohta mingeid kommentaare ei leidnud. Samas väljaüüritud korteri laenuintressidelt tulumaksu tagasi ei saa.
| muudetud |
Kuidas on lood kodukontori ja maamaksu ning maamaksuvabastusega?
Hea küsimus, tänud!
Maamaksuseadus § 11 lg 1 ütleb, et maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik, tema omandis oleva elamumaa osas (tiheasustusalal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses) kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.
Et siis taandub küsimus sellele, kas sellel krundil on sinu elukoht või mitte.
Kui sa seal majas ikkagi elad, siis on sinule kuuluval maal olevas hoones ikkagi sinu elukoht, isegi kui osas hoones toimetab mõni firma.
Jutt on meil siiski maamaksust, mitte kinnisvaramaksust nagu mõnes teises riigis.
Kui rendin oma elukaaslaselt garaazi, seal on mul kontor ja väike töökoda. Elekter läheb elamisega kõik samasse patta. Kui panen näiteks garaazi eraldi voolumõõtja, kas siis on hüvitamisega kõik ok?
Mõistlik mõte! Jah, siis on selge jaotus 🙂
Kas kodukontori kulude osalisest hüvitamisest on vaja maksuametit informeerida? Kuidas see kontroll välja näeb kui müün kinnisvara. Pean ise deklareerima, et on kasutatud ettevõtluseks x osa ja seejärel kontrollitakse firma dokumente? Tänan
Praeguse seisuga kodukontori kulusid deklareerima ei pea.
Jah, kinnisvara müügil pead ise arvestama.
Mõistlik oleks muidugi enne müüki kodukontoriks kasutamine ära lõpetada ..
Suur tänu hea artikli ja asjalike juhiste eest. Vaadates kodukontori tasuta kasutamise lepingut, jäi minul üks asi segaseks. Kui lepingu objektiks on pandud üks tuba nt suurusega 15m2, oletame et see moodustab 25% korterist ning soovin ettevõtte kuludesse panna siis 25% elektriarvest. Kas pean siis lepingu lisasse, kõrvalkulude jaotuse alla panema osakaaluks 100%?
Või on selles lisas ära määratud ettevõtte kuludesse minev osakaal 25% tervest elupinnast. Loodetavasti on mu küsimus arusaadav. Tänud ette!
Lepingu lisasse võiks panna nii, et loogika on üheselt selge ..
Kogu korteri kulud liigiti ja sellest siis milline % oleks ettevõtte kulu 🙂
Tere,
Ettevõttel on kontori üürileping lõppenud, kuid ametlik reg. aadress on viimase kontori aadressil.
Mul on kaks küsimust:
1. kas selleks et ettevõte võiks kodukontori kulusid hüvitada, peaks ettevõtte olema ka kodusele aadressile registreeritud?
2. sama küsimus ka isikliku sõiduauto kulude hüvitamisega seoses – kui pean päevikut, kas siis sõidu alustamine võib olla kodunt või peab selleks samuti olema ettevõte kodusel aadressil registreeritud?
Tänan!
Tere,
1. Ettevõte ei pea olema kodusele aadressile registreeritud (juriidiline aadress võib olla midagi muud), küll aga peaks kodukontori kasutamine (kulude hüvitamise protsent) olema fikseeritud kirjalikult (näiteks artiklis nimetatud lepinguga).
2. Isiklik auto ja kodu on selline hall ala, 100% selgeid reegleid ei ole. Sõit algab üldiselt kontorist (mis aadressil on kontor), lubatud on muide ka variant kodust kliendini kui see on mõistlikum, kuid kliendi juurest koju ei ole lubatud. Lähtuda tuleks talupojamõistusest ja mõistlikkusest, et kui Sina maksaks oma töötajale omast taskust, mis oleks õiglane. Meeles tuleb ka pidada, et tõendamis/põhjendamis kohustus on ettevõtjal – seega peab olema kõik põhjendatult dokumenteeritud.
Kas on võimalik ka, et kogu elektriarve kompenseeritakse aga nt. küttekulud jms selle arvelt ei kompenseerita.
Kui on võimalik, kuidas seda vormistada?
Tere Anneli, korrektne on siiski erinevatelt kuludelt proportsioonis hüvitust arvestada. Kui tööd tehakse kodukontoris arvutiga (lisaks printer,skänner,jmt), siis võib-olla võib elektriarve summa, mis ettevõtte kanda jääb, protsentuaalselt suurem olla kui muudel kuludel (see oleneb väga palju konkreetsest kodukontorist, seadmetest kodus, jne) ning võib-olla summa sumaarumina on võimalik hüvitada sama summa, mis oleks tekkinud kui kompenseeritakse ainult elektriarve ja muid kulusid mitte, kuid ametlikult ühte kulu hüvitada täismahus ja teist mitte ei saa. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus kontrolli puhul tuleb elektriarve arvestada ikkagi ümber mingiks protsendiks, kuid teisi kulusid lisada enam tagantjärgi ei lubata ja kokkuvõtes jääb enamus kulusid ikka eraisiku kanda.
Tere!
Kui ma elan üürikorteris (on korrektne fikseeritud tasuga üürileping) ning minu OÜ kodukontor on üürikorterist üks tuba (neljatoaline korter), siis kas ma tohin endale hüvitada osaliselt ka üürikulu?
See läheks samamoodi maksustamisele nagu endale üüri maksmine 🙂
Kommunaalkulude kompenseerimine on ok.
Tere!
Mul on selline küsimus, et kui ma elan üürikorteris ja kasutan seda ka kodukontorina ning kompenseerin osa kommunaalkuludest, kas siis mu elukaaslane, kes kasutab korterit samuti kodukontorina, võiks ka neid kulusid oma ettevõtte raamatupidamises näidata? Või pole selline topeltnäitamine lubatud? Arveid maksan mina.
Sama küsimus on tekkinud mul nii teoreetilisel tasandil ka muude kulude, a-la bussipiletite hüvitamise kohta – et kuidas saab kontrollida seda, et üks kulu ei käiks läbi mitme ettevõtte raamatupidamisest?
Tere!
Kiire küsimus, kui kodukontori (ja terve maja) soojusallikaks on pellet (puidugraanuli) kamin ja keskküttet ei ole, kas see ostutšekk graanulite eest sobib osaliseks hüvitamiseks? Näiteks elektri arvega võrdses proportsioonis..
Tänan!
Tere, Peeter! Juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulude osatähtsuse leidmist peab maksumaksja suutma põhjendada. Kui graanulite ostuarve arhiveerida ettevõtte dokumentide juurde, siis on kõik ok. Lisaks oleks hea kui äriühingu ja füüsilise isiku vahel oleks sõlmitud kahepoolne kirjalik kokkulepe, mida ja millises summas hüvitatakse (küte, vesi elektert jne). Kokkuleppe aluseks saavad olla vastavad arvutused, millega määratakse mingitel alustel kindlaks ettevõtlusega seotud kulutuste proportsioon kogu maja täiendavalt tekkivatest kulutustest. Kulude jaotamisel oleks mõistlik lähtuda äriühingu kasutuses oleva pinna ja kogu maja üldpinna suhtest. Vastavalt saadud osale tuleb siis jagada ka kulud graanulite eest proportsionaalselt isiklikus tarbimises ja ettevõtluses kasutatava osa vahel.
Kui kodukontoris tegutsevale firmale osta kontorimööbel (laud, töötool), kas siis ka need kulud tuleb jagada proportsionaalselt?
Kas kommunaalkulude proportsionaalsel jagamisel võib arvestada vaid kontoripinna suurust võrreldes ülejäänud elamispinnaga või peab arvestama ka aega, kui palju see kontor on kasutuses? Ehk et kui töötan täiskoormusega mitte enda ettevõttes, kuid lisaks on ka enda OÜ, mis tegutseb kodukontoris (nt toas, mis on 20% elamispinnast), siis kas sellegi poolest võib nt 20% elektri- ja küttearvest arvestada oma OÜ kuludeks?
Tere, Age! Kui Sul on eraldi tuba, mis on ettevõtluse tarbeks ja kuhu ostad mööbli (ning muul ajal seda mööblit ei kasutata), siis on täiesti ok kogu summa kulusse kanda. Kui muul ajal ka seda mööblit kasutatakse, siis peaks tõesti proportsiooni arvestama (nii et see on tõepärane). Samuti kui ruumi kasutatakse ainult või enamjaolt ettevõtluse tarbeks, siis on pindala arvestus täiesti piisav. Kui enamus aega tehakse tööd selles ruumis aga teisele ettevõttele, kes maksab töö eest palka, siis peaks ruumi kasutamise kulu (sh ka mööbel) jääma hüvitamisele töötasust või ettevõtte poolt, kelle heaks tööd tehakse. Kui aga töö eest esitad arve enda ettevõtte alt siis on ruumi kasutamine jällegi täitsa tavaline sinu ettevõtte kulu.
Tere
Korra on siit küsimus läbi käinud, aga vastust ei näinud.
Kodusele aadressile on registreeritud kaks ettevõtjat. 1 FIE ja 1 OÜ
Kas võib kuludesse kanda mõlema ettevõtte poolt 25% elektriarvest või saab ainult üks seda teha?
Teine küsimus on sõidukompensatsioon. Kas ja kuidas arvestada sõitu kodukontorist kliendi juurde ja tagasi? Kas seda loetakse tööalaseks sõiduks, kuna algus on kodust ja lõpp samuti kodus? Tööd tehakse kliendi ruumides.
Tere, Helena! Kulude kandmisel tuleb lähtuda tegelikust kasutamisest. Näiteks kui 25% elektriarvest kokku kulub nii FIE kui ka OÜ ettevõtluseks võrdselt, siis on 12,5% elektriarvest OÜ tegevuskulu, 12,5% FIE tegevuskulu.
Kodukontorist kliendi juurde ja tagasi sõidud loetakse ettevõtlusega seotud sõitudeks.
Tere!
Kas ühel ettevõttel võib olla ka kaks kodukontorit?
Tere,
viide artiklile — Kui tegemist on ainult kulude osalise kompenseerimisega, siis see ei ole eraisiku jaoks maksustatav tulu ja ettevõte midagi maksuametile maksma ei pea. Kui otsustatakse, et lisaks kulude kompenseerimisele makstakse ruumide eest ka üüri, siis üürisummalt peab ettevõte tulumaksu kinni pidama ja riigile ära maksma. —
Minu kodukontoriks (ise firma omanik ja ainuke töötaja) on üürikorter, millest ma kasutan tööks ühte tuba. Kui ma ettevõtte alt kompenseerin vastavalt ühe toa maksumuse enda arvele, kas see on maksustatav? Arvestades, et see pole mu tulu, vaid pean ka ise üüri maksma korteri eest.
Tere! Elan stuudiokorteris (1 ruum) ning plaanin hakata kasutama seda kodukontorina internetikauplemise firmas. Luban ettevõttel lisaks kasutada panipaika laopinnana. Soovin anda ruumid ettevõttele tasuta rendile. Interneti ja mobiili panen ettevõtte nimele. Kommunaalidest maksab ettevõte pool (sealhulgas haldus, üldelekter jm, sest panipaik on ka ettevõtte kasutuses). Kas tohin kompenseerida eluaseme ruumi laenumakseid? Mis ulatuses? Kas võin selle lepingusse kirja panna? Mis ulatuses tohib laenumakseid kompenseerida? Kellele läheb makstud intresside maksutagastus?
Tere!
Kas on võimalik ka nii, et ettevõte ei pea üürileandja eest tulumaksu kinni ja see kohustus jääb täielikult üürileandjale deklareerida uuel aastal oma tuludeklaratsioonil?
Tere! Ei ole soovitatav variant… Ettevõte vastutav ikkagi. Oht on, et kui see üürileandja nüüd ei tee seda, siis talle makstud raha läheb netosummaks ja tulumaks on vaja ikka sellelt ettevõttel Maksuametile kanda (ehk näiteks kui muidu oleks olnud üür 120, millest üürileandjale 100 ja 20 tulumaksusks, siis kui 120 on üürnikule kantud siis sellele lisandub veel tulumaks). Kokkuvõttes kallim ja riskandsem variant.
Tere.
Kas ma ei võiks sõlmida ettevüttega fikseeritud hinnaga rendilepingu? Kui turul on pakkude ca 18m2 rendipinnad ca 300€. Kas ma ei või sõlmida lepingu endaga turu keskmise hinna alusel? Kommunaalid jagaks aga proportsionaalselt innale ja kasutuajale näiteks?
Tervitan!
Kas peab maksma hüvitise välja igakuiselt vöi vöib seda teha ka kvartalis/aastas korraga?