Käibemaksukohuslane - millal peab maksma käibemaksu?

Käibemaksuarvestus ja käibemaksu maksmise kohustus puudutab ainult neid ettevõtjaid, kes on registreerinud ennast käibemaksukohuslaseks.

Käibemaksukohuslane – Millal, miks ja kuidas?

Millal on see kohustuslik?

Registreerimine on kohustuslik, kui müügikäive aasta algusest arvates ületab 40 000 eurot. Järgmisel aastal hakkab arvestus otsast peale, ei kumuleeru.

Kui klientideks on käibemaksukohuslastest ettevõtjad ja kuludest moodustavad ka suure osa käibemaksuga ostude kulud, siis võib ju käibemaksukohuslane olla. Peab muidugi arvestama, et tõenäoliselt su raamatupidaja muutub aktiivsemaks, nõuab dokumente sagedamini ja norib nende kallal rohkem ning vastavalt lisandunud tööhulgale tahab rohkem raha ka su käest saada.

Kahjulik on kindlasti olla käibemaksukohuslane siis, kui su klientideks on inimesed ja suure osa kuludest moodustavad tööjõukulud. Seega kui su aastakäive jääb sinna piirmäära kanti, siis pead käibemaksupiiri veidi jälgima. Väikesel ettevõtjal pole vaja muretseda ja suurel pole sinna eriti midagi parata.

Kas saab ka vabatahtlikult?

Käibemaksukohuslaseks saab pürgida ka vabatahtlikult, aga see jääb juba maksuameti otsustada, kas seda avaldust rahuldatakse.

Vabatahtlikult on mõtet avaldus esitada vast ainult siis, kui on vaja teha olulisi investeeringuid, millelt oleks vaja käibemaks tagasi taotleda ning aastakäive on planeeritud tunduvalt suurem kui 40 000 eurot.

Mis ei mõjuta käibemaksukohuslaseks saamist?

Kui ettevõte on saanud eraisikult mõne suurema laenu nt 30 000+ eurot, millelt intressi ei küsita, siis ettevõtet ei ole vaja käibemaksukohuslaseks registreerida. Tegemist ei ole müügituluga, kuna intressi sellelt ei korjata, vaid muu tuluga.

Kohustused käibemaksukohuslasena

Käibemaksukohuslane peab oma müügiarvele lisama käibemaksu (enamasti 20%, vahel ka 9%), aga boonusena saab tagasi küsida (ehk siis riigile makstavalt summalt maha arvestada) oma ostudelt makstud käibemaksu. Müügiarve koostamise kohta on mul eraldi artikkel. Mitte-käibemaksukohuslane ei tohi oma müügiarvele käibemaksu lisada ja kui ta seda mingil veidral põhjusel siiski teeb, siis peab selle siiski riigile ära maksma. Ostja aga tagasi taotleda seda käibemaksu ei saa. Mitte-käibemaksukohuslane võib ostuarvetel figureerivat käibemaksu rahulikult ignoreerida, temale on oluline ainult kogusumma.

Käibemaksukohuslane saab endale eraldi registeerimisnumbri (VAT-numbri), mis tuleb siis alati oma müügiarvele juurde lisada. Lisaks tuleb arvel eraldi välja tuua müügisumma ilma käibemaksuta, käibemaksusumma ja kogusumma.

20. kuupäevaks tuleb maksuametile esitada käibemaksudeklaratsioon (KMD), kus näidatakse ära eelmise kuu müügitulu, sellelt makstav käibemaks, tagasiküsitav käibemaks eelmise kuu ostudelt ja nende vahe tuleb riigile samal kuupäeval ära maksta. Või kui ostude summa oli suurem kui müügitulu, siis tagasi küsida või järgmiste maksude katteks ootele jätta.

Kindlasti tuleb arvestada, et käibemaks on peamine valdkond, mida maksuameti revidendid kontrollivad, seda arvestust peab korralikult pidama. Hilinenud deklaratsioonid, korduvalt parandatud deklaratsioonid, väga kõikuvad maksusummad, suured maksude tagasiküsimised – kõik need suurendavad tõenäosust, et just sinu ettevõtet hakatakse revideerima. Kindlasti jälgi enda käivet, et see üle piiri ei läheks. Siis tead, mis hetkest võiksid olla käibemaksukohuslane, kui selle hetke maha magad, võivad suuremad probleemid tekkida.

| muudetud 2.04 2021 |