Ostukorv

Arhiiv

Kas on mõtet investeerida ettevõtte kaudu?

//Kas on mõtet investeerida ettevõtte kaudu?

Kui eesmärgiks on teenida põhitöö kõrvalt veidi lisa ja teenitud raha investeerida, siis oleks vahel mõistlik teha seda oma ettevõtte kaudu, sääst maksudelt on väga suur.

Ettevõtte kaudu ei ole mõtet investeerida, kui:

  • investeeringuga kaasnevad tulumaksusoodustused füüsilisele isikule (nt 3.samba tulumaksusoodustus eraisikule, FIE soodustus põllumajandustulule);
  • on olemas spetsiaalsed garantiid eraisikutele (hoiused ja väärtpaberikontod teatud ulatuses);
  • tulumaks peetakse juba väljamaksel kinni (dividendiaktsiad).

Ettevõtte kaudu on mõtet investeerida kui tegevusega kaasnevad olulised kulud, mida eraisik oma tuludest maha arvestada ei saa (nt üürikorterid, P2P laenud jms).

Tegin väikese arvestuse Bondorasse laenamise kohta, kui tegutseda ettevõtte kaudu vs eraisikuna.

Seda arvestust tegema ajendas Kristi lugu. Kristi on noor inglise keele õpetaja, kes tegeleb investeerimisega ja peab blogi Kristi asutas hiljuti ka Naisinvestorite klubi, millest ma olen täielikus vaimustuses.

Kristi teeb lisatööd ja investeerib saadud tasu peamiselt Bondorasse. Oma firmat ta pole siiani jõudnud asutada, toimetab eraisikuna.

Miks oleks Kristil kasulik investeerida oma firma kaudu?

Teeme arvestused järgmiste eeldustega:

  • Kristi teenis 2013.a ja 2014.a suvel lisatööna 2000 neto. Tal oleks olnud võimalus esitada ka arve, samas ulatuses, koos kõigi tööjõumaksudena (hüpoteetiline summa);
  • Kristi investeeris kogu teenitud summa Bondorasse;
  • Laenud teenivad intresse keskmiselt 15% aastas (Kristi enda hinnang);
  • Antud laenudest ja intressidest jääb laekumata keskmiselt 7% (Kristi enda hinnang);
  • Laekunud intressid (miinus tulumaks) reinvesteeritakse järgmise aasta algul;
  • 2015a algul müüb Kristi kogu laenuportfelli soetushinnaga (v.a pankrotistunud laenud) maha ja võtab kogu raha välja. See eeldus ainult selleks, et mitte ära unustada, et ka ettevõtte kaudu investeerimisel tuleb lõpuks tulumaks dividendidelt ära maksta.
era firma
2013
teenitud lisatööst 3 534 3 534
makstud palgamaksud -1 534 0
antud laenud 2 000 3 534
arvestuslik intress 15% (pool aastat 7,5%) 150 265
31.12.2013
antud laenud 2 000 3 534
laekunud intressid 93% 140 246
tulumaks 21% -29 0
kokku vara 2 110 3 780
2014
teenitud lisatööst 3 534 3 534
makstud palgamaksud -1 534 0
antud laenud 2 000 3 534
reinvesteeritud 2013a intressid (v.a tulumaks) 110 246
arvestuslik intress 15% 2013.a laenudelt 300 530
arvestuslik intress 15% reinvesteeritud intressilt 17 37
arvestuslik intress 15% (pool aastat 7,5%) uutelt laenudelt 150 265
tulumaks 21% -91 0
31.12.2014
antud laenud 4 110 7 314
laekunud intressidest 93% 434 774
tulumaks 21% laekunud intressidelt -91 0
kokku vara 4 453 8 088 182%
saadud raha laenude müügist 3 822 6 802
Kasumiaruanne 2013-2014 era firma
teenitud tulu lisatööst 4 000 7 068
teenitud intressid 573 1 097
kahjum laenude müügist -178 -408
kasum enne tulumaksu 7 757
tulumaks intressidelt -120 0
tulumaks dividendidelt -1 629
puhaskasum 4 275 6 128 143%

Plussid ettevõtte kaudu Bondorasse investeerimisel:

  • saad investeerida palgamaksude-eelset summat, aastate lõikes kumuleeruvalt teeb see päris suure vahe;
  • ei pea igal aastal laekunud intressidelt tulumaksu maksma;
  • saad maha arvestada pankrotistunud laenudega seotud kulu;
  • tulumaksu maksad alles siis, kui firmast raha välja võtad.

Miinused:

  • Hetkel ei saa Bondorast ettevõttele sobivat tekkepõhist aruannet, Rahafoorumi Taavi lubas teemat uurida;
  • Aja- ja/või rahakulu raamatupidamisele, kui ise ei oska/jaksa selle teemaga tegeleda;
  • Laene saab anda vaid siis, kui on olemas ka põhitulu. Ainult laenuandmisega ei saa ettevõte reaalselt tegeleda, muutub finantseerimisasutuseks ja Bondoras ei ole reaalselt võimalik neid nõudeid täita. Põhitulu võib olla nii osutatud teenus, aga näiteks ka üüritulu.

Lisaks saab muidugi firma arvelt maksude-eelsest tulust kanda erinevaid ettevõtlusega seotud kulusid.

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2017-07-06T19:07:31+00:00 20. jaanuar 2015|ettevõtlus|19 kommentaari

19 kommentaari

  1. Olavi 22. jaanuar 2015 at 16:11 - Reply

    Ma arvan, et Maksuamet ei vaata väga helge pilguga ettevõttele, kus pole ühtegi töötajat, kellele palka makstakse, aga kust makstakse välja dividende. Ilmselt pole suurem asi probleem see, kui ettevõtte tulud tekivad passiivselt, aga kui Kristi teeb lisatööd, raamatupidamise eest ei maksa ja välja võtab ainult dividende, siis ei ole see esiteks eetiline ja teiseks hakkab ka maksuamet seal ilmselt kraesse, kui see nende peaks jõudma.

  2. Erki 23. jaanuar 2015 at 06:41 - Reply

    Huvitav arvutus, aga lisaks potentsiaalsele maksuameti huvile ei ole minuarust piisavalt rõhutatud seda hüpoteetilist summat, et nii ilus näeb see välja ainult ainult siis, kui ma saan oma töö eest esitada arve ja tööjõumakse ei pea maksma. Asi oleks selgem kui oleks üks veerg juures kus investeeritakse iga aasta 2000€ ehk see variant kui ei ole võimalik arvet esitada vaid saan töötasuna selle summa.

  3. Krista 23. jaanuar 2015 at 06:57 - Reply

    Olavi – kui firma kaudu lisatööd teha ja saadud tulu investeerida, siis ei tohiks maksuametil midagi nuriseda olla. Dividendide maksmise ma kirjutasin sisse vaid selleks, et meelde tuletada, et lõpuks tuleb natuke makse ka ikka maksta. Efekt on hea ikka siis, kui niimoodi pikemaajaliselt talitada.

    Eetikaprobleeme ma siin küll ei näe. Inimene töötab täiskoormusega, tema eest makstakse niikuinii juba makse ca Eesti keskmise palga pealt. Oma vabast ajast teeb ta veel veidi tööd ja investeerib saadud tulu pikaajaliselt – see on igast vaatevinklist mõistlik, kasulik ja igati eetiline käitumine.

    Erki – eks see arvestus saigi rohkem mõtteaine andmiseks tehtud 🙂

    Peamine efekt tuleb siiski sellest, kui saad tööjõumaksude-eelset raha investeerida. Võiks muidugi lisada ka kolmanda variandi, kus oleks arvestatud vaid halbade laenude mahakirjutamise võimalust ja intresside reinvesteerimist.

  4. Raido 23. jaanuar 2015 at 07:31 - Reply

    Tahtsin küsida, et kui suure osa ettevõte tulust peab moodustuma ettevõtte põhitulu ja kui suure osa siis võib tekitada investeeringutest saadav tulu (ilma et ettevõte muutuks finantseerimisasutuseks)? Kas see on kuidagi protsentuaalselt ära määratud?

  5. Krista 23. jaanuar 2015 at 08:03 - Reply

    Olen ühelt ja teiselt uurinud, aga keegi sellele küsimusele täpselt vastata ei oska. Kuna krediidiasutuste seaduse (kus see piirang sees on) osas vastutab järelevalve eest finantsinspektsioon(?), siis ilmselt nemad on ainsad, kes vastata oskaks 🙂
    Lihtloogika annab vastuseks, et müügitulu põhitegevusest peaks olema suurem kui nt teenitud laenuintressid ..

  6. kysimusi palju 23. jaanuar 2015 at 16:57 - Reply

    See “finantsasutuseks muutumine” ongi kõige suurem küsimärk minu jaoks olnud ainult nö varahaldus OÜ loomisel (ei ole põhitulu või on väike põhitulu). Erinevates teemades on ühed, kes ütlevad, et ei muutu finantsasutuseks, teised, kes ütlevad, et võib muutuda küll.
    Ning samamoodi mis tuli Kristi blogist välja – ühed ütlevad, et maksuametile aru andes saab ainult “in” ja “out” deklareerida (a’la nagu investeerimiskonto), teised, kes ütlevad, et vaja laenude kaupa põhjalikult arvet pidada.

  7. Krista 23. jaanuar 2015 at 17:33 - Reply

    Üks võimalus on teine tululiik tekitada .. nt üüritulu 🙂
    Või osa töötasu ümber suunata.

    Mis puutub arvestusse, siis ettevõtte korral peab kindlasti arvestust pidama tekkepõhiselt. Käsitsi on see pea lootusetu ettevõtmine, eeldab Bondorast spetsiaalse aruande saamist.

    Teatud alternatiiv on ka FIE formaati kasutada. FIE ei ole juriidiline isik, seega finantseerimisasutuseks muutumise riski ei ole; halvad laenud saab kuluks kanda ja erikontot kasutades saab tulumaksu edasi ka lükata ..

  8. Huviline 31. märts 2015 at 12:13 - Reply

    Mind huvitab, et kui ettevõte investeerib Bondoras, siis see 1 ülekanne mis sinna tehakse kajastub firma raamatupidamises kui “laen”? Kas peab täpsustama kellele ja mis intressiga?
    Samuti kas sellega kaasneb igakuine kannete tegemine raamatupidamises? Sest võib juhtuda, et tehakse vaid 1 “laenu andmine” alguses ja intresse kantakse tagasi alles kolmandal aastal. Mida see reaalselt raamatupidamise kannete jaoks igakuiselt tähendab?

    Tänud ette vastamast!

  9. Krista 31. märts 2015 at 12:17 - Reply

    Mina teeks kuus ühe koondkande ja laenude lõikes arvestust peaks excelis.
    Mõne laenu korral erilist vahet ei ole, kui lepingute arv ulatub sadadesse või tuhandetesse, siis muutub raamatupidamise töö meeletult suureks.
    Kindlasti peab eraldi kajastama teenitud intressi, mis on veel laekumata ning halvad laenud kuluks kandma. Ainult kassapõhiselt arvestust pidadada ei saa.
    Muidugi tuleb arvestada olulisuse printsiipi ka. Kui ettevõtte tavapärane käive on miljon eurot aastas ja Bondorasse on paigutatud 1000 eurot, siis on see ilmselgelt ebaoluline summa.

  10. Rait 28. august 2015 at 14:54 - Reply

    Kui võrrelda ettevõtte vs eraisikuna investeerimist aktsiatesse ja jätta dividendiaktsiad kõrvale, kus eraisikuna võidad selgelt dividenditulult mitte makstavate maksude pealt, kui soovid raha kasutusele võtta kas nüüd või tulevikus ning keskenduda ainult väärtusaktsiatele, siis on endiselt eelis eraisikul, kes maksab tulumaksu ainult saadud tulu pealt (sissemaksete ja väljamaksete vahe), samal ajal kui firmast tulu eraisikule välja makstes tuleb tasuda tulumaks kogu summa pealt.

    Näide:
    Ettevõte investeerib sel aastal 1000 eurot, müüb järgmisel aastal ostetud aktsiad 1500 euroga maha ning maksab summa eraisikule dividendidena välja. 1500 – 20% tulumaks = 1200 € neto eraisikule

    Eraisik investeerib sel aastal 1000 eurot, müüb järgmisel aastal ostetud aktsiad 1500 euroga maha ning maksab tulumaksu ainult 500 euro pealt: 500 – 20% tulumaks = 400 €. 1000 + 400 = 1400 € neto eraisikule

    Seega, kui ma kusagil midagi märkamata ei jätnud, siis on igaljuhul mõistlik aktsiatesse investeerida eraisiku alt, kui investeeritava summa suurus on mõlemal juhul sama. Ettevõtte alt investeerimist tasub kaaluda ainult siis, kui tõesti on võimalik investeeritavat summat oluliselt suurendada palgamaksude võrra ning kaasneb kulusid, mida ettevõtte kuludesse kanda.

    Kas mul on õigus?

  11. Krista 29. august 2015 at 09:09 - Reply

    Rait – põhimõtteliselt on sul tõesti õigus, palgamaksud ja kulud on ehk tõesti peamine aspekt mida arvestada. Lisaks muidugi mahud, mõnesaja euro investeerimiseks pole ettevõtet kindlasti vaja.

    Toodud näites on arvestamata esialgse 1000 euro päritolu 🙂 Ettevõtte arvel olev raha on “odavam”, vähem maksustatud.

    Kui eraisikul on 1000 eurot arvel ja
    a) laenab selle ettevõttele ja ostab aktsiaid
    b) ostab eraisikuna aktsiaid
    siis maksab ka esimese variandi korral maksud vaid lisandunud kasumi pealt, sest 1000 eurot on võimalus maksuvabalt välja võtta.
    Ka sellisel juhul on tegelikult ettevõttel eelis – teenustasud lähevad kuluks, sh aktsiate hoidmise teenustasu ning tulumaksu maksad ära alles siis, kui ettevõttest raha välja võtad.
    Kui hoiad LHV-s Balti aktsiaid ja tehinguid teed vähe, siis vahet pole.
    Kui kaupled aktiivselt erinevate väärtpaberitega, siis teenustasud on päris olulised + vajalike teenuste kulu.

    Investeerimiskontot kasutades saab samuti maksukohustust edasi lükata – aga investeerimiskontole lubatud varaklassid on piiratud.

  12. Rait 29. august 2015 at 15:39 - Reply

    Kas ma saan õigesti aru, et kui mina eraisikuna laenan enda ettevõttele 1000 eurot, kannan selle ettevõtte kontole, ostan ettevõtte kontolt aktsiaid, teenin ettevõttena aktsiate müügi pealt 1500 eurot, siis saan 1000 eurot eraisikule tagasi kanda ilma, et ma peaksin selle pealt mingeid makse maksma?

    Ja ettevõttena saan nt LHV ostu-/müügi-/haldustasud kanda ettevõtte kuludesse?

    Seisan ise just selle dilemma ees, et kas pikemas perspektiivis ehitada enda põhiline aktsiaportfell üles ettevõtte nimele või eraisikuna. Aktiivne tulu laekub ettevõtte kontole ka ilma investeerimiseta. Leidsin, et mul on kasulik maksta endale kui eraisikule miinimumpalka, et tagada haigekassa. Ülejäänud summa võtta ettevõttest välja dividendidena, millest osa kulub elamiseks ja ülejäänu investeeriksin eraisikuna regulaarselt aktsiatesse. Investeerimiseks jääks umbes sama suurusjärk (natuke rohkemgi), kui siis, kui ma maksaksin endale palka natuke rohkem (nii palju, kui kuus minimaalselt hakkama saamiseks vajan) ja ülejäänu investeeriksin ettevõtte alt. Eraisikuna võidaksin tulevikus maksude pealt saades dividendid tasuta ja makstes aktsiate müügi pealt ainult teenitud tulu eest tulumaksu.

    Näide:

    a) Aktiivne sissetulek 2000 eurot kuus. Miinimumpalgakulu kuus 521 € (329 € neto), ülejäänud 1479 € eraisikule dividendina, millest eraisikule laekub (- tulumaks) 1183€. Iga kuu kulub eraisikuna elamiseks ~800 €. Investeerimiseks jääb eraisikuna 704 € (1183 – (800-329)).

    b) Aktiivne sissetulek 2000 eurot kuus. 800 € netopalga maksmiseks kuluks 1350 €. Investeerimiseks jääks 650 € (2000-1350).

  13. Rait 29. august 2015 at 15:44 - Reply

    Pikas perspektiivis ettevõttena panga teenustasude kuludesse kandmine looks tõesti vahe, aga mulle tundub, et kui dividendid & aktsiate müügitulu tulevikus realiseerida (kus võib targalt käitudes eeldada, et summad on kasvanud), siis ettevõttena rohkem makstav tulumaks viiks siiski rohkem miinusesse, kui teenustasud suudavad tasa teha.

  14. Krista 29. august 2015 at 16:13 - Reply

    Just, kõik ettevõttesse pandud raha saab hiljem maksuvabalt tagasi välja võtta.

    Aga järgmine kombinatsioon?
    * juhatuse liikme tasu 355 bruto/neto 306 (tagab ravikindlustuse); töötuskindlustust ei maksa = kulu 472
    * dividendidena (aasta keskmine kuu peale, igakuiselt maksta ei tohi!) neto 800-306=494, koos tulumaksuga: 618
    * investeerimiseks jääb ettevõttesse: 2000-472-618=910

  15. Rait 7. september 2015 at 23:36 - Reply

    Kas ainult juhatuse liikme tasu regulaarselt ja pikemaajaliselt makstes probleeme ei tule, kui on selge, et teed ettevõtte jaoks ka tööd, mitte ainult ei juhi seda?

  16. Krista 8. september 2015 at 07:50 - Reply

    Juhatuse liikme tasu ja töötasu maksude vahe on ainult töötuskindlustusmakses – ja juhatuse liikmel niikuinii töötuskindlustuskaitset ei ole, sõltumata sellest kas ta maksab seda maksu või mitte. Seega väga väheusutav.

  17. tarvo 14. detsember 2015 at 16:41 - Reply

    Plaanis samuti hakata investeerima ning esialgu on olnud mõttes paigutada raha Crowdestate’i, Estategurusse ning ilmselt ka kas Twinosse või Mintosesse. Üritan välja mõelda, kas teha seda eraisiku või ettevõttena. Hetkel ettevõte puudub ning seega ka sissetulek ettevõttele.. healjuhul saaks selle kuidagi tekitada – eriti arvestades, et esialgu on väga väiksed tulud investeerimisega, siis peaks olema võimalik samaväärsed muud tulud üsna lihtsasti tekitada.. aga kas Crowdestate ja Estateguru on samamoodi “laenud” maksuameti silmis? Ja teiseks, kust soovitate alustada, et sellest raamatupidamise asjast aru saada – et kuidas seda ise teha nende portaalide puhul..

    Ette tänades

  18. Rahaasjad 11. märts 2016 at 11:30 - Reply

    […] Seniks kuni kehtib praegune tulumaksusüsteem, on võimalik pikema perioodi vältel tulu reinvesteerida, sellest tekkiv tulu on märkimisväärne. Vt näidet siit artiklist […]

    • the M 17. juuli 2016 at 08:19 - Reply

      Kust artiklist?

Kommenteeri

twelve − eleven =