Ostukorv

Arhiiv

Immateriaalne vara

Avaleht/ettevõtlus/Immateriaalne vara

Immateriaalse vara kajastamise võimalused

Enda loodud immateriaalse vara kajastamine bilansis on Eestis teemaks vast peamiselt tehnoloogiavaldkonna startup-ettevõtetele.

Miks selle teema peale üldse mõtlema peaks?

Näiteks programmi või mängu loomisel on algul suur hulk kulusid ja tulu tuleb alles hiljem. See võib ettevõttele tekitada esimestel aastatel suure kahjumi ning probleemid omakapitaliga. Negatiivse omakapitali peale hakkab äriregister juhatusele ähvarduskirju saatma ja pangad sellisele ettevõttele samuti laenu anda ei taha.

Samas on võimalik teatud tingimustel arendusväljaminekud kajastada mitte perioodi kuludes, vaid korjata need kokku bilanssi, kajastada varana ning hiljem amortisatsiooni kaudu kulusse kanda, siis kui ka tulud olemas.

Raamatupidaja ütleb selle kohta – kulude kapitaliseerimine 🙂 .  Korrektne väljend on – arendusväljaminekute kajastamine immateriaalse varana.

Alljärgnev on nüüd üks pikk ja kuiv jutt, aga ehk kellelegi abiks. Tõin eraldi välja nii Eesti hea tava (RTJ 5) ja IFRS (IAS 38) reeglid.

Esiteks tuleb tõmmata piir uurimis- ja arendusväljaminekute vahele, millisest tööetapist alates võib üldse kulusid kapitaliseerima hakata. Inglise keeles: R&D ehk research and development.

Uurimisväljaminekud immateriaalse varana kajastada ei tohi.

RTJ ütleb, et uuringute ja teadustöö kulud, mis on seotud teadusliku või tehnilise aluse loomisega uute võimalike toodete ja teenuste väljatöötamiseks kajastatakse vastava perioodi kulus.

IFRS nimetab uuringute näidetena:

a) uute teadmiste omandamisele suunatud tegevus;
b) uurimistulemustele ja muudele teadmistele rakenduste otsimine, nende hindamine ja lõplik valimine;
c) alternatiivsete materjalide, vahendite, toodete, protsesside, süsteemide või teenuste otsimine ja
d) uute või täiustatud materjalide, vahendite, toodete, protsesside, süsteemide või teenuste võimalike alternatiivide formuleerimine, projekteerimine, hindamine ja lõplik valimine.

Selliste tegevustega seotud kulusid kapitaliseerida ei saa. Ka tagantjärele enam mitte.

Arendusega on tegemist siis, kui tegeletakse juba konkreetse toote väljatöötamisega.

Arendusväljaminekud võib Eesti hea tava järgi kapitaliseerida või kuluks kanda, aga ettevõtte piires peab loogika sama olema. IFRS järgi tuleb arendusväljaminekud kapitaliseerida.

Arendusväljaminekute kapitaliseerimine on lubatud ainult terve hulga rangete tingimuste täitmisel. Kulud peavad sobima oma eesmärgilt, tulevikus peab olema reaalne võimalus tulu tekkimiseks ja ettevõte peab olema selleks piisavalt võimekas ning kapitaliseerida on lubatud ainult otseselt seotud arendusega seotud kulud.

1) Eesmärk

RTJ: uurimistulemuste rakendamine uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks (näiteks uue retsepti või tootmisprotsessi väljatöötamine).

IFRS:

a) tootmis- või kasutuseelsete prototüüpide või mudelite projekteerimine, ehitus ja katsetamine;
b) uut tehnoloogiat sisaldavate tööriistade, rakiste, vormide ja valude projekteerimine;
c) sellise piloottehase projekteerimine, ehitus ja käivitamine, mille suurus ei võimalda tasuvat kaubanduslikku tootmist, ja
d) uute või parendatud materjalide, vahendite, toodete, protsesside, süsteemide või teenuste valikuliste alternatiivide projekteerimine, ehitus ja katsetamine.

2) Reaalselt võimalik tulu tulevikus ja ettevõtte piisav võimekus

RTJ toob neli tingimust, mis peavad kõik täidetud olema.

1) on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks;
2) ettevõte suudab kasutada või müüa loodavat vara;
3) immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hinnata (sh turu olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete ja teenuste jaoks);
4) arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.

IFRS toob kuus tingimust, samuti kõik peavad olema täidetud ja ettevõte peab olema võimeline ka tingimuste täitmist tõendama:

a) immateriaalse vara kasutus- või müügikõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik;
b) ta kavatseb immateriaalse vara valmis saada ja seda kasutada või müüa;
c) tal on võimalik immateriaalset vara kasutada või müüa;
d) kuidas immateriaalne vara loob tõenäolist tulevast majanduslikku kasu. Muu hulgas võib (majandus)üksus tõestada, et eksisteerib turg immateriaalse vara väljundile või loodud immateriaalsele varale endale või; kui seda hakatakse kasutama (majandus)üksusesiseselt, siis immateriaalse vara kasulikkust; (tõestada saab näiteks rahavoogude testi abiga).
e) immateriaalse vara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks või müümiseks on olemas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vahendid; (tõestuseks näiteks äriplaan, lepingud)
f) (majandus)üksus suudab usaldusväärselt mõõta immateriaalse vara arendustegevusega seotud kulutusi. (st peab olemas olema korrektne kuluarvestus).

3) lubatud on ainult otseselt seotud kulud

RTJ ei täpsusta, IFRS toob loetelu sobivatest ja mittesobivatest kuludest.

Sobivad: (majandus)üksusesiseselt loodud immateriaalse vara soetusmaksumus hõlmab kõiki varale otseseid kulutusi, mis on tehtud vara loomiseks, tootmiseks ja juhtkonna poolt ette nähtud tööseisundisse viimiseks.

Otsesed kulutused on näiteks:

a) kulutused immateriaalse vara loomiseks kasutatud või tarbitud materjalidele ja teenustele;
b) hüvitised töötajatele (IAS 19-s toodud mõiste kohaselt), mis tulenevad otseselt immateriaalse vara loomisest;
c) õigushüve registreerimise tasud ning
d) vara loomisel kasutatavate patentide ja litsentside amortisatsioon.

Kapitaliseerimiseks mittesobivad kulud:

a) müügi-, haldus- ja muud üldkulud, välja arvatud juhul, kui neid kulutusi on võimalik otseselt seostada vara ettevalmistamisega kasutusele võtmiseks;
b) kindlaksmääratavad ebatõhusused ja esialgsed äritegevuse kahjumid, mis tekivad enne, kui vara saavutab planeeritud kasumlikkuse, ning
c) kulutused vara kasutamiseks vajaliku personali koolitamiseks.

Immateriaalse varana kajastatud arendusväljaminekute edasine kajastamine

RTJ: tuleb amortiseerida. Vastupidiste tõendite (nt kindel leping) puudumisel maksimaalselt 10 aasta jooksul.

IFRS: Aktiivse turu puudumisel tuleb amortiseerida. Perioodi pikkus on hinnanguline, lage ei ole. Tehnoloogiavaldkonnas pigem lühem periood kui pikk.

Väärtuse test

Väärtuse testist võiks omaette postituse kirjutada, aga lühidalt on tegemist sellega, et kuidas audiitoritele tõestada, et su bilansis olev immateriaalne vara omab ikka piisavalt väärtust. Pädeva väärtuse testi kokkukirjutamine on täiesti omaette kunstiharu 🙂

Igal juhul ei tohi unustada, et väärtuse testide tegemine immateriaalse vara kajastamise paratamatu kaasnähtus.

RTJ: tuleb läbi viia väärtuse test kui on indikatsioone väärtuse langusest.

IFRS: tuleb läbi viia väärtuse test kui on indikatsioone väärtuse langusest. Kindlasti tuleb väärtust testida kui vara ei tooda veel tulu.

PS. Vaata ka teisi postitusi samast seeriast.

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2016-11-15T11:51:21+00:00 3. juuli 2014|ettevõtlus|kommentaarid puuduvad

Kommenteeri

five × two =