Ostukorv

Arhiiv

Finantsjuhtimise eesmärk

/, raamatupidamine/Finantsjuhtimise eesmärk

Finantsjuhtimine on ettevõtte rahaliste vahendite juhtimine finantssihtide saavutamiseks. Erasektoris on tavaliselt eesmärk kasvatada ettevõtte väärtust.

Artikkel ilmus ajakirja Raamatupidamise Praktik detsembrinumbris.

Eestis on eraldi finantsjuht olemas vaid suuremates ettevõtetes. Väikeettevõtetes teeb tavaliselt finantsotsuseid juhataja koostöös raamatupidajaga.

Finantsjuhi ülesanded

Finantsjuhi (või tema asendajate) peamine ülesanne on tagada, et ettevõttel oleks piisavalt raha kasutada nii lühemas kui kaugemas perspektiivis. Selleks tuleb tal tegeleda käibekapitali juhtimisega, investeerimis- ja finantseerimisotsustega ning finantsanalüüsi ja prognoosimisega.

1. Käibekapitali juhtimine (ehk lühiajaline/operatiivne finantsjuhtimine) tähendab tegelemist igapäevaste teemadega, sh tuleb:

  • hinnata uute klientide krediidikõlblikkust, leppida kokku maksetähtajad ja krediidilimiidid;
  • jälgida müügiarvete õigeaegset laekumist ja vajaduse korral tegeleda võlgade sissenõudmisega;
  • jälgida, et kogu aeg on olemas raha ostuarvete ja muude kohustuste tasumiseks;
  • kui raha jääb ajutiselt üle, tuleks see paigutada näiteks üleöödeposiidile või hoiusele;
  • kui raha jääb ajutiselt puudu, siis võiks kasutada arvelduskrediiti jne.

2. Investeerimine ja finantseerimine (ehk pikaajaline/strateegiline finantsjuhtimine) hõlmab näiteks järgmisi otsuseid:

  • Kas investeerimiseks kasutada omakapitali (ehk omaniku raha) või võõrkapitali?
  • Millist võõrkapitali kasutada (arvelduskrediit, lühiajaline või pikaajaline pangalaen, liising, riskiinvestorid, pikaajaline finantsinvestor)?
  • Millised on võõrkapitali hinnad, tingimused, tagatised?
  • Kas vajalikke seadmeid osta või rentida?

3. Finantsprognoosimine ja finantsanalüüs (kontrollifunktsioon):

  • Kui palju tahame müüa, millised kulud sellega kaasnevad, kui palju kasumit teenime?
  • Kas liigume ikka õiges suunas?

Käibekapitali juhtimine

Väikeettevõtte rahaliikumised on laias laastus järgmised:

  • laekumised müügist;
  • ostuarvete, töötasude ja riigimaksude maksmised;
  • saadud ja tagasimakstud laenud;
  • ostetud ja müüdud põhivara.

Kliendi maksetingimuste hilisem karmistamine on väikeettevõttele päris keeruline, seega tasuks kliendi maksevõimet hinnata kohe algul, lepingu sõlmimisel. Pisifirma või alustava firma korral tasub kindlasti vaadata ka juhataja tausta eraisikuna. Selleks on olemas erinevad andmebaasid – Krediidiinfo, E-seif.

Krediidi andmisega kaasneb alati risk – sinu arved võivad jääda üldse laekumata või laekuvad kokkulepitust hiljem kas kliendi makseraskuste või lihtsalt lohakuse tõttu. Samas, kui kliendiks on suurettevõte, pead arvestama, et ainuüksi arve käsitlemine võib nädalapäevad aega võtta ja väga lühikest maksetähtaega kokku leppida ei ole mõistlik. Tavapärane maksetähtaeg väikestel arvetel on Eestis 7–14 päeva. Mõistlik on arved õigel ajal välja saata ja viisakalt kliendile meelde tuletada, kui maksetähtajast on üle mindud. Ostude puhul ja tööjõu palkamise korral tasub väikefirmal alati olla kokkuhoidlik ja konservatiivne.

Rahavoogude prognoosimine

Väga lihtne rahavoogude prognoos järgnevaks neljaks nädalaks võiks olla järgmine:

Jaanuar Nädal 1 Nädal 2 Nädal 3 Nädal 4
Laekumas:        
Klient A 1500
Klient B 700
Klient C 900
Laekumised kokku 1500 700 0 900
Maksed:        
Kontoriüür 400
Töötasud 1547
Palgamaksud eelmise kuu töötasudelt 1133
Maksed kokku 400 1133 0 1547
Raha muutus nädalaga 1100 –433 0 – 647
Raha nädala algul 1000 2100 1667 1667
Raha nädala lõpus 2100 1667 1667 1020

Kuidas tabelit täita?

  • Laekumised vastavalt müügiarvete maksetähtaegadele, mida võib korrigeerida seniste kogemuste põhjal.
  • Lisa tabelisse planeeritud maksed maksetähtaegade järgi.
  • Lisa raha algsaldo, reaalne summa pangaväljavõttelt. Arvuta nädala lõppsaldo: algsaldo + prognoositavad laekumised – planeeritud maksed.
  • Kanna nädala lõppsaldo uue nädala algsaldoks.

Finantsanalüüs

Ettevõtja peab oma töös tegema pidevalt valikuid ja otsuseid – mida toota / milliseid teenuseid osutada, mis hinnaga, kellele müüa, teha ise või osta sisse jne. Valikud ja otsused on õigemad, kui nende tegemisel saab toetuda reaalsetele andmetele, mitte ainult oma kõhutundele.

Sisetunde põhjal ei ole alati lihtne aru saada, kui kasumlik või kahjumlik mõni toode, klient või töötaja on. Päris algul, kui tooteid on kaks ja kliente viis, muidugi suurt vahet pole. Aga kui ettevõte selle perioodi edukalt üle elab, siis tuleks hakata hoolikamalt mõtlema ja planeerima, kuhu oleks mõistlik oma aega ja raha suunata. Aeg ja raha on alati piiratud ressursid, eriti väikeettevõtjal, seega tuleks nendega ratsionaalselt ümber käia.

Kuna otsused on enamasti seotud müügiprotsessiga, siis analüüsitaksegi tihti just müügiandmeid – toodete, töötajate, klientide arvestuses ning toodetega seonduvaid tulusid ja kulusid.

Näide lihtsa finantsanalüüsi kohta

1. Finants- ja mittefinantsandmed

Müügimees Andres müüs oktoobris kümnele kliendile kokku 16 toodet. Pooled tooted hinnaga 1000 eurot ja pooled 900 eurot, olenevalt klientide kauplemisoskusest ja muudest tingimustest. Toote ostuhind oli 400 eurot.

Andrese töötasu on 1000 eurot kuus + 5% müügitulust.

Kasumiaruanne näeb seega välja järgmine:

Müügitulu 8 × 1000 + 8 × 900 = 15 200 eurot
Kaubakulu 16 × 400 = 6400 eurot
Andrese tööjõukulu (1000 + 15 200 × 5%)*1,344 = 2365 eurot
Kasum enne üldkulusid 15 200 – 6400 – 2365 = 6435 eurot

Pole just üleliia palju infot? Kui raamatupidaja lisab kannetele täiendavat infot klientide ja müüdud kaupade kohta, oleks juba võimalik arvestada erinevate toodete kasumlikkust, klientide kasumlikkust, antud allahindlusi (vajaduse korral uurida nende põhjendatust) jne.

Lisaks saab kasutada mittefinantsandmeid. Näiteks võib Andres kokkuleppel pidada oma aja kasutamise üle arvestust, kui palju pakkumisi ja kliendikülastusi ta kuu jooksul tegi ning palju selleks aega kulus. See võimaldab hinnata, kuidas tööd tõhustada. Mitme müügimehe puhul saab nende efektiivsust omakorda võrrelda.

2. Analüüs

Müügiandmeid võrreldakse tavaliselt eelmiste kuude andmetega ning eelnevalt koostatud eelarvega, klientide, toodete ja müügimeeste arvestuses – vastavalt sellele, mida parasjagu vaja on.

Suurtes firmades on sellise analüüsi tarbeks olemas spetsiaalsed analüüsiprogrammid. Samal ajal lubab enamik raamatupidamisprogramme kuludele ja tuludele objekte lisada. Andmed saab alati Excelisse tõmmata ning seal soovitud aegridu koostada ja graafikuid joonistada.

Kui meie näite juurde tagasi tulla, siis oletame, et ettevõtte muud üldkulud on 8000 eurot kuus, seega on puudu veel 8000 – 6435 = 1565 eurot. Siit saab juba välja arvestada, kui palju on vaja täiendavalt müüa.

3. Juhtimisotsused

Seejärel saab otsustada, kuidas seda müügitulu saavutada.

Variandid võivad olla näiteks järgmised:

  • kui ajaarvestusest paistab, et Andres suudaks rohkem töötada, võib proovida suurendada astmeliselt Andrese tulemustasu, näiteks 15 000 euro müügi pealt 5% nagu siiani, edasi 10%;
  • Andrest on võimalik koolitada, siis oleks tema töö efektiivsem, ühe müügitehingu kohta oleks vaja vähem pakkumisi ja kliendikülastusi;
  • kui on selge, et Andrese ajast enam ei jagu, tuleks palgata juurde uus müügiesindaja või tuleks omanikul endal asuda müügitööd tegema;
  • võib kaaluda võimalust testida müügihinna mõju, teinekord võib olla kasulikum rohkem ja odavamalt müüa, optimaalse hinna saab testimisinfo alusel välja arvestada.

Proovida võib toote omahinda vähendada – kaubelda toote ostuhinda madalamaks, näiteks mahu pealt, või otsida odavam tarnija. Või hinnata hoopiski, kas on võimalik üldkulusid kokku hoida.

Mõõdikud

Eesmärkide saavutamiseks on vaja ettevõtte tegevust juhtida ning selleks on vaja eesmärgi poole liikumist võimalikult objektiivselt mõõta ja tagasisidet anda, et töötajad ikka õiges suunas tegutseksid. Mõõdikuid kasutamegi tagasiside saamiseks, et võrrelda saadud tulemust eesmärgiga.

Õigete mõõdikute valimiseks tuleks mõelda:

  • Millised on suurimad eesmärgid (valupunktid-vajadused-probleemid)?
  • Millest võiksid need sõltuda?
  • Mis võiks olla sellega sobiv mõõdik?

Lisainfot annab mõõdikute võrdlemine eelmise perioodi tulemustega, eelarvega või konkurendi tulemustega.

Näide mõõdikute valimise kohta

Ettevõttel on pidev rahapuudus, kasum on korralik, aga raha arvel ei ole. Kuna suuri investeeringuid pole tehtud ega laene võetud, siis peab probleem olema käibekapitalis.

Võimalik, et põhjus on klientide maksmisega viivitamises või on klientidele antud pikem maksetähtaeg, kui hankijatelt saadud.

Sobivad mõõdikud võiksid olla näiteks:

  • nõuete laekumise aeg päevades;
  • ületähtaegsete nõuete osakaal;
  • ostuarvete maksmise aeg päevades.

Võimalikud lisaeesmärgid ja nendega sobivad mõõdikud:

  • ettevõtte ellujäämine – äritegevuse rahavoog;
  • edukus – igakuine müügi ja ärikasumi kasv;
  • uued tooted – nende müügi osakaal kogumüügist;
  • uued kliendid – nende müügi osakaal kogumüügist;
  • kliendirahulolu – korduvostud püsiklientidelt.

Vead finantsküsimustes on ohtlikud

Statistika järgi peab neli aastat vastu üksnes pool asutatud ettevõtetest. Peaaegu pooltel juhtudel on tegevuse lõpetamise põhjuseks finantsvead: liiga kõrge elustandard, maksude mittemaksmine, vead hindade määramisel ja puudulik finantskirjaoskus.

Korralik rahavoogude planeerimine, konservatiivne kulutamine ja kohustuste õigeaegne täitmine aitavad väikeettevõtte püsimajäämisele kindlasti kaasa.

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2016-11-15T11:51:17+00:00 10. veebruar 2015|ettevõtlus, raamatupidamine|kommentaarid puuduvad

Kommenteeri

19 + ten =