ettevõttele laenu saamine

Kasvufaasis ettevõte vajab raha arenemiseks, seega vahel tuleb laenu võtta. Teinekord on vaja ka laenu anda – töötajatele või omanikele või hoopis investeerimiseks.

Segadust laenuandmise reeglite ümber on palju, proovin natuke selgust tuua.

Kust saab ettevõttele laenu?

Omaniku enda säästud

  • Osakapitali sissemakse minimaalselt 2500 eurot – see tuleks esimeses järgus ära teha, sissemaksmata omakapitali ulatuses vastutab omanik niikuinii isiklikult;
  • Omaniku poolt antud laen – laenu andmisele mingeid eraldi reegleid ei ole. Võib anda ka 0% intressiga, ilma graafikuta, ilma tähtajata, ilma lepinguta (mõistlik siiski oleks leping vormistada, aga keegi seda otseselt ei nõua ega kontrolli);
  • Omakapitali suurendamine – kui ettevõte on kahjumit teeninud, peab omanik tagama, et omakapital oleks nõutavas suuruses. Loe täpsemalt selle postituse lõpuosast.

Pangad

Pangad nõuavad reeglina tagatist ja/või tihti ka omaniku isiklikku käendust. Käenduse nõudmine on päris ebameeldiv praktika, see rikub ära OÜ loogika, et ettevõtte ja omaniku kohustused on eraldi. Samas pangad tagatiseta laenu ei anna ja väikefirmal polegi tihtilugu midagi tagatiseks anda.

Liisingufirmad

Auto või vajalikud seadmed saab võtta ka liisingusse. Liisinguid on kahte liiki: kapitalirent ja kasutusrent.

  • Kapitalirent on nagu laen, maksad intresse ja laenu põhiosa ning lõpuks saab ostetud asi sinu omaks. Raamatupidamises kajastatakse algusest peale ostetud asja põhivarana ja kohustust laenukohustusena.
  • Kasutusrent on nagu näiteks kontoriruumide üür, kasutad teisele kuuluvat asja ja maksad selle eest renti. Raamatupidamise bilansis vara ega kohustust ei ole, intressiosa eraldi ei näidata, ongi ainult kuludes igakuise rendi osa.

Riigi tugi

Kredex’ist saab teatud juhtudel lisakäendust või laenu omafinantseerimise tagamiseks. EAS jagab osadele valdkondadele toetusi. Ma ei ole ise kummagagi eriti kokku puutunud, aga kel huvi, see googeldab ja uurib spetsialistidelt. Terve hulk on selliseid firmasid, kelle peamiseks leivaks ongi toetuste vahendamine ja projektide kirjutamine.

Ühisrahastus

Vähemalt kaks portaali Eestis tegelevad ka ettevõtetega, mõlemad vaevlevad heade projektide vähesuse all, seega mõnel juhul tasuks proovida.

  • Hooandja – peamiselt kultuurivaldkonna projektid. Näiteks Matemaatika õhtuõpik oli Hooandja projekt. Toetajad sisuliselt ostavad su raamatu (või soovi korral kallima hinnaga raamatu+nänni) ette ära, kirjastaja saab raamatu kirjutamiseks intressivaba laenu.
  • Investly – faktooring ettevõtetele. Platvorm toimib Bondora-stiilis: laenuandja esitleb oma projekti ja soovijad saavad seda projekti finantseerida.

Otselaenud

Väga palju väikefirmasid finantseeritakse algetapis omaniku sugulaste ja sõprade poolt otselaenudega.

Olulised aspektid otselaenude korral

Leping

Kindlasti tuleks teha korralik laenuleping, intressiga ja tagasimaksegraafikuga – ja kokkulepitud graafikust ka kinni pidada. Raha on ennegi sõpru ja sugulasi tülli ajanud, sellega pole mõtet riskida. Samas kui projekt on hea, siis on ettevõttel võimalus saada soodsamalt ja ilma tagatiseta laenu ja sõpradel on jällegi hea võimalus veidi oma raha investeerida.

Tulumaks

Intressi väljamaksmisel eraisikule tuleb kinni pidada tulumaks 20%. Intresside tulumaksuvabastus kehtib ainult pangahoiustele. Kui laenuandjaks on sõbra firma, siis intressimaksetelt tulumaksu kinni pidama ei pea.

Intressi suurus

Seotud isikute (vt täpset definitsiooni tulumaksuseaduse §8, põhimõtteliselt: osanikud, juhatuse liikmed ja nende kontrollitavad äriühingud) vaheliste tehingute vahel tuleb kasutada turuhinda. Turuhind tähendab seda, et millise intressiga saaks ettevõte samadel tingimustel pangast laenu (laenu pikkus, eesmärk, tagatisega/ilma). Reaalselt ei hakka keegi sellepärast pankadest pakkumisi võtma ja protsendi murdosad pole olulised, aga võib lähtuda Eesti Panga statistikast.
Näiteks võib sealt statistikast välja lugeda, et ettevõtetele antud lühiajaliste laenude intressimäär on praegu ca 2,5-3,5%. Seega juhatuse liikme teisele firmale makstav 30% laenuintress on tõenäoliselt ebamõistlik ja tegemist võib olla maksuvaba kasumi ümberkantimisega teise firmasse.

Laenude andmine

Töötajale

Peab jälgima, et tegemist ei oleks erisoodustusega. Sellel on täiesti eraldi reeglid, mis on sätestatud Erisoodustuse hinna määramise määruse §3.

Laenuintress peab olema vähemalt „kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär.“ Intressimäära avaldab Eesti Pank ja praegu on see 0,00% aastas.

Ehk siis hetkel võid oma töötajale anda laenu 0,1% intressiga ja mingeid makse maksma ei pea. Rohkem intressi võib alati küsida. Vähem võib ka, aga siis tuleb vahelt erisoodustuse maksud maksta. Hetkel pole teemaks, aga intressimäärad peaksid tulevikus tõusma hakkama.

Omanikule ja juhatuse liikmele

See on vastavalt Äriseadustiku §159 keelatud. Reaalselt seda siiski keegi ei kontrolli, seni kuni ettevõte pankrotis ei ole. Maksustamist see keeld ei puuduta, kui siiski laenu antakse, tuleks ilmselt lähtuda sarnasest loogikast nagu töötajatele laenu andmisel.

Laenukeelu mõttest ja selle rikkumise tagajärgedest võib lugeda pikemalt järgnevast artiklist.

Laenude andmine investeerimiseesmärgil

Näiteks sõbra firmale või Bondora kaudu või Crowdestatele.

Siinkohal on peamiseks riskikohaks see, et laenuandmine ei tohiks muutuda ettevõtte „peamiseks ja püsivaks“ tegevuseks. Kust läheb piir – seda ei ole siiani osanud keegi kommenteerida 🙂 Tõenäoliselt seni, kuni nt programmeerimise teenuse müügitulu on suurem kui laenudest teenitud intressitulu, ei tohiks probleeme olla …

Krediidiasutuste seaduse §5 ütleb nimelt, et laenuandmine on ettevõtte „peamine ja püsiv“ tegevus, siis peab ettevõte hakkama järgima finantseerimisasutustele kehtivaid erireegleid. Eeskätt on teemaks siis Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses esitatud nõue, et sa pead tuvastama laenusaaja isiku – mis nt Bondora juhul ei ole reaalselt võimalik. Sa ei teagi täpselt, kellele su raha läheb. Samas sõbra firmale või Crowdestatele laenu andmisel on see vaid täiendav tehniline kohustus. Finantseerimisasutuseks muutumine ei ole alati oluliseks probleemiks, aga sa pead igal juhul teadma, et see toob kaasa täiendavaid kohustusi. Konsulteeri oma juristiga 🙂

| muudetud 4.04 2021 |