Ostukorv

Arhiiv

Elektroonsete teenuste maksustamine

/, pilveteenused, rahvusvaheline äri/Elektroonsete teenuste maksustamine

Elektroonsed teenused on üks huvitav teenuste alaliik, mille maksustamisel on omad eripärad. Elektroonseks teenuseks loetakse ka esmapilgul ebaloogilisi asju, nagu näiteks e-raamat, allalaetav arvutiprogramm või mobiiliäpp. Seadustes nimetatud (kohmakas eesti keeles) loetelu elektroonsetest teenustest vt postituse lõpust.

Kuna internetikaubanduse korral füüsiline asukoht teises riigis puudub, siis tulumaksu keegi sinult küsima ei hakka, teemaks on kuidas teenuseid maksustada käibemaksuga.

Käibemaksukohustuslasest Eesti ettevõtja müüb elektroonseid teenuseid, maksustatakse neid järgmiselt.

2014: Käibemaks
1)      Teisele EL käibemaksukohustuslasele 0%
2)      EL eraisikule ** 20% (Eesti tavaline)
3)      EL mittekäibemaksukohustuslasele firmale* 20% (Eesti tavaline)
4)      Välismaa (mitte-EL) ettevõtjale 0%
5)      Välismaa (mitte-EL) eraisikule ** 0%

* Tegelikult peab teisest EL riigist „pehme“ teenuse ostja (kes ei ole käibemaksukohustuslane) alati end kohe vormistama piiratud käibemaksukohustuslaseks, siis saab ta omale VAT numbri ja talle saab edaspidi müüa 0%-ga. Kui teine juriidiline isik sulle oma VAT numbrit andnud ei ole, siis peaks esialgu ikkagi käibemaksu juurde panema.

** Kuidas sa netimüügi korral vahet teed, kas ostja on välismaalt või euroliidust?

Kui võimalus on kasutada välismaa eraisikutele müügil 0% määra, oleks ebamõistlik seda mitte kasutada – sest sinu teenus/elektrooniline kaup on välismaa eraisikust ostja jaoks ju tüki kallim, kui sa arvele käibemaksu juurde arvestad.

Direktiiv ja määrus ütlevad, et tuleks uurida, millise riigi on inimene endale asukohariigiks deklareerinud, ehk siis kus on ta elanikeregistris või maksuameti registris, millise riigiga on tal tööalased ja isiklikud suhted. Konsultatsioonilepingu vms pikemaajalise projekti korral on tõesti võimalik täpsemalt uurida, aga tavalise netimüügi korral tuleb läbi ajada IP-aadressiga.

Ekspordi korral on veel see teema, et 0% tähendab seda, et „käive ei toimu Eestis“ – ehk „käive toimub Teises Riigis“, seega sellel Teisel Riigil võib olla õigus nõuda sinult, et sa seal riigis hakkaksid makse maksma. Praktikas sellest kuulnud ei ole, enamusel riikidel puudub võimekus internetikaubandust maksustada. USA teeb praegu esimesi samme selles vallas, kellele on teema oluline, võib Wikipediast selleteemalist artiklit lugeda.

Sama kehtib ka teistpidi – näiteks kui Rootsi eraisik kasutab Jaapani online andmebaasi ja maksab selle eest, siis vähemalt teoreetiliselt peaks Jaapani ettevõte arvestama sellelt ostult Rootsi käibemaksu ja selle Rootsile ära maksma. Lihtsustusena on lubatud sel Jaapani ettevõttel registreerida end käibemaksukohustuslaseks ühes EL riigis ning seal kõigi EL müükide käibemaks ära deklareerida.

Alates 2015. a muutub EL sisene käibemaksuarvestus.

2015: Käibemaks
1)      Teisele EL käibemaksukohustuslasele 0%
2)      EL eraisikule Asukohariigi km
3)      EL mittekäibemaksukohustuslasele firmale Asukohariigi km
4)      Välismaa (mitte-EL) ettevõtjale 0%
5)      Välismaa (mitte-EL) eraisikule 0%

Seega, kui sa müüd elektroonseid teenuseid, pead sa suutma oma kliente liigitada:

1) millisest riigist on ostja? reaalne võimalus vaid IP aadressi järgi, enda poolt antud määramisest ei piisa (selle järgi on enamus ostjaid valikus toodud esimesest riigist). Kui IP järgi on EL-st, siis pead määrama täpse riigi ja rakendama selle riigi käibemaksu

2) kui on EL-st, siis pead pakkuma võimalust sisestada käibemaksunumber ja juriidilise isiku nimi (pead suutma ka kontrollida käibemaksunumbri kehtivust), siis saad (ja pead) rakendama 0% käibemaksumäära.

Kui su kliendid asuvad väljaspool EL-i, pead teadma nende asukohamaa reegleid.  Üks agressiivsemaid e-kaubanduse maksustajaid on kahtlemata USA –  Marketplace Fairness Act, mis eeldatavalt lähiajal rakendub, kohustab edaspidi kõiki internetipoode USA lõpptarbijatele müügimaksu rakendama. Õnneks on olemas ka väikepoodnike erand, kohustus tekib siis kui USA käive ületab miljon dollarit. Ei ole kuulnud, et teised riigid oleks suutnud edukalt internetikaubandust maksustada. Kui keegi teab, võib kommentaarides infot lisada.

Teenuste loetelu seadustest

KMS§2 lg4: Elektrooniliselt osutatav teenus:

1) veebikeskkonna võõrandamine;
2) veebi administreerimine;
3) programmi ja seadme kaughooldus;
4) elektrooniliselt edastatava tarkvara võõrandamine ja uuendamine;
5) elektrooniliselt edastatav pilt, tekst ja informatsioon ning elektroonilise andmebaasi kasutamise võimaldamine;
6) elektrooniliselt edastatav muusika, film ja mäng, sealhulgas hasartmäng;
7) elektrooniliselt edastatav poliitiline, kultuuri-, spordi- ja teadusalane ning meelelahutuslik ülekanne;
8) elektrooniline kaugõpe ning muud eelnimetatud teenustega sarnanevad teenused. Kui teenuse osutaja ja teenuse saaja suhtlevad elektroonilisel teel, ei loeta teenust seetõttu elektrooniliselt osutatavaks teenuseks.

Kuna käibemaksureeglid on EL-s ühtlustatud, siis ka Eesti käibemaksuseadust tuleb tõlgendada EL käibemaksudirektiivi kaudu. Kes tahab teemat täpselt uurida, siis elektrooniliselt osutatavaid teenuseid kommenteerib EL käibemaksudirektiivi rakendusmääruse IV peatükk artikkel  7.

Direktiivi kommenteeriv määrus ütleb järgmiselt.

„Elektrooniliselt osutatavad teenused“ hõlmavad teenuseid, mida osutatakse Interneti või muu arvutivõrgu kaudu ning mille laadist tingituna osutatakse neid peamiselt automaatselt ja minimaalse inimsekkumisega ning mida infotehnoloogia abita osutada ei saaks.

Elektrooniliselt osutatavateks teenusteks loetakse:

– Digitaaltoodete tarnimine üldiselt, sealhulgas tarkvara ja tarkvara muudatused või täiustatud versioonid;
– Teenused, mis pakuvad või toetavad ettevõtja või isiku esitlemist arvutivõrgus, näiteks veebisaidil või veebileheküljel;
– Teenused, mida arvuti automaatselt osutab interneti või muu arvutivõrgu kaudu vastuseks teatavate andmete sisestamisele teenuse saaja poolt;
– Tasu eest õiguse andmine panna kaup või teenus müüki internetipoena tegutseval veebisaidil, kus potentsiaalsed ostjad teevad oma pakkumised automaatse protseduuri kaudu ning kus mõlemale osapoolele antakse müügi toimumisest teada automaatselt saadetava e-kirja teel;
– Internetiteenuste pakett, milles telekommunikatsioonil on abistav ja teisejärguline osa (st ei piirdu internetiühendusega ning sisaldavad muid elemente, nagu näiteks leheküljed, millelt pääseb ligi uudistele, ilmateatele või reisiinfole; mängusaidid; veebisaitide majutus; juurdepääs internetipõhistele suhtluskanalitele jne);

Direktiivis on nimetatud näidetena (p.1 -5)

Määrus täpsustab (alampunktid):

1) Veebilehekülgede tarnimine ja majutamine (hosting), programmide ja seadmete kaughooldus;
a) Veebisaitide ja veebilehekülgede majutamine,
b) Programmide automaatne võrgupõhine kaughooldus,
c) Süsteemide kaughaldus,
d) Võrgupõhised andmebaasid, kus teatavaid andmeid salvestatakse ja otsitakse elektrooniliselt,
e) Kettaruumi võrgupõhine tarne selle tellimisel.

2) Tarkvara tarne ja ajakohastamine;
a) Juurdepääs tarkvarale (sealhulgas hanke- ning raamatupidamisprogrammid ja viirusetõrjetarkvara) ning selle täienditele, või tarkvara ja täiendite allalaadimine;
b) Ribareklaamide blokeerimiseks vajalik tarkvara (bannerblockers);
c) Allalaadimisdraiverid, näiteks tarkvara, mis ühendab arvuti välisseadmega (näiteks printeriga);
d) Veebisaitide filtrite automaatne võrgupõhine paigaldus;
e) Tulemüüride automaatne võrgupõhine paigaldus.

3) Piltide, teksti ja andmete tarne, andmekogude kasutamise võimaldamine;
a) Juurdepääs töölauateemadele ja nende allalaadimine;
b) Juurdepääs fotodele või piltidele või ekraanisäästuritele ja nende allalaadimine;
c) Raamatute digiteeritud sisu ja muud elektroonsed trükised;
d) Võrguajalehtede ja –ajakirjade tellimine;
e) Veebipäevikud ja veebisaitide külastatavuse statistika;
f)  Võrgu kaudu edastatavad uudised, liiklusteave ja ilmateade;
g) Võrgupõhine teave, mida tarkvara loob automaatselt kliendi sisestatud andmete põhjal, näiteks õiguslike ja finantsandmete põhjal (sealhulgas reaalajas pidevalt ajakohastatud börsiteave);
h) Reklaamipinna pakkumine, sealhulgas ribareklaamid veebisaidil või veebileheküljel;
i) Otsingumootorite ja internetikataloogide kasutamine.

4) Muusika, filmide ja mängude, sealhulgas hasart- ja õnnemängude tarne ning poliitika-, kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus- ja meelelahutussaadete tarne;
a) Juurdepääs muusikale või selle allalaadimine arvutisse ja mobiiltelefoni;
b) Juurdepääs reklaamlauludele, katkenditele, helinatoonidele või muudele helidele ja nende allalaadimine;
c) Juurdepääs filmidele või nende allalaadimine;
d) Mängude allalaadimine arvutisse ja mobiiltelefoni;
e) Juurdepääs automaatsetele võrgumängudele, mis sõltuvad internetist või samalaadsetest arvutivõrkudest ning kus mängijad ei asu üheaegselt samas kohas.

5) Kaugõppeteenuste osutamine;
a) Õpe, mis on automaatne ja mille toimumine sõltub internetist või samalaadsest arvutivõrgust ning mis nõuab piiratud inimsekkumist või ei nõua seda üldse, sealhulgas virtuaalsed klassiruumid, välja arvatud juhul, kui internetti või samalaadset arvutivõrku kasutatakse üksnes õpetaja ja õpilase vahelise suhtlusvahendina;
b) Töövihikud, mida õpilane täidab võrgu kaudu ja mida hinnatakse automaatselt ilma inimsekkumiseta.

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2017-06-14T16:08:28+00:00 23. jaanuar 2014|maksud, pilveteenused, rahvusvaheline äri|3 kommentaari

3 kommentaari

  1. Kaja 4. november 2014 at 10:20 - Reply

    Tere Krista,

    aga kuidas käituda al 2015 jaanuarist sellisel juhul KM lisamisega EL eraisikutele, kes ostavad läbi PayPal’i.. hetkel veebilehelt ostes enne, kui nad oma teenuse alla saavad laadida, maksavad nad Pay’Pali kaudu ja süsteem lisab automaatselt 20% KM nende arvele. Firma saab IP aadressi kontrollida alles peale makse sooritamist… Kuidas on siis võimalik asukohamaa KM välja selgitada enne makset ja õige KM arvele lisada?

  2. Krista Teearu 4. november 2014 at 10:24 - Reply

    Ongi keeruline teema 🙁

    Korrektne lähenemine oleks lisada oma veebipoele võimalus eelnevalt IP järgi käibemaksusumma lisada.

    Lihtsustatud lähenemine oleks näidata eraisikutele hind koos käibemaksuga, ilma seda eraldi välja toomata ning hiljem tagantjärgi õige käibemaks välja arvestada..

  3. Kalev Kikas 21. november 2016 at 17:14 - Reply

    Tere

    Kuidas selles valguses toimub arveldamine broneerimisportaalide AirBNB (tema kannab mulle üle oma poolt kogutud broneerimisrahad miinus sellest n% oma teenustasu) ja Booking. com ,kes esitab mulle arve oma broneerimise vahendamise eest broneeringute kogusummalt teatava %’na..

Kommenteeri

19 − 15 =